“Mis kasu on raamatust,” mõtles Alice, “kui selles pole pilte ega vestlusi?” Lewis Carroll

Raamatute tegelaste siili ja jänese vahel on suur sõprus, mida raamatus kaunilt kirjeldatakse.
Nende sõprus oli soe nagu kuum kakao, magus nagu mesi ja suur nagu sinine taevas nende kohal.

Raamat „Meie kahekesi kuulume kokku” jutustab sellest, kuidas jänesest ja siilist said parimad sõbrad. Sügise saabudes ütles ühel päeval siil, et ta peab jänesest lahkuma ning jänes jäi pettunult üksi. Vareselt sai jänes teada, et siilid magavad talveund ning nutikas jänes mõtles välja lahenduse, kuidas järgmisel talvel mitte nii suurt üksindust tunda.

Raamatus „Meie kahekesi jääme alati sõpradeks” võtavad siil ja jänes enda mängudesse ka orava ning mängu käigus kaovad jänes ja orav ning siil on kurb, pahane ja üksik. Järgmisel hommikul selgub aga, et tegelikult ei jätnud jänes siili maha vaid sattus hoopis hätta.

Need kaks toredat ja lihtsat pildiraamatut sõprusest sobivad nii lasteaialastega koos vaatamiseks-lugemiseks kui ka algajale lugejale ise pusimiseks. Lood annavad suurepärase võimaluse arutleda sõpruse ja sõprade teemadel. Raamatute illustratsioonid on hea värvivalikuga, ilusad ja väikeste vimkadega.

Anu Amor-Narits

9-aastane Maara elas koos 12-aastase venna Sveni ja vanematega üheksakorruselises kortermajas. Ühel päeval teatas isa, et tema vanaonu Eugen on surnud ning oma maamaja nende perele pärandanud.

Kuid lisaks sellele, et lapsed polnud kunagi kuulnud isa eraklikust vanaonust Eugenist, selgus, et Eugenil oli ka kaksikõde Laama, kes jätkuvalt Metsajärve talu naabermajas elas.

Vanatädi Laama tuli Maara perele külla ja lubas neid aidata kui nad maale kolivad, kuid pealtnäha sõbralik vanatädi tundus Maarale kuidagi kahtlustäratav.

Kuid kogu pere oli nii elevil mõttest, et nad saavad maale kolida, et keegi teine peale Maara midagi imelikku vanatädi käitumises ei märganud.

Kevadel algas Metsajärve talus suur remont ning suve algul kolitigi maale. Remonditud maja oli ilus ja elu maal tore, kuid Maara hakkas nägema metsas ja järve ümbruses hirmutavaid asju ning vanatädi Laama hakkas tunduma aina salalikum…

Mida põnevat ja hirmsat juhtus Maara, Sveni ja ta sõpradega ning mis saladus oli vanatädi Maaral, jääb juba lugeja avastada.

Anu Amor-Narits

See lugu on mõtteline järg Els Heinsalu raamatule “Haldja saladus”. Kui eelnimetatud loos said lapsed teadmisi seedesüsteemist, siis selles raamatus võetakse ette uus kehapiirkond ning loo peategelased on Haldja kaksikutest vennad Maru ja Kutt.

Pere sööb koos isa toodud mandliküpsiseid ning arutleb, milliseid mandleid ja kus maailmas kasvab. Kuid selgub, et mandlid ei kasva mitte ainult puu otsas vaid ka inimese kurgus ning see ongi põhjuseks, miks Maru viimasel ajal palju norskab ja korralikult magada ei saa.

Selleks ajaks kui ema Maruga arsti juurde minema hakkab, tuleb kaasa võtta ka Kutt kuna temal valutab kõrv. Selgub, et mõlemat poissi ootab ees operatsioon.

Meie kliimas on paljud lapsed pidanud läbi tegema kurgumandli või adenoidi operatsiooni ning see raamat annab koos suurepäraste illustratsioonidega lapsele arusaadavas vormis teada, mis meil kõrvas, kurgus ja ninas asub ning miks on mõnikord operatsiooni tarvis.

Jääme lootma, et neile raamatutele on tulemas veel järgesid, sest läbi selliste lugude on nooremal lugejal-kuulajal inimkehast aru saamine palju lõbusam ja lihtsam kui entsüklopeediate abil.

Anu Amor-Narits

Raamat „Tormivaal” räägib väikesest poisist Noist, kes elab koos isa ja kuue kassiga mere ääres. Isa läheb iga päev merele kala püüdma ja Noi tunneb end pisut üksikuna. Ühel päeval päästab ta rannale uhutud vaalapoja ja alguse saab soe sõprus. Aga vaalad elavad siiski meres ja nii peab Noi sõbraga hüvasti jätma…

Raamatu teises osas „Tormivaal talvel” kohtab Noi oma sõpra taas. Kätte on jõudnud talv ja meri on jäätumas. On juba õhtu, aga Noi isa ei ole merelt tagasi tulnud. Poiss läheb teda otsima, kuid eksib pimedas ära. Ent ükski olukord ei ole lootusetu, kui sul on tõeline sõber! Seekord saab tormivaal koos oma perega Noile abiks olla.

