“Mis kasu on raamatust,” mõtles Alice, “kui selles pole pilte ega vestlusi?” Lewis Carroll

Archive for mai, 2020

Dmitri Vassiljevitš Grigorovitš “Kummipoiss”

Loo peategelase, kaheksa-aastase Petja elu on algusest peale olnud õnnetu. Kaotanud varakult isa, tuleb tal koos emaga sagedasti elukohti vahetada ja mitmesuguseid vintsutusi kogeda. Poisi viiendal eluaastal sureb ka tema ema ning orvuks jäänud laps satub peagi tsirkusesse jõhkra akrobaadi Beckeri kasvandikuks. Tema päevad on täis eluohtlikke, väsitavaid treeninguid ja esinemisi, hirmu ning kasvatajapoolset vägivalda. Ainsaks inimeseks, kes poisist hoolib ja talle rõõmsaid hetki pakub, on samas tsirkuses töötav kloun Edwards, kes küll vähese vene keele oskuse tõttu tema jutust hästi aru ei saa. Edwards kingib poisile seltsiliseks kutsika, kellest Petja aga oma kasvataja Beckeri julmuse tõttu ilma jääb. Painduvuse tõttu hakatakse Petjat kutsuma Kummipoisiks. Lapse elu kulgebki muudkui treeningute ja esinemiste rütmis, kuni ühel vastlanädala etendusel juhtub õnnetus…
Jutustuses antakse teravapilguline sissevaade 19. sajandi teise poole olustikku Vene keisririigis.

Laste- ja noorteosakonna praktikant Terje

Rasa Dmuchovskienė “Väike sipelgas Miksmiks uued seiklused”

Väike uudishimulik sipelgas Miksmiks seikleb jälle. Nüüd kohtub ta uute putukate ja loomadega, ning saab nende elust palju huvitavat teada.
Mutt räägib, miks ta maa all elab ja keda ta seal sööb.
Kohtudes vihmaussiga, saab Miksmiks teada, kuidas vihmausside toimetused maa all taimedele kasu toovad.
Viinamäeteo maja tekitab Miksmiksis soovi endale ka isiklik kodu ehitada.
Kord kui Miksmiks kohtus tiigi ääres kullesega saab ta teada kelleks kulles suureks kasvades saab.
Mesilane, aga räägib sipelgale kuidas ta mett teeb.
Selleski raamatus on väga palju põnevaid seiklusi ja Miksmiksi küsimused aitavad lastel loomade maailmast aru saada. Illustraator Gintaras Jociuse pildid on endiselt sulle suureks abiks.

Tiina Lutter

Lars Mæhle “Saurusepere. Ujumisvõistlus”

Teate ju küll neid tüütuid vanemaid õdesid-vendi, kes armastavad väiksemaid kiusata ja ohtlikesse seiklustesse kaasa tõmmata? Sauruseperes on asjad täpselt samamoodi.
6-aastane Rasmus Rex tahaks rahulikult rannas lesida, aga kui vanem vend Robin tema kehva ujumisoskuse üle naerab ning Rasmusele ja tema sõbrale Tom Troodonile ujumisvõistluse väljakutse esitab, pole väikesel saurusepoisil pääsu – kes siis tahaks teistest kehvem olla. Ehkki rannast saarele on päris pikk maa ja kuuldavasti peidab end vee all pirakas järvekoletis… Võistlus kujuneb pingeliseks ja kohati päris ehmatavaid üllatusi pakkuvaks, viimaks saab aga mõnusa kõhutäie naerda, kui kiuslikule Robinile antakse meeldejääv õppetund.
Raamatu lõpus tutvustatakse raamatus tegutsenud dinosauruseid sellisena, nagu nad olid päriselus.
Rikkalikult illustreeritud saurusepere-sarja uus osa sobib ettelugemiseks väiksematele põnnidele ja iseseisvaks uurimiseks pisut vilunumale lugejale.

