“Mis kasu on raamatust,” mõtles Alice, “kui selles pole pilte ega vestlusi?” Lewis Carroll

harrahopstiJoonas on täiesti tavaline 8-aastane poiss, kelle elus hakkab juhtuma täiesti ebatavalisi asju. See algab päeval, mil kõik läheb valesti. Et vigu parandada, tuleb kõvasti pingutada ja isegi mõistatusi lahendada. Aga hea, kui abiks on sõber ja muidugi härra Hopsti!

Meil kõigil on elus päevi kui tundub kohe hommikust peale, et ükski asi lähe nii nagu tarvis. Ühel sellisel õhtul kui kõik oli läinud kolinal allamäge, joonistas Joonas paberile ühe jubeda kolli ja soovis, et perekond ta ometi rahule jätaks. Äkki oli majas vaikus ja perekond kadunud ning Joonase tuppa ilmus lustakas mehike – härra Hopsti, Kogu Universumi Laste Legendaarsete Abimeeste Seltsist.

Selgus, et Joonase perekond on röövitud ja mis kõige hullem, selle koletu teo pani korda Joonase enda joonistatud Jubekoll. Oma pere tagasi saamiseks tuli Joonasel minna koos härra Hopstiga mõista-mõista-maale, õnneks võis ta sinna kaasa võtta ka oma parima sõbra Lenna Mustika.
Perekonna päästmiseks tuli seltskonnal mõista-mõista-maa nimele vastavalt lahendada mitmeid mõistatusi ja läbida pingelisi seiklusi.

Millised olid mõistatused ja seiklused, kas Joonas suudab päästa oma perekonna ja kui jube ikkagi on üks Jubekoll, peate juba ise raamatust lugema, sest muidu jääb vähemalt pool põnevust puudu.

Anu Amor-Narits

patejalgpalliraamatOn tulemas jalgpalliturniir. Pate on kindel, et ta osaleb koos oma meeskonnaga. Kahjuks ei valitud teda vaid kaksikuid. Ta ei jää käed rüpes istma vaid hakkab moodustama oma meeskonda ja see saab olema parim. Pate saadab pudelikirjad jalgpallitähtedele nagu Messit, Ronaldot ja Zlatanit jt-

Tulemuseks on hoopis eriline meeskond: kolmejalgne koer Totti, üheksakümneaastane naabrimees Eino ja pargis pudeleid korjav Kate, suur ja aeglane Erkki kes vihkab jalgpalli, alati Batmani kostüümi kandev Sammpa, kogukas ja nätsu näriv Kerttu. Patel tuleb osamaksuks nõutav raha leida ja igal meeskonnaliikmel on unistused miks nad on nõus osalema. Ja siis algab turniir.

Kohtunik: Viige see koer väljakult minema.
Mina: Mida? See on meie väravavaht.
Kohtunik: Ärge mängige lolli või teid diskvalifitseeritakse.
Samal hetkel tõusis Kake tribüünilt ja astus väärikal sammul kohtuniku juurde. Ta nägi oma hallis ülikonnas päris stiilne välja.
Kake: Kas te võiksite mulle näidata reeglites seda kohta, mis keelab kolmejalgsetel koertel mängus osaleda.

Millise seisuga mäng lõppes ja mis pudelikirjadest sai on raamatus peidus.

Piia Tuule

minuvanaisaonmurdvarasSelle loo peategelane on lahe poiss Karl Priidu, kes armastab väga lagritsakomme ning oma lühikest ema ja pikka isa ning teisi lahedaid sugulasi ja tuttavaid, kellest raamatus juttu tuleb.

Pealkirja järgi võiks arvata, et tegu on hetkel ka lastekirjanduses populaarse žanri – krimilooga, kuid nii see pole. Karli vanaisa on hoopis näitleja, kelle mängitud murdvarga roll poisile väiksena nii suurt muljet avaldas, et ta vanaisa mõnda aega murdvargaks pidas.
Nagu ühel tavalisel poisil ikka, tuleb Karlil pähe igasugu mõtteid, mis teistele nii head ei tundugi ja juhtub äpardusi, milliseid ühel tegusal väikesel inimesel ikka ette tuleb. Ei saa salata, et ka täiskasvanute puhul on selles raamatus tegu päris värvikate karakteritega.

Tegu on helge ja rõõmsa raamatuga, mis teeb tuju heaks nii suurel kui väiksel lugejal. Lisaväärtust annab ka see, et lahedaid raamatuid poistele ei ilmu üleliia palju.

Anu Amor-Narits

kuidasmuisaRaamatu peategelane on 12-aastane tüdruk Kaisa, kes elab koos isa Steni ja retriiver Frediga. Kaisa ema suri siis, kui tüdruk oli alles väike. Nende elu kulges rahulikult kuni isal tekkis tunne, et ta võiks uuesti abielluda. Kuna Kaisa soovib, et isa oleks õnnelik, on ta isa abiellumise mõttega päri. Jäänud on ainult üks probleem – kust leida abiellumiseks sobivat naist. Selgub, et kuigi naisi on maailmas palju, on õige üles leidmine väga keeruline ning pealtnäha toredatel naistel võib küljes olla igasugu omapäraseid veidrusi. Vanasõna „Kes otsib see leiab” ei pea siin küll täiel määral paika. Isa otsib hoolega ja leiab ka, aga sobiva naisega kohtub ta alles siis kui on suurema otsimise lõpetanud ja hakkab juba vaikselt lootust kaotama.