Raamatute kaunid pastelsed pildid hellitavad silma, tänu lihtsale keelele ja trükitähtedes tekstile sobivad nad iseseisvaks lugemiseks algajale lugejale. Näilisest lihtsusest hoolimata peidavad lood Noi ja tormivaala sõprusest endas sügavat, liigutavat sisu.

Kirsti Läänesaar

Tere! Minu nimi on Elin ja ma olen nõid (päriselt ka).

Tüdruk nimega Elin jagab oma päevaraamatus salajasi teadmisi nõiakunstist ja teraseid tähelepanekuid maailma kohta. Sellest lummava kujundusega raamatust saad näiteks teada, millised on nõidade tähtpäevad, missugustel taimedel on võluvägi, kuidas lausuda loitse, mida kujutab endast sahvrimaagia ja palju muud.

Kuid tegemist pole pelgalt nõiakunsti käsiraamatuga, see on ka lugu sõprusest, kaotustest ja (taas)kohtumistest. Elin kogeb ja õpib aasta jooksul nii mõndagi olulist, tema maagiline maailmataju aitab tal toimuvat mõista ja mõtestada. Kõige suurem õnn on muidugi omada head kaaslast või sõpra, kellega jagada elu nõiduslikke hetki.

Igal pool on uksi. Väravaid, mis viivad teistesse maailmadesse. Minu meelest on ka see raamat üks seesugune värav. Mul on hea meel, et sa julgesid selle avada ja sisse astuda.

Kirsti Läänesaar

Igaühel ei ole unelmate vanemaid. Ja isegi kui oleks, ei viitsiks keegi kogu aeg ainult vanematega olla. Peame üksteisele seltsiks olema. Peame sõpru leidma. Vahel on neid lihtne leida. Vahel ei leia neid kuidagi. Vahel on hea üksi olla. Vahel on üksiolemine talumatu.

12-aastasel Ardol on küll tore pere, aga pole ühtegi tõelist sõpra. Ühel päeval juhtub temaga midagi enneolematut – ta kaotab naeruhoo tagajärjel mälu ja leiab end üksi pargist, oskamata kuskile minna. Ainsaks juhtlõngaks on ema kiri püksitaskus, aga ka sellest ei selgu, kus võiks olla Ardo kodu.
Õnneks viib juhus poisi kokku omavanuse Kimoga, kes kutsub ta enda juurde kaasa. Kimo elab hoopis teistsugustes oludes ja liigub teistsuguses seltskonnas, kui Ardo harjunud on, kuid tragi, avatud ja südamliku poisina tuleb Ardo uutes oludes päris hästi toime. Tõsi küll, mitmel korral pannakse poiste sõprus tõsiselt proovile, sest alati pole lihtne teiste tundeid mõista ja igas olukorras õigesti käituda. Õnneks kõik erimeelsused viimaks siiski lahenevad.
Kohtumine Kimo, tema pere ja tuttavatega avardab tublisti Ardo maailmapilti ja tänu sellele leiab ta ka kõige olulisema siin elus: tõelise sõbra.
Väärt lugemine kõigile, aga eriti võiks kõnetada umbes Ardo-vanuseid poisse.

Kirsti Läänesaar

Emma koos vend Benni ja nede isa Olafiga kolivad vanaisa Felixi juurde Ristikheina ratsatallu kus tahavad turismitalu pidama hakata.
Juba esimesel õhtul hakkavad seiklused peale – naabritelt on varastatud kaks hobust.
Teisel päeval saabuvad esimesed turistid kes olid oma pojale lubanud sünnipäevaks heinaküünis magada.
Kolmanda päeva hommikuks on nende talu kaks poni kadunud. Selgub küll, et nad pole varastatud vaid tegelikult veel ohtlikumas olukorras, nimelt soos.

See on üks tormiline algus sõprusele laste ja loomade vahel ning nende seiklusi võib juba ka lugeda teises raamatus “Ristikheina ratsatalu. Emma ponipidu”. Raamatu lõpus on viktoriin millest saad nii mõndagi ponide kohta teada. Näiteks kust sa aru saad, et võõras poni on valmis sinuga tuttavaks saama?

Piia Tuule

Tess on kümneaastane ülimalt ettevõtlik tüdruk, kes tahab iga hinna eest rikkaks saada ja oma eesmärgi nimel ka väsimatult tööd teeb. Suure pere keskmise lapsena on ta elutark ja iseseisev ning saab kõigega hästi hakkama. Mis tal muud üle jääbki, kui ema on pikad päevad tööl, isa hoolitseb beebist väikevenna ja suhkruhaigust põdeva noorema õe eest ning teismelistest vend ja õde tegelevad oma asjadega, mis Tessile huvi ei paku.

Õnneks on Tessil parim sõber Toby, kes on nii eriline, et talle on raamatus pühendatud lausa omaette peatükk. Toby on rahulik ja usaldusväärne poiss, kes tasakaalustab Tessi ja on talle tema suurejooneliste ideede elluviimisel alati toeks. Kuna Tessi mõtted keerlevad peamiselt raha ümber, on suur osa laste tegemistest ärilise iseloomuga. Paraku pole ka kõige leidlikumal kümneaastasel võimalik kuigi suuri summasid teenida, vähemalt mitte täiskasvanutes (põhjendatud) kahtlusi äratamata.

Kuid ühel päeval vastab universum Tessi püüdlustele ja juhtub midagi uskumatut – tüdrukul õnnestub enda valdusesse saada ei rohkem ega vähem kui miljon dollarit. Koos Tobyga asuvad nad viivitamatult plaane tegema, kuidas seda raha kõige paremini kasutada. Toby tahab raha annetada heategevuseks, Tess surub nimekirja oma eelistusi. Rikas olemise juurde kuulub ju ka ometi päikeseprillide kandmine siseruumides ja pulgakommide jagamine andunud fännidele. Kuid loomulikult pole kõik nii roosiline nagu algul tundub…

Ärge lugege edasi lootuses, et ma ratsutan päikeseloojangu poole, kotid sularaha täis. Seda ei juhtu. Selliseid asju pärismaailmas ei juhtu. Elu pole alati nagu kingitus, mille ümber on seotud kena lehv. Aga paar viimast kuud on olnud tõeline… kogemus. Ja millegi kogemine on põhimõtteliselt ainuke asi, mida pole võimalik guugeldada.
Mul on rääkida pöörane lugu. Olen teinud hunnikute viisi vigu, aga olen palju õppinud. Nii et jääge minuga ja ehk õpite teiegi.

Loo vahele on pikitud Tessi varaküpseid õpetussõnu ja tõdemusi, nagu näiteks:

– Googelda! (Tess on googeldamise usku ja sel moel omandanud tõeliselt laia silmaringi.)
– Naudi elu. (Sest kui sa kord täiskasvanuks saad, on nagunii kogu lõbu läbi.)
– Sea eesmärke! (Tess ise võtab seda vägagi tõsiselt.)
– Vaata 80. aastatest pärit filme. (Sest 80. aastatel ei olnud laste jaoks miski võimatu.)

Lisaks on Tess suur retromuusika austaja, kuna vanasti lihtsalt tehti paremat muusikat kui tänapäeval. Raamatus on mainitud paljusid 70.-80. aastate laule, mida soovi korral ka ise kuulata võid. Kui need laulud ja esitajad on sulle tundmatud, siis… muidugi guugelda!

Kirsti Läänesaar

Magama minna ajal kui teised veel tegutsevad täiel hool ei ole üldse kerge. Nii oli ka Suusil mure, et uni ei tule. Ema, isa ja vend hakkasid soovitama, et mis une silma tooks. Esmalt soovitatakse lambaid lugeda aga kuna neil lambaid ei olnud siis see ei õnnestunud.

“Sa võid ju lehmi ka lugeda,” vastas Siimon. “Või rebaseid või jõehobusid või isegi madusid.”
Suusi väristas end. Mõte, et ta peaks olema pimedas toas ja lugema madusid, ei meeldinud talle mitte üks raas.

Nii arutleti keda siis võiks lugeda ja miks näiteks nende kaks kassi ja lohed loendamiseks ei sobinud. Siis hakkasid isa ja ema meenutama kuidas neid magama saadeti. Ja kuidas vanavanemaid õhtuti magama saadeti teadmisega, et kui ilusasti magama ei jää siis tuleb kotionu või vanapagan. Ühise vestluse käigus hiilis märkamatult ligi Une-Mati…

Piia Tuule

Mis juhtub kui lapsel läheb voodisse ümber kakaokruus, mida ta lubas hoolsasti hoida või kui ema sülearvuti peale mahlaklaas ümber ajada või tekib mingi muu selline pahandus?
Selles loos ärkab igal juhul emme sees draakon ja hakkab tuld purskama. Aga see draakon ei ole sugugi kogu aeg kuri. Kui ema naerab, hakkab draakon teda hoopiski kõdistama.
Milline see draakon välja näeb, kes ema sees elab?
Tore kooslugemise-vaatamise raamat, millele on omapärased pildid teinud Marju Tammik.

Anu Amor-Narits

Sildipilv