Rasa Dmuchovskienė “Väike sipelgas Miksmiks”

Olen sipelgas Miksmiks,
küsin aina miks ja miks.
Kogun tarkusi ma jaa,
sellest eal ei väsi ma.
On jalge all mul metsatee
ja nii huvitav on see.

Niimoodi laulab väike sipelgas, kes saab nimeks Miksmiks, sest tal on tohutult küsimusi.
Metsas kohtub ta sisalikuga ja saab teada, et sisalik võib oma saba kaotada ja mis kasvab hiljem tagasi.
Kohtub ämblikuga, kes on küll veidi pahur, aga jagab siiski väikesele uudishimulikule sipelgale tarkusi, kuidas ta ämblikuvõrku koob.
Miksmiks saab teada miks rohutirt öösiti siristab ja miks jaaniusside pepud helendavad.
Miksmiks avastab ka kauni liblika loo – röövikust imeilusa liblikani.

Igal väikesel lugejal on koos sipelgas Miksmiksiga põnev rännata ja putukate elu avastada. Raamatu suureks plussiks on väga põnevad illustratsioonid Gintaras Jociuselt.

Tiina Lutter

Amanda Li “Seiklused Muumiorus” Tove Janssoni raamatu ainetel

Muumiorg on kõige imelisem org terves maailmas – vaikne ja rahulik koht, mille keskel on Muumimaja. Muumid ise on aga väga sõbralikud, viisakad ja külalislahked iga kell ja igal aastaajal. Sellepärast on neil palju sõpru ja nad kõik satuvad tihti põnevatesse seiklustesse.
Nii kolib Muumimajja elama Väike My, kes on väga tilluke, aga iseloom on tal suur. Kevad toob endaga kaasa Nuuskmõmmiku ja kohtumise salapärase Urriga. Ja kunagi ei või teada, mis juhtub järgmiseks, kas kohtutakse lohega või hakkavad aias kasvama hatifnatid. Ja kuidas see kõik ning palju muud ühte raamatusse ära mahub, pead ise välja uurima 🙂

Muumioru tegelased on väga vanad. 1948. aastal pani nad paberile soome-rootsi kirjanik Tove Jansson. Eesti keeles ilmusid Muumioru lood esimest korda 1975. Kuid vaatamata sellele, et Muumioru lood on väga ammu kirja pandud, siis kõiki nende tegelasi võid kohata iga päev. Nad näevad lihtsalt välja nagu su pinginaaber, kõrvaltänavas elavad onu ja tädi või isegi sinu enda lähedased.

Piia Tuule

Tania Del Rio “August XIII ja Kõikenägev Silm”

Mul on tunne, et see raamat on teenimatult tähelepanuta jäänud.

On hotell, mis on paremaid päevi näinud, kaheteistaastane orvuks jäänud August XIII, kellest kunagi täisealiseks saades peaks saama hotelli täieõiguslik omanik, aga kes praegu on ühekorraga koristaja, jooksupoisi, remondimehe, teenijatüdruku ja nii edasi ametites, seltsiks saamatu onu Rupert ja tolle verivärske abikaasa Annaconda, koduõpetaja härra Friggs ning kokk Bunion. Ja siis ühel päeval hakkab juhtuma. Nõidu ja kaheksajalgu ja hordide kaupa ebaviisakaid külalisi ja mõned ootamatud sõbrad, kõik otsivad mingit Kõikenägevat Silma. Spoiler: raamatu lõpus see ka leitakse.

Jutuvedu on paraja hooga ning meeleolult kummaline segu 19. saj. sentimentaalsest orvuloost, ümbermängitud muinasjuttudest, klassikalisest krimist ja ajaloolisest seiklusloost, on noppeid traditsioonilistest õudus-, tondi-, gootikirjandusest ning lõppu viskab veel aurupunki ka. Kogu juttu seob päris hästi kokku Will Staehle kujundus ja illustratsioonid. Ma ei ole kindel, et need pildid lastele just meeldivad, aga omajagu huvitavad ja iseloomuga on need kindlasti.

Originaalis on raamatu pealkiri “Warren the 13th and the All-Seeing-Eye” ja kiidan tõlkija (Evelin Banhard) leidlikkust, üldiselt kogu raamatu puhul, aga iseäranis julguse eest Warren Augustiga asendada.

Mitte just maailma parim lasteraamat, aga omamoodi ja parasjagu põnev peaks see lugemine olema küll.

Tiina Sulg

Felicity Brooks, Frankie Allen “Räägime tunnetest”

Raamatuid tunnetest on viimastel aegadel ilmunud küll päris palju, aga mis võiks inimese kasvamise ja arenemise juures olla veel tähtsam teema kui oma emotsioonide mõistmine ja nendega toimetulek. Nii on vahelduseks juturaamatutele seekord tutvustamisel hoopiski teos, mis aitab toredaks inimeseks kasvada.
Mis paneb sind naerma?
Mille üle sa täna rõõmu tundsid?
Mida tunneb teine laps, kui teda narritakse?
Kuidas sa käitud, kui oled väsinud?
Selliseid küsimusi tekib kõigil lastel kasvamise jooksul lugematu arv ning vahel on nii enda kui teiste tundeid väga raske mõista.
Selle raamatu näol on tegu lapse-vanema koosvaatamise raamatuga, mis aitab läbi erinevate situatsioonide, laste erinevate tunnete ja tujude tundeid õigesti märkama ja nimetama õppida.
Raamat sisaldab suurel hulgal illustratsioone, mille abil saab lapsega mõtiskleda heade ja halbade emotsioonide üle ning arutleda, kuidas erinevates olukordades käituda ja tunnetega toime tulla.
Raamatu lõpus on ka pisut nõuandeid täiskasvanutele, kuidas lapsega nendel teemadel kõneleda.

Anu Amor-Narits

Epp Petrone “Elas kord… . Kahe minuti muinasjutud”

Muinasjutukogumikke ilmub palju, kuid kahjuks on nende hulgas ka hulgaliselt kesise kvaliteediga raamatuid, kus aina kehvemas võtmes samu lugusid ümber räägitakse.
Seda suurem rõõm on sellistest raamatutest nagu antud kogumik. Tegu on järjega mõnda aeg tagasi ilmunud kogumikule „Võlusõnad”. Nagu eelmises raamatus, nii on ka siin esindatud muinasjutud maailma eri paikadest ning valitud on eelkõige sellised, mida pole varem eesti keelde tõlgitud.
Lisaks sisukatele juttudele on raamatul ka suurepärased Kristi Kangilaski illustratsioonid.
Kellele need raamatud ja lood meeldivad, tasuks kindlasti ette võtta ka Epp Petrone vanem kogu „Muinasjutud armastusest”, kuhu on samuti koondatud muinasjutte üle ilma.

Anu Amor-Narits