“Mis kasu on raamatust,” mõtles Alice, “kui selles pole pilte ega vestlusi?” Lewis Carroll

Agnese ema sai vaaremalt päranduseks Rauhala-nimelise vana villa. Sellest sai nende kodu ja nad otsustavad teha seal korraliku remondi. Ema soov on ühte tuppa kokku koguda villa ajaloost asju, et see oleks ka teistele näha. Näiteks eemaldavad nad selle tarbeks kiht kihi haaval vana tapeeti, et seda näitusel kasutada. Iga kihi järel tulevad ilmsiks üllatused: salajased trepid, peidetud toad ja kapid mis sisaldavad sada aastat vanu nõusid, sulepeasid, millest ühele on kirjutatud vaarema nimetähed, teisele aga lihtsalt üksik E.

Samal ajal saab Agnese klass ülesande uurida midagi vana. Kuigi Agnes sooviks paariliseks Pullat, määrab õpetaja temaga asja lahendama spordipoisi Alexi, kes pole üldse vanadest asjadest huvitatud ja tal polegi midagi vana. Nii hakatakse uurima vana E-tähega sulepea lugu. See ei lähe ilma salapäraste juhtumiteta. Nagu väga vanades majades ikka, nii juhtuvad kummalised asjad ka Rauhalas. Küll kostuvad kusagilt sammud, hõljub talvel tubades suvelillede lõhn, asjad liiguvad ilma, et keegi puudutanud oleks…

See on „Agnese“ raamatute sarja teine raamat. Varem on ilmunud “Agnes ja unenägude võti“.

Piia Tuule

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

Sildipilv

%d bloggers like this: