Leelo Tungal “Pulli koera päevik”

Sellel raamatul on oma saamislugu. Nimelt avati Tallinnas Maarjamäe lossis näitus “Koopast kaissu. Inimese ja koera lugu”, mis algab 11 000 aasta vanusest kihvast, mille kaotas esimene teadaolev Eesti koer Pulli külas. Näituse koostajad tegid Leelo Tunglale ettepaneku kirjutada raamat, mis seda väljapanekut täiendaks.
Nii sündiski vahva ja hariv raamat koertest nii Eestis kui mujal maailmas, mis sobib väga hästi lugemiseks ka juhul kui näitust vaatama minna ei ole õnnestunud.

Raamatu peategelane on varjupaika toodud kutsikas Polla, kes leiab uue kodu ajakirjanik Marioni juures. Lugu räägib Polla elust ja ühtlasi saab teada palju huvitavaid fakte koerte ja koertega seonduva kohta.

Näiteks kutsikale marutaudi vastu süsti tegev loomaarst räägib põhjalikult, mis haigus see on ning kes ja millal töötas esmakordselt välja vaktsiini selle tõve vastu.

Lugeja saab teada, millised on populaarsed koeranimed teistes maades ja kuidas koerad teistes keeltes hauguvad ning mida ikkagi tähendab, et koerad ja nende omanikud pikapeale sarnasteks muutuvad. Samuti saab tuttavaks paljude erinevate koeratõugude välimuse ja iseloomuga.

Kõige tähtsam küsimus Polla jaoks – mis tõule ta kõige rohkem sarnaneb – saab samuti raamatu lõpuks lahenduse, aga see jääb juba lugeja avastada.

Anu Amor-Narits

Helena Koch “Kartuli kuningriik”

Võiks ju arvata, et köögiviljadel on igav ja sündmustevaene elu ning nad ise ei oska midagi tahta ega oodata – aga see arusaam on sügavalt ekslik.

Vähemalt tädi Tiia aias, mida valitseb kuningana uhke ja väärikas kartul, on igal aedviljal oma iseloom, rõõmud, mured ja unistused. Lillkapsas tahab üle kõige abielluda, väike redis maailma näha, hernes tunneb end oma kaunas pisut üksikuna ja naljamees sibul on hädas sellega, et teised väldivad teda, kuna ta ajavat kõik nutma. Õnneks leidub igale murele lahendus ja nagu elus ikka, on suurimatel, südamest tulnud unistustel kombeks täide minna.

Eriti tore on see, et köögiviljad ei karda sugugi patta panemist või salatisse sattumist. Vastupidi – nende kõigi tungiv soov on saada ühel ilusal päeval ära söödud!

Raamatu lühikesi lõbusaid jutte on lastel mõnus ise lugeda, aga hästi sobivad need näiteks ka argipäevaõhtuti kiireks unelooks.

Eraldi väljatoomist väärivad Anne Pikkovi vahvad ja humoorikad illustratsioonid, mis annavad igale köögiviljale oma erilise näo ja karakteri.

Kirsti Läänesaar