Marit Nicolaysen “Sven ja rott suvelaagris”

Sven läheb esimest korda puhkama üksi. Muidu on ta ikka ema ja isaga käinud. Ja veel sellisesse hirmutavasse kohta nagu seda on laager. Viimasel minutil pistab Sven põue on rotti Halvorseni, mõtlemata, mis see kõik kaasa toob.

Pöörasin end ringi ja ronisin, pea ees, magamiskotti. Kobasin kõik kohad läbi. Kuid Halvorseni polnud. Kõigest seitse kuiva  kakajunni, mis andsid tunnistust sellest, et ta oli seal olnud. Kuid kus ta siis ise oli?

“Sven ja rott suvelaagris” kuulub raamatusarja A-Vitamiin, mis on mõeldud põnevaks lugemiseks 8-aastastele ja vanematele lastele.

Piia Tuule

Aino Pervik “Jääpurikas, murelik piim ja teised tüübid”

Tartu lastekirjanduse Lapsepõlve auhinna nominent 2016

Ühe meie armastatuma lastekirjaniku Aino Perviku jutukogu „Jääpurikas, murelik piim ja teised tüübid“ tegelasteks on elutud asjad – toiduained, esemed, majapidamistarbed. Igaühele neist, muidu nii vaikselt nurgas konutavale esemele annab Aino Pervik hääle ja vaatepunkti elule. Suure südamlikkusega kirjutab ta piimast, kes muretseb, et ta võib hapuks minna, supipotist, kes armastab tervislikke eineid valmistada, padjast, kellele üle kõige meeldib unejuttu kuulata jne. Kuid ükskõik millest Pervik ka ei kirjutaks, ikka kumavad tema lugudest läbi elutarkus, armastus ja hoolimine ka kõige väiksema vastu. Ilma oma arvamust peale surumata jagab ta väärtuslikke tarkuseteri, mida edasiseks eluks kõrva taha panna. Märkimata ei saa jätta ka kogenud kirjaniku meisterlikku sõnakasutust ja rikkalikku, kuid siiski lapse vanust arvestavat sõnavara.

Illustreerinud Ulla Saar, välja andnud kirjastus Tänapäev, 78 lk.

žürii esinaine Jaanika Palm

 

Tegemist on jutukoguga, kus tegelasteks asjad. Loomulikult on lugudes olemas ka nii suured kui väikesed inimesed, aga jutustatud on need asjade vaatenurgast. Asjadel võib-olla polegi alati ükskõik, mis nendega juhtub. Selles raamatus on igatahes ka asjadel oma arvamus täiesti olemas.
Näiteks hakkab telekapuldil pea ringi käima, sest lapsed tahavad pidevalt kanaleid vahetada.
Padi ootab kannatamatult õhtut, et unejuttu kuulata.
Supipott on õnnetu, kuna keegi ei taha ema keedetud maitsvat aedviljasuppi.
Piim on murelik, et ta hapuks läks, ja kartis, et ta kraanikaussi valatakse, aga ema tegi piimast hoopis maitsvaid pannkooke.
Remuse riiulis oli üks paks ja igav ilma piltideta raamat. Selgus, et selle oli sinna unustanud vanaema.

Remus ei saanud aru, mida selle raamatu üle nii väga rõõmustada oli. Vanad inimesed ongi väheke imelikud. Aga nad on ikka armsad, mis siis, et nad vahel mõnda asja ei taipa. See pole nende süü. Nad on niiviisi terve oma elu elanud. Nende elu oli hoopis teistsugune kui praegune elu.
Aga raamat oli muuseas üliõnnelik, et vanaema ta üles leidis! Raamatul oli ju ikka tõeliselt kurb riiulis vagusi püsida, kui mitte keegi teda kunagi isegi kätte ei võtnud.

Paljud värvikaid tegelased ootavad juba, et lugeja selle raamatu kaant paotaks, sest siin on väikesele lugejale sobivalt palju värvilisi pilte.

Anu Amor-Narits