Emma koos vend Beni ja nede isa Olafiga kolivad vanaisa Felixi juurde Ristikheina ratsatallu, kus tahavad turismitalu pidama hakata. Juba esimesel õhtul hakkavad seiklused peale – naabritelt on varastatud kaks hobust. Teisel päeval saabuvad esimesed turistid, kes olid oma pojale lubanud sünnipäeval heinaküünis magada. Kolmanda päeva hommikuks on nende talu kaks poni kadunud. Selgub küll, et nad pole varastatud, vaid tegelikult veel ohtlikumas olukorras – nimelt soos.
See on üks tormiline algus sõprusele laste ja loomade vahel ning nende seiklusi võib juba ka lugeda teises raamatus “Ristikheina ratsatalu. Emma ponipidu”. Raamatu lõpus on viktoriin millest saad nii mõndagi ponide kohta teada. Näiteks kuidas sa aru saad, et võõras poni on valmis sinuga tuttavaks saama?
Tess on kümneaastane ülimalt ettevõtlik tüdruk, kes tahab iga hinna eest rikkaks saada ja oma eesmärgi nimel ka väsimatult tööd teeb. Suure pere keskmise lapsena on ta elutark ja iseseisev ning saab kõigega hästi hakkama. Mis tal muud üle jääbki, kui ema on pikad päevad tööl, isa hoolitseb beebist väikevenna ja suhkruhaigust põdeva noorema õe eest ning teismelistest vend ja õde tegelevad oma asjadega, mis Tessile huvi ei paku.
Õnneks on Tessil parim sõber Toby, kes on nii eriline, et talle on raamatus pühendatud lausa omaette peatükk. Toby on rahulik ja usaldusväärne poiss, kes tasakaalustab Tessi ja on talle tema suurejooneliste ideede elluviimisel alati toeks. Kuna Tessi mõtted keerlevad peamiselt raha ümber, on suur osa laste tegemistest ärilise iseloomuga. Paraku pole ka kõige leidlikumal kümneaastasel võimalik kuigi suuri summasid teenida, vähemalt mitte täiskasvanutes (põhjendatud) kahtlusi äratamata.
Kuid ühel päeval vastab universum Tessi püüdlustele ja juhtub midagi uskumatut – tüdrukul õnnestub enda valdusesse saada ei rohkem ega vähem kui miljon dollarit. Koos Tobyga asuvad nad viivitamatult plaane tegema, kuidas seda raha kõige paremini kasutada. Toby tahab raha annetada heategevuseks, Tess surub nimekirja oma eelistusi. Rikas olemise juurde kuulub ju ka ometi päikeseprillide kandmine siseruumides ja pulgakommide jagamine andunud fännidele. Kuid loomulikult pole kõik nii roosiline nagu algul tundub…
Ärge lugege edasi lootuses, et ma ratsutan päikeseloojangu poole, kotid sularaha täis. Seda ei juhtu. Selliseid asju pärismaailmas ei juhtu. Elu pole alati nagu kingitus, mille ümber on seotud kena lehv. Aga paar viimast kuud on olnud tõeline… kogemus. Ja millegi kogemine on põhimõtteliselt ainuke asi, mida pole võimalik guugeldada. Mul on rääkida pöörane lugu. Olen teinud hunnikute viisi vigu, aga olen palju õppinud. Nii et jääge minuga ja ehk õpite teiegi.
Loo vahele on pikitud Tessi varaküpseid õpetussõnu ja tõdemusi, nagu näiteks:
– Googelda! (Tess on googeldamise usku ja sel moel omandanud tõeliselt laia silmaringi.)
– Naudi elu. (Sest kui sa kord täiskasvanuks saad, on nagunii kogu lõbu läbi.)
– Sea eesmärke! (Tess ise võtab seda vägagi tõsiselt.)
– Vaata 80. aastatest pärit filme. (Sest 80. aastatel ei olnud laste jaoks miski võimatu.)
Lisaks on Tess suur retromuusika austaja, kuna vanasti lihtsalt tehti paremat muusikat kui tänapäeval. Raamatus on mainitud paljusid 70.-80. aastate laule, mida soovi korral ka ise kuulata võid. Kui need laulud ja esitajad on sulle tundmatud, siis… muidugi guugelda!
Magama minna ajal, kui teised veel tegutsevad täie hooga, ei ole üldse kerge. Nii oli ka Suusil mure, et uni ei tule. Ema, isa ja vend hakkasid soovitama, mis une silma tooks. Esmalt soovitatakse lambaid lugeda, aga kuna neil lambaid ei olnud, siis see ei õnnestunud.
“Sa võid ju lehmi ka lugeda,” vastas Siimon. “Või rebaseid või jõehobusid või isegi madusid.” Suusi väristas end. Mõte, et ta peaks olema pimedas toas ja lugema madusid, ei meeldinud talle mitte üks raas.
Nii arutleti, keda siis võiks lugeda ja miks näiteks nende kaks kassi ja lohed loendamiseks ei sobinud. Siis hakkasid isa ja ema meenutama, kuidas neid magama saadeti. Ja kuidas vanavanemaid õhtuti magama saadeti teadmisega, et kui ilusasti magama ei jää, siis tuleb kotionu või vanapagan. Ühise vestluse käigus hiilis märkamatult ligi Une-Mati…
Mis juhtub kui lapsel läheb voodisse ümber kakaokruus, mida ta lubas hoolsasti hoida või kui ema sülearvuti peale mahlaklaas ümber ajada või tekib mingi muu selline pahandus?
Selles loos ärkab igal juhul emme sees draakon ja hakkab tuld purskama. Aga see draakon ei ole sugugi kogu aeg kuri. Kui ema naerab, hakkab draakon teda hoopiski kõdistama.
Milline see draakon välja näeb, kes ema sees elab?
Tore kooslugemise-vaatamise raamat, millele on omapärased pildid teinud Marju Tammik.