Tuutikki Tolonen “Agnes ja villa saladus”

Agnese ema sai vaaremalt päranduseks Rauhala-nimelise vana villa. Sellest sai nende kodu ja nad otsustavad teha seal korraliku remondi. Ema soov on ühte tuppa kokku koguda villa ajaloost asju, et see oleks ka teistele näha. Näiteks eemaldavad nad selle tarbeks kiht kihi haaval vana tapeeti, et seda näitusel kasutada. Iga kihi järel tulevad ilmsiks üllatused: salajased trepid, peidetud toad ja kapid mis sisaldavad sada aastat vanu nõusid, sulepeasid, millest ühele on kirjutatud vaarema nimetähed, teisele aga lihtsalt üksik E.

Samal ajal saab Agnese klass ülesande uurida midagi vana. Kuigi Agnes sooviks paariliseks Pullat, määrab õpetaja temaga asja lahendama spordipoisi Alexi, kes pole üldse vanadest asjadest huvitatud ja tal polegi midagi vana. Nii hakatakse uurima vana E-tähega sulepea lugu. See ei lähe ilma salapäraste juhtumiteta. Nagu väga vanades majades ikka, nii juhtuvad kummalised asjad ka Rauhalas. Küll kostuvad kusagilt sammud, hõljub talvel tubades suvelillede lõhn, asjad liiguvad ilma, et keegi puudutanud oleks…

See on „Agnese“ raamatute sarja teine raamat. Varem on ilmunud “Agnes ja unenägude võti“.

Piia Tuule

Bettina Obrecht “Ma siis lähen nüüd, ütles Aeg”

Kes meist poleks rääkinud, et aega ei ole. Selles raamatus on Aeg täitsa olemas ning kunstnik on andnud talle lustaka ja toreda keha.

Kuid ka selles loos on omad mured. Tüdruk Lara ja Aeg on sõbrad, kuid Lara perel tundub midagi Aja vastu olevat. Vanaisa tahab Aega parajaks teha, ema ja isa Aega raisata ning õde ja vend sootuks Aega surnuks lüüa. Seepeale otsustab Aeg sellest majast lahkuda ning Lara läheb teda koos kassiga otsima.

Seda, kus Aeg ja Lara ennast lõpuks peale mõningast ekslemist hästi tunda võivad, saab juba raamatust teada.

Napi teksti ja kauni pildikeelega raamat annab võimaluse koos lastega mõtiskleda aja üle ja nautida toredat sõnamängu.

Anu Amor-Narits