Kärt Hellermaa “Lugu tüdrukust, kes kartis kööki. Lugu poisist, kes tahtis olla puuris.”

Lastel võib olla igasuguseid erinevaid hirme ja soove, mis vähemalt täiskasvanud nõutuks teevad ning nendest pajatavadki selle raamatu kaks lugu.

Esimese jutu “Lugu tüdrukust, kes kartis kööki” peategelane Liisa kartis kööki ning köögi sisustust, mis kõik teda omal moel hirmutas. Et vaene tüdruk nälga ei jääks, pidi ema söögi Liisale tema tuppa viima. Küll käidi nõu küsimas psühholoogi juures ja peeti aru teiste inimestega, aga keegi polnud sellisest hirmust kuulnud ega osanud Liisa perekonda aidata.

Probleem lahenes ootamatult peale seda kui peretuttav palus Liisa perel nädal aega oma lemmiklooma hoida. Kes ja mil moel Liisa köögihirmust üle aitas, saad juba lugeda raamatust.

Teine jutt “Lugu poisist, kes tahtis olla puuris” räägib Simmost, kes tundis ennast loomaaias jääkarude vanas puuris nii mõnusalt, et ei tahtnud kuidagi sealt välja tulla. Ta arvas sootuks, et võiks sinna elama jääda. Vanemad, kes ei tahtnud poja peale häält tõsta ja tahtsid kõike lasta lapsel endal otsustada, ei osanud midagi peale hakata.

Selle probleemi lahendavad pisut ootamatul moel loomaaia töötajad ning poiss, kes ei tahtnud puurist välja tulla ja kuhugi mujale minna, sõidab rõõmuga vanavanemate juurde.

Anu Amor-Narits

Kärt Hellerma “Pupi ja salakäik”

Metsaäärses talus elavad bernhardiin Pupi ja väike krants Timbu. Pupi on suur ja Timbu on hea haukuja ning neil ei ole kunagi igav. Ühel suvepäeval  avastab Pupi vundamendiveeres kasvava nõgesetuti tagant mõnusa varjulise koha ja otsustab sinna korraliku uru kaevata. Ja mõte, et tunneli teises otsas on kindlasti põnev, innustab teda tegutsema.

Pupi muudkui kaevab ja tunnel üha pikeneb. Maa all on külm ja rõske. Ette jäävad kivid, teravad puuservad ja juurikad. Vist vihmaussid ka, sest mingi libe tegelane vingerdab nina ees.

Üks mullane suvelugu nii talu kui ka metsa loomadest ja lindudest ning sellest, kuidas käib elu talus.

Piia Tuule