“Mis kasu on raamatust,” mõtles Alice, “kui selles pole pilte ega vestlusi?” Lewis Carroll

Archive for the ‘Petrone, Epp’ Category

Epp Petrone “Elas kord… . Kahe minuti muinasjutud”

Muinasjutukogumikke ilmub palju, kuid kahjuks on nende hulgas ka hulgaliselt kesise kvaliteediga raamatuid, kus aina kehvemas võtmes samu lugusid ümber räägitakse.
Seda suurem rõõm on sellistest raamatutest nagu antud kogumik. Tegu on järjega mõnda aeg tagasi ilmunud kogumikule „Võlusõnad”. Nagu eelmises raamatus, nii on ka siin esindatud muinasjutud maailma eri paikadest ning valitud on eelkõige sellised, mida pole varem eesti keelde tõlgitud.
Lisaks sisukatele juttudele on raamatul ka suurepärased Kristi Kangilaski illustratsioonid.
Kellele need raamatud ja lood meeldivad, tasuks kindlasti ette võtta ka Epp Petrone vanem kogu „Muinasjutud armastusest”, kuhu on samuti koondatud muinasjutte üle ilma.

Anu Amor-Narits

Epp Petrone “Võlusõnad. Ühe minuti muinasjutud”

„Võlusõnad” on juba mõned aastad tagasi ilmunud raamat, kuid see ei vähenda kuidagi selle teose väärtust, sest sinna koondatud muinasjuttude täpset vanust ei tea keegi. Lood on pärit üle maailma: indiaanlastelt, Aafrikast, Indiast ja mujalt ning vähemalt suurem osa neist ei varem eesti keeles avaldatud.
Kui algul võib mõningaid raamatusõpru hirmutada alapealkiri „Ühe minu muinasjutud”, siis pole põhjust karta, et lood väga lihtsad või lihtsustatud oleks. Lood on küll lühikesed, kuid väga sisukad ning osadele lugudele on lisatud ka küsimusi edasimõtlemiseks ja harivaid selgitusi.
Mõnus raamat ettelugemiseks ning koos elu ja eluväärtuste üle arutlemiseks.

Anu Amor-Narits

Epp Petrone, Heiki Ernits “Kiire hiir”

Algul võib tunduda, et tegu on kauni pildiraamatuga, sest mind ennast võlusid esmalt Heiki Ernitsa pildid. Ühele õigele Lotte fännile on boonuseks ka sellest raamatust Lottega seonduva leidmine.

Siiski pole tegu üksnes toreda pildiraamatuga, vaid nutikalt ülesehitatud suurtähtraamatuga, kus on võimalik tajuda nii häälikute pikkusi kui ka sõnakordusi. Kõik need erisused tulid välja siis, kui eelkooliealine, kes alles teeb oma esimesi samme lugemisel, püüab neid lihtsaid ja selgeid sõnu kokku häälida.

KAS KASS MAGAB?
EI, KASS EI MAGA!

Ma pole küll pedagoog ning ei oska seetõttu hinnata raamatu väärtust sellest seisukohast. Ometi nähes oma lapse õhinat ja soovi raamatut ise lugeda, olen tänulik, et selline sari nagu „Mina loen!” on kirjastuse Petrone Print poolt loodud. Nii tore on jagada lapse vaimustust, et ma tõesti saangi hakkama ja suudan ise raamatut lugeda.

Samas sarjas on ka ilmunud teine raamat – Epp Petrone „Paharet ja unistaja”. Seal on lummavad Remo Savisaare loodusfotod rebasekutsikatest.

Klaari Tamm

Sildipilv