“Mis kasu on raamatust,” mõtles Alice, “kui selles pole pilte ega vestlusi?” Lewis Carroll

Archive for the ‘Tomusk, Ilmar’ Category

Ilmar Tomusk “Vapper siil”

Selle raamatu näol on väiksematele lastele mõeldud pildiraamatute riiul saanud taas väärika lisa. Tegu on lihtsa looga siiliperest. Siili-isa tahab oma lapsed kooli saata, kuid kohal, kus vanasti oli jalgrada, laiub nüüd tiheda liiklusega asfalttee. Kool asub teisel pool ohtlikku maanteed, kuid õnneks leidub inimesi, kes märkavad ka endast pisemaid. Nii ehitatakse autotee alla tunnel, kust loomad teisele poole pääsevad ning nii saavad siililapsed ikkagi koolis käima hakata.

Catherine Zaripi soojades toonides illustratsioonid on suurepärased nagu alati ja aitavad toredat juttu veel paremini lasteni viia.

Anu Amor-Narits

Ilmar Tomusk “Väike Vunts”

Väike Vunts ei mäletanud, millal tal viimati kõht täis oli. Sellest võis olla möödas päev, kaks või rohkemgi. Varem polnud tema piimakauss kunagi päris tühjaks saanud. Pruukis tal sealt kas või natuke ära limpsida, kui tulid jalad ja kauss valati uuesti täis…

Nii kurvalt algab raamat väikesest kassipojast nimega Väike Vunts. Õnneks on kiisukeses piisavalt julgust, minna õue seiklema.
Maailma uudistava ja hirmunud kassikese haarab oma küüniste vahele kotkas ja viib oma pessa. Kuid selgub, et suurte küünistega lind ei ole sugugi pahatahtlik ja tänu temale lõpeb kiisukese seiklus väga hästi. Mis seal täpselt juhtus, ei tahaks küll ette ära rääkida.
Äärmiselt armsate Catherine Zaripi illustratsioonidega õnneliku lõpuga lugu, mis sobib väga hästi nii unejutuks väiksematele kui ise lugemiseks algajale lugejale.

Anu Amor-Narits

Ilmar Tomusk “Porgandipirukas”

Kas sa oled mõelnud, millest koosneb sinu lemmikpirukas? Kust on pärit kõik need toiduained, mida toidutegemisel kasutame? Milline on iga koostisosa „iseloom”?
Selles raamatus kohtud maitsva porgandipiruka valmistamiseks vajalike värvikate tegelastega. Iga koostisosa tutvustab ennast ise. Näiteks, Peeter Piim.

Peeter on lumivalgete laineliste juustega pisut laialivalguv noormees. Paljud, kes teda tunnevad, arvavad, et ta on linnapoiss ning pärit kaubanduskeskuse piimaletist. Kuid see arvamus on täiesti ekslik.
„See tuleb paljudele üllatusena, kuid ma olen põline maalaps”, jutustab Peeter. ”Minu lapsepõlvekoduks on rohelised niidud ja lopsakad heinamaad. Just seal olen ma sündinud ja üles kasvanud”.

Ülejäänud tegelaste kohta loe juba sellest vaimukast raamatust, mida ilmestavad Heiki Ernitsa kaunid pildid. Kuigi tegu pole kokaraamatuga, siis tutvudes toiduainete hingeeluga, on kiusatus ka ise tunda neid põnevaid maitseid. Õnneks on raamatu lõppu lisatud porgandipiruka valmistusõpetus. Head isu!

Klaari Tamm

Ilmar Tomusk “Kõik emad on head”

On hulga lapsi, kes kasvavad lastekodus või kasuperedes. Nüüd on ilmunud raamat, mis väiksemale lugejale arusaadavas vormis puudutab lastekodus kasvamise ja lapsendamise teemasid.

Raamatu peategelane on väike tüdruk Marike ja nagu juba kohe alguses öeldakse, ei ole Marike mingi hellitusnimi vaid ikka tüdruku pärisnimi. Nimelt oli tüdruk sündides nii tilluke, et Mari poleks talle nimeks sobinud.

