Priit Põhjala “Onu Mati, loomaarst”

Tartu lastekirjanduse Lapsepõlve auhinna nominent 2019

Priit Põhjala “Onu Mati, loomaarst” on humoorikas ja kohati heas mõttes absurdnegi raamat loomaarst Matist, kes hoolitseb kõikide loomaaia sõraliste, kabjaliste, käpaliste, loivaliste, tiivuliste ja uimeliste eest. Mati teeb oma tööd suure pühendumusega ning just seetõttu võtab seda sageli ka koju kaasa.

Pööraste ja naljakate juhtumite varjus, mis Matil seoses oma töö ja hoolealustega ette tuleb, on Priit Põhjala oskuslikult ja väga tänuväärselt püüdnud noort lugejat loomi, nende harjumusi ja elustiili puudutavate teadmistega varustada.

žürii esinaine Reeli Reinaus

Anti Saar “Pärti lood”

Tartu lastekirjanduse Lapsepõlve auhinna nominent 2019
Anti Saare Pärdi lugude sari: “Pärt ja ploomid”, “Seisa siin, Pärt”, “Pärt ja viimane koogitükk”.
Teinekord võivad igapäevased asjad tohutult keerulised tunduda, eriti siis, kui oled veel üsna väike. Anti Saar on elanud oskuslikult sisse väikese Pärdi hingeellu ning kirjeldab poisi hirme ja ootusi, mis kindlasti äratab noores lugejas äratundmist ja mis võiks täiskasvanuile jälle meenutada, kuidas ka pealtnäha väikesed asjad on lastele väga tähtsad. Sest olgem ausad – kes meist poleks tundnud end poes järjekorda hoides just nagu Pärt, või ahvatlust viimast ploomi ära süüa?

žürii esinaine Reeli Reinaus

Aino Pervik “NummiPealt ja mujalt”

Tartu lastekirjanduse Lapsepõlve auhinna nominent 2019

Aino Perviku “NummiPealt ja mujalt” on üsna ebaharilik raamat, mille iga järgmine lehekülg viib lugeja justkui täiesti uue raamatu juurde.

Teos koondab endas nii jutte NummiPeal elavatest inimestest kui ka limerikke – lühikesi absurdseid luuletusi. Olgugi et NummiPea linnas elab uskumatult palju veidraid tüüpe, siis vaatamata oma veidrustele ja erinevatele iseloomudele mahuvad nad kõik siiski rõõmsasti lähestikku toimetama. Aino Perviku iselaadsetesse lugudesse võib suhtuda ühelt poolt lõbusa muigega, kuid teisalt võib teravama silmaga lugeja raamatus kohatud tegelasi leida igapäevaselt ka enda ümbert.

žürii esinaine Reeli Reinaus

Jana Maasik “Hopspelleri amulett”

Tartu lastekirjanduse Lapsepõlve auhinna võitja 2019

Jana Maasik “Hopspelleri amulett” on hoogne seikluslugu mõisnikutütre, vabrikandipoja ja aednikupoisi juhtumustest, mille muudab eriliseks 20. sajandi alguse mõisaatmosfääri ja -olustiku oskuslik edasi andmine ning laste suhteid proovile panevate klassivastuolude kirjeldamine. Jana Maasik suudab nauditavaks lugemiselamuseks kokku siduda üsna ootamatu ajastu, erineva sotsiaalse staatusega peategelased, värvikad kurikaelad ning reaalsuse ja maagia õhkõrnad suhted. See on raamat, mis viib lugeja hetkeks maailma, kus elu ilma nutitelefonide, pinkoodide ja lugematute salasõnadeta on täitsa mõeldav ja huvitav.

žürii esinaine Reeli Reinaus

Andrus Kivirähk “Tilda ja tolmuingel”

Tartu lastekirjanduse Lapsepõlve auhinna nominent 2019

Andrus Kivirähki “Tilda ja tolmuingel” on mõtlema ärgitav lasteraamat nii suurele kui väikesele lugejale.

Selles tõsistest asjadest kirjutatud südamlikus loos põrkuvad tänapäeva maailma tarbimis- ja tehnoloogiakultus kogu oma praktilisuses ja küünilisuses ning lapselik usk maagiasse ja õnnelikesse lõppudesse. Lugu tuletab lugejale meelde, et mineviku mäletamine ja selle läbi oma tõelise olemuse tunnetamine on võti, mis aitab meil olla õnnelik.

Andrus Kivirähk on suutnud meisterlikult luua maailma, mis on ühelt poolt kõhedust tekitavalt külm ja kalk, kuid teisalt soe ja õdus.

žürii esinaine Reeli Reinaus

Lisa Papp “Madli-Liis ja lugemiskoer”

Kas oled mõelnud, et kes on need toredad koerad raamatukogus, kellele saab ette lugeda? Ühele neist, suurele armsale valgele lugemiskoerale Pipale hakkab laupäeviti raamatukogus ette lugema tüdruk nimega Madli-Liis.

Madli-Liisile ei meeldi lugeda, sest lugemine on tema jaoks keeruline ning klassikaaslased kihistavad naerda, kui ta teeb lugemisel mõne vea. Õnneks on raamatukogus, kuhu ema ta laupäeval viib, mitmeid toredaid lugemiskoeri.

Alguses olen ärevil. Mul lähevad tähed sassi. Sõnad ei kõla õigesti. Aga siis vaatan Pipat ja tema vaatab mulle sõbralikult otsa. Ta ei kihista naerda. Tunnen end paremini ja proovin uuesti. Kui olen mitu sõna ära lugenud, jään ühega taas hätta. Pipa ei pane seda pahaks. Ta seab oma suured käpad mulle sülle ja laseb endale pai teha, kuni sõna kokku loen.

Kui sul tekkis ka soov vahvale lugemiskoerale midagi ette lugeda, siis endale sobiva aja ja koha leiad raamatukogu noortelehelt.

Klaari Tamm