Kirsti Läänesaar

Maria Rebane “Kui siilil nohu oli”

Häid loomalugude raamatuid on palju. Üks unustusehõlma vajunud, kuid südamlik, vahva, aga ka kohati nukker loomalugude kogumik on Maria Rebase “Kui siilil nohu oli”. Jutukogumik sisaldab seitset lugu. Jutt “Kui siilil nohu oli” räägib nohusse jäänud ja aevastavast siilist, kes inimeste hoole alla satub, kuid hiljem siiski oma kodupaika parki tagasi jõuab. Loo “Mursi” peategelaseks on ookeanilaevalt paati hüpanud ning maismaale sattunud üleannetu ahv, kelle elu ühest seiklusest teise kukerpallitades kulgeb ning kes kortermajas elades korraliku segaduse suudab tekitada. Jutt “Ints” räägib ühest suurest ja sõbralikust, viimaks kodu leidnud hulkurkassist, kes linde ei püüdnud, kuid ometi kurja käe läbi otsa sai. “Tagametsa sarvik” on lugu tontmustast kodukitsest nimega Tiina, kel metsatalus üsna vaba põli on ning keda korra koguni kuradiks peetakse. Kahest hülgejahile läinud ja ajujääl hätta sattunud noormehest räägib lugu “Jääl”. Kogumiku nukraim jutt on “Kalur Jass ja Kasukakrae”. Kasukakraeks kutsutakse üht hülgepoega, kes tuisus eksinuna vana kaluri hoolealuseks saab. “Tuletõrje vabatahtlik Morgu” on lugu tuletõrjuja Rutsi koerast, kes alati kõige esimesena pritsikuuri juurde jõuab. Korra suudab vapper Morgu isegi väikese lapse päästa.

Maria Rebane on autori pseudonüüm. Teise pseudonüümina on ta kasutanud nime Marie Rebane. Lisaks loomalugude kogumikule on autorilt ilmunud jutustused “Maret”, “Jäise ratsu turjal” ja “Ebatavaline armastus”.

Laste- ja noorteosakonna praktikant Terje

Eia Uus “Seitsme maa ja mere taha, ehk lugu tüdrukust, kes kohtus muinasjutuga”

Elas kord tütarlaps taadi ja kahe vennaga – üks noorem, teine vanem.

Nii algab muinasjutt ühest tüdrukust. See väike tüdruk tahtis väga teada saada, mis on õnn. Kuna talle keegi vastata ei osanud, otsustas tüdruk nagu ühes korralikus muinasloos ikka, õnne otsimiseks rännata seitsme maa ja mere taha. Oma teel kohtas tüdruk nõidu ja kuningaid, teadmamehi ja hiiglasi, kangelasi ja mitmeid teisi muinasjuttudest tuntud tegelasi.
Kas tüdruku õnn on pool kuningriiki või hoopis midagi muud? Selleks, et vastust leida, peab raamatu läbi lugema.
Tegu on Eia Uusi esimese lasteraamatuga, mis on valminud Eesti Rahva Muuseumi muinasjutunäituse “Elas kord …” põhjal.
Selle raamatu lugemine on omamoodi muinasjutuviktoriin, sest loo sisse on mahtunud palju tegelasi ja seiku erinevatest maailma muinasjuttudest. Samas on seda muinasjuttu tore lugeda-kuulata ka neil, kelle eelnevad muinasjutukogemused suured pole.
Koos Sirly Oderi illustratsioonidega on see üks eriti kaunis raamat, mis kutsub ennast ikka uuesti kätte võtma ja pilte imetlema.

Anu Amor-Narits

Natalie Labarre “Uskumatud ametid, millest sa (tõenäoliselt) iial kuulnud pole”

Kui sa veel päris täpselt ei tea, kelleks suurena saada tahad, siis tasub lugeda seda silmaringi avardavat raamatut, kus tutvustatakse maailma kõige eriskummalisemaid ameteid. Nii võib juhtuda, et loobud arstiks või autojuhiks saamise plaanist ja otsustad tööle asuda hoopis lehmamassöörina, kelle ülesandeks on farmides elavaid veiseid rõõmsate ja heatujulistena hoida, või mänguasjade lõhkujana, kes testib mänguasjade ohutust, või koguni inimeste rongilükkajana, kes metroos tipptunni ajal reisijaid vagunitesse pressib. Kui sa aga sellest raamatust oma unelmate tööd ei leia, siis ära muretse – huvitavaid ameteid tekib maailmas pidevalt juurde. Niisiis, kelleks tahad saada sina…?