Tegu on mõnusalt humoorika raamatuga, kus kõige naljakamad seigad juhtuvad siis kui isa mõne järjekordse naisekandidaadi koju külla kutsub, et teda Kaisale tutvustada.
„Kuidas mu isa endale uue naise sai” on raamat, mille täpset sihtgruppi on raske hinnata ning seekordse raamatu puhul see plussiks kuna lõbusaid raamatuid kirjutatakse oluliselt vähem kui tõsiseid-kurbi. Katsed lugejate peal on näidanud, et itsitama ajab see lugu nii terase algklassilapse kui rõõmsa vanainimese.

Igati õigustatult on „Kuidas mu isa endale uue naise sai” Eesti Lastekirjanduse Keskuse, ajakirja Täheke ja kirjastuse Tänapäev 2015. aasta lastejutuvõistluse „Minu esimene raamat” võidutöö.

Anu Amor-Narits

pailapsiinPaljud tänased lapsevanemad mäletavad kindlasti oma lapsepõlvest Ene-Maris Tali lastelavastust, kus rohuteadlased Aleksander Suhkur ja Peeter Pipar lapsi pailapsiiniga terveks ravisid.

Nüüd on lood pailapsiini suurepärasest ravitoimest jõudnud ka raamatusse, kus kokku seitse erinevat lugu, milles lastele ja lapsevanematele teada-tuntud tõved lapsi kimbutavad. Näiteks on seal tegelasteks Kiusu-Kristo, pläraläruleenu Liisu, valevorst Jaagup ja teised paharetid.

Üldjoontes on raamat päris sarnane lavastuses olnud lugudele, aga kuna aeg ja olud on vahepeal kõvasti muutunud, on ka mõned tõved teistsuguse põhjusega. Lösutõppe haigestunud Maunole on näiteks arvuti ees lösutamisest juured alla kasvanud, sest õues pole tal üldse olnud aega käia. Igati lahe lugemine, kus kõvasti õpetlikku iva on lõbusate lugude sisse ära peidetud ja Kristina Reinelleri illustratsioonid muudavad raamatu kenaks tervikuks.

Anu Amor-Narits

kusttulevadunenaodMari aitab Marta-tädil päranduseks saadud kummuti sisu korrastada, kui leiab sõrmuse. See ei ole lihtsalt sõrmus, vaid väega. Selle sõrmuse kandja “Iga küsimus saab vastuse”. Kuid seda ei saanud sõrmest ära võtta kui vähemalt ühele küsimusele puudus vastus. Nii juhtub Mariga.

“Millisele küsimusele sa eile vastust ei saanud?” tahtis mehike teada. Mari mõtles. Ta kordas endamisi üle kõik oma küsimused ja sõrmuselt saadud vastused.
“Lõpuks ma küsisin, kust tulevad unenäod,” ütles tüdruk ning tundis oma küsimuse pärast piinlikkust.
/… /
“Võibolla inimeste maailmas polnudki sellele küsimusele vastust? Või arvas sõrmus, et see on liiga pikk jutt ja parem on, kui sa ise näed. Igatahes paistab, et sa ei saa enne tagasi, kui oled teada saanud, kust tulevad unenäod.”

Nii algab Mari seiklusterohke teekonda leidmaks küsimusele vastust koos Tillukese Kellaga Võluri, Sõbra-Siimu, kass Juuliku ja mereröövlite kapten Krabadani seltsis. Ta saab teada nii mõndagi huvitavat. Näiteks kuidas pakkida kohvrit nii, et kõik vajalik ära mahuks, kui palju on liiga palju vahukoort ja lõpuks ka kust tulevad unenäod.

Piia Tuule

appimemuutumekassideksKujuta ette, kui sulle kasvaksid ühel päeval vurrud ja saba ja sa muutuksid kassiks! Ühtäkki oleks kõik hoopis teisiti. Sa peaksid põgenema naabri koera eest ja nägema vaeva iga toidupala hankimisega. Sa ei pelgaks enam kodutuid ja hakkaksid nägema asju, mida inimesed ei märka … Ühtlasi saaksid sa teada, kui raske on pesta oma kukalt!

Raamatu peategelane Andra on oma kodu lähedal ringi luusimas näinud üht väikest veidrat vanameest. Ühel õhtul kaob ootamatult Andra pere kass Mirri ning kui Andra uuesti kurba vanameest kohtab, nõuab tüdruk seletust, kuhu jäi nende pere armas kiisu. Vanamees annab veidra vihje, et nad võivad Mirri tagasi saada, kui ise mõneks ajaks kassideks muutuvad.
Samal õhtul hakkavad peale seiklused – Andra, tema õde Ave ja kasuisa Ilmar ning ema muutuvadki kassideks. Kassipere läheb seiklema Mustamäele, peamiseks eesmärgiks leida üles Mirri. Selgub, et elu kassina ei ole väga kerge, sest sugugi mitte kõik inimesed ei ole kassisõbralikud ja tänaval elades võib näiteks toidu leidmine olla väga keeruline.
Kõige tähtsam on aga see, et kassidena näevad nad inimesi hoopis teise pilguga ning saavad kinnitust, et inimesed võivad olla sootuks teistsugused kui nad välja lasevad paista.

Rohkem ei tahakski enam loo sisust ette ära rääkida, aga võin lubada, et ees ootab palju põnevaid seiklusi, üks needus ja õnnelik lõpp. Loole on mõnusad pildid joonistanud Kadi Kurema.

Anu Amor-Narits