Maris Sööt “Mammu hakkas reisiselliks”

Mõnedele lugejatele on Mammu kindlasti juba tuttav raamatust „Isaga kahekesi”. Vahepeal on Mammu suuremaks kasvanud ja enam ei rända ta unistustes ja sõnamängudes vaid mööda päris maailma erinevates eksootilistes paikades.

Juhtus selline lugu, et Mammu vanavanaisa jättis nende perele uhke päranduse ning toimus mitmeid perekoosolekuid teemal, mida selle ootamatu pärandusega pihta hakata. Seal võeti vastu mitu otsust, millega Mammu eriti rahul oli. Esiteks sai tüdruk endale fotokaamera ja teiseks otsustati igal aastal mõnel põneval reisil käia.

Raamat koosnebki Mammu reisilugudest, mida ilmestavad joonistused ja fotod nendest paikadest. Rännuteed viivad neid Aafrikasse, Indiasse ja Ameerikasse ning nagu ikka reisil, on seal põnevaid seiklusi, saab nalja ning kohtutakse erinevate inimeste ja loomadega. Igati mõnus reisiraamat tervele perele.

Anu Amor-Narits

Maris Sööt “Isaga kahekesi. Vanemate ja laste kooslugemise raamat”

Tartu lastekirjanduse Lapsepõlve auhinna nominent 2015

Nagu Kairi Looga raamatus “Peeter, sõpradele Peetrike”, on siingi esiplaanil isakuju, aga antud juhul pole sel suurt vahet – seda raamatut oleks lapsevanematel, olgu emadel või isadel, lapsega tore koos vaadata, lugeda ja edasi arendada. „Vanemate ja laste kooslugemise raamatuna” pole tegu (üksnes) vahendiga, millega laps üksi oma tuppa või lugemisnurka suunata. Selle asemel saab raamatust inspireeriv sild vanema ja lapse vahel. “Isaga kahekesi” innustab lapsega rääkima, joonistama ja mängima, sest ehkki lugu, mida täht-tähelt ette lugeda, on napp, leidub siin palju, mille üle mõtteid vahetada.

Esiletõstmist väärib Söödi tähelepanu emakeele ammendamatule rikkusele.

Mõnus mängulisus ja fantaasiarikkus on jooned, millega “Isaga kahekesi” kindlalt Lapsepõlve auhinna kandidaadiks kvalifitseerub.

žürii esimees Anti Saar

 

Isadepäeva paiku ilmus raamat, kus tegelasteks isa ja Mammu, kes koos unistavad.

Isa: Mammu, kas unistame natuke? Mida sa sünnipäevaks kõige rohkem tahaksid? See võib olla ka midagi niisugust, mida päriselt olemas pole.
Mammu: Oi, tea! Ma tahaksin sellist fotokaamerat, mis oleks nagu suured prillid.

Ja siis nad unistavad, mida kõike selle kaameraga tore pildistada oleks. Mammu mõte lendab kiiresti huvitavaid radu pidi, ta tahaks pildistada jalgu ja sabasid ja kõrvu ja ninasid ja muidki asju ning tal on oma valikutele väga fantaasiarikkad põhjendused.

Unistused muutuvad raamatus sõna-, mõtte- ja pildimänguks. Seda raamatut peaks uurima-lugema kindlasti koos isa või ema või terve perega või sõpradega, sest teistega koos on unistamine eriti tore tegevus. Õigupoolest tuleks veel raamatu kõrvale võtta appi ka lisalehed ja pliiatsid, et raamatus olevad mängud päriselt õnnestuksid ja lõbusad oleksid.

Anu Amor-Narits