Kirsti Läänesaar

Aleksei Turovski “Kassipoeg Võilill”

Mia ees oli beežikas-roheline kassipoeg, väikeste erkroheliste võilillelehtedega saba ja kõrvade asemel. Niipea kui päikesevalgus langes “asjakese” peale, hakkas ta muutuma ja varsti sai temast üpris lopsakas võilillepuhm kollase kassipojanäoga ja hõbedaste vuntsidega, kes nurrus õnnelikult …

Nii kohtub kassiema Mia oma seitsmenda pojukese Võilillega. Võilill on ütlemata terane ja hakkamist täis kiisu. Tänu Võilillele ja tema sõpradele vabastatakse maailm ülimalt õelast tegelasest Kirrudi Ladrakust. Kirrudi Ladraku tahtis nõiduda kõik maailma loomad inimesteks, et need siis ehitaksid talle õnneliku lapsepõlvemaa, millest pahalane omal ajal ilma jäi.
Aleksei Turovski on selles raamatus loonud kassiema ja oma poegade mõnusa maailma, kust sina väike lugeja saad teada, kuidas kass Mia oma perele kodu valib, lapsed ilmale toob ja neid õpetab ning seda kõike autorile omase faktilise täpsusega.

Tiina Lutter

Emma Karinsdotter “Tuhande Tähe saar”

Loo peategelane Tigris on 11-aastane tüdruk, kelle ema suri autoõnnetuses kümme aastat tagasi. Tigris elab koos isaga ning sageli viibib nende juures ka vanaema. Tigrise isal on depressioon. See on ka põhjuseks, miks nad hiljuti kolima pidid. Tigris igatseb ema ja oma vana kodu, kus on jälgi emast. Ühel päeval leiab tüdruk lahti pakkimata asjade hulgast kummalise puust kasti, mille peal on tema ema nimi. Tigris poeb roosilõhnalisse kasti ja jääb sügavasse unne. Ärgates asub ta teises maailmas – Tuhande Tähe saarel. See on imeline koht, millesarnast pole tüdruk kunagi varem näinud. Tuhande Tähe saarel leiab ta eest tuulest laulusõnu otsiva Arianni, Leo oma pilvelammastega ja tähekivid. Igal taevatähel on sellel saarel oma tähekivi. Selleks, et tähed saaksid öösel taevas särada, on tähekividel vaja laulu, sõnu ja muusikat.
Igal saare elanikul on oma ülesanne täita. Ka saarele tulnud Tigris tunneb endal olevat ülesande – päästa oma ema, kes on saare looja ja elanik, kuid kelle viis Kivistunud metsa saart hirmu all hoidev Vari. Vapralt asub tüdruk oma ülesannet täitma.
“Tuhande Tähe saar” on südamlik lugu sõprusest ja igatsusest, kuid sellest ei puudu ka seiklused ning põnevus. Loo käigus avaldub kauahoitud saladus ja õpitakse edasi elama kõigi raskuste kiuste.
Raamatu autor Emma Karinsdotter kasvas üles maalilises Ronneby vallas Rootsis. Autorit on nimetatud tänapäeva Astrid Lindgreniks ja tema raamatud on juba leidnud endale koha laste südametes. Karinsdotteri esimest lastele mõeldud teost “Lisbet ja Sambakuningas” pole eesti keelde tõlgitud. “Tuhande Tähe saar” on autori teine lasteraamat. Selles jutustatakse liigutav, maagiline ja seikluslik lugu.

Laste- ja noorteosakonna praktikant Terje

Sildipilv