Marikese ema otsustas, et tema ei saa lapse kasvatamisega hakkama ja nii kasvas Marike lastekodus kuni tädi Keiu, kes väga lapsi armastas, ta enda lapseks võttis. Uus ema armastas tüdrukutirtsu väga ja kuigi neil raha vähe oli, ei olnud Marikesel millestki puudu. Kui kätte jõuab esimene koolipäev, tahab tüdruk, et see oleks tema elu kõige toredam päev. Ometi juhtub midagi, mis selle päeva ära rikub.

Anu Amor-Narits

Ilmar Tomusk “Isamoodi unejutud”

Viieaastane Marta on harjunud magama minema ema unelaulu saatel, kuid üks kord, kui emal oli kodus veel vaja tööasju lõpetada, muutus kõik… Nimelt pidi selle ülesande üle võtma isa, kes laulda ei osanud ning õiget une(muinas)juttugi polnud tal varnast võtta. Mida teha? Tuleb ise muinasjutt välja mõelda. Nii sündisidki lood presidendiks nõiutud konnast, onu Vladislavist, jõulutädist ja palju muud. Nagu lugude pealkirjadestki näha, siis pole need tavalised unejutud, vaid hoopis tellitavad unejutud.

„Tellitava unejutu?” kordas isa. „Mida see tähendab?”

„Sa ju tead küll,” vastas Marta. „Tellitav unejutt on selline, et seda saab igat moodi rääkida. Pikalt ja lühikeselt, aeglaselt ja kiiresti, naljakalt ja veel naljakamalt. Selles jutus on täpselt sellised tegelased, nagu parasjagu pähe tuleb.”

„Minu arust on meil igal õhtul tellitav unejutt,” leidis isa. „Me oleme neid rääkinud just nii ja täpselt selliste tegelastega, nagu meil parasjagu pähe on tulnud.”

Klaari Tamm

Ilmar Tomusk “Amanda patsid”

amanda_patsidMõnda aega tagasi ilmus Ilmar Tomuskil raamat „Rasmuse vuntsid”, kus viieaastane Rasmus arvas, et suurte inimeste elu on parem kui lastel.
Vastukaaluks või siis hoopis täienduseks Rasmuse loole, on nüüd ilmunud raamat „Amanda patsid”, kus peategelane Amanda unistab sellest, et ta oleks taas väike.
Amanda on nimelt kolmekümne viie aastane matsakas tädi, kes arvab, et tal pole sõpru, kuna ta on suur. Ta usub, et uuesti väike olles meeldiks ta kõikidele ja kõik tahaksid temaga mängida. Nii nagu Rasmus sai üleöö suureks, muutub tädi Amanda väikeseks tüdrukuks.
Selleks, et teada saada, kas väiksena on parem sõpru leida või on väikese inimese elu sootuks keerulisem kui suurte oma, tuleb raamat ise läbi lugeda.
Kui juba lugemine ette võtta, siis soovitaks omalt poolt kohe mõlemaid raamatuid korraga. Need lood annavad head ainest arutlemiseks, kelle elu kokkuvõttes kergem on – kas suurtel või väikestel inimestel.

Anu Amor-Narits

Ilmar Tomusk “Rasmuse vuntsid”

rasmuse

Tartu lastekirjanduse Lapsepõlve auhinna nominent 2016

Ühel hommikul ärkab viieaastane Rasmus üles täiskasvanuna ja peab äkki väikseks jäänud vanemad lasteaeda viima, ise tööl ja poes käima ning õhtul lapsed voodisse panema. Loomulikult toob see kaasa palju naljakaid stseene. Põnevalt kirjeldab Tomusk laste ja suurte erinevusi: mis on suurtele lubatud, pole ju lubatud lastele ja vastupidi. Kõike seda teeb ta huvitavalt ja lastele mõistetavaid kategooriad kasutades. Kindlasti on tegemist Tomuski ühe tugevama ja läbitöötatuma teosega, milles vaimuka sõnastuse, värske teemakäsitluse ja väikese tarkusetera kõrval ei unustata ära peamist – teose peamist adressaati, väikelast.

Illustreerinud Urmas Nemvalts, välja andnud kirjastus Tammerraamat, 64 lk

žürii esinaine Jaanika Palm

Ilmar Tomusk “Volli kasvab suureks”

volliKolmandas raamatus jätkuvad väikese poisi Volli leiutamised ja avastamised. Vastuse saavad näiteks küsimused:
kes on kuulus inimene;
miks puud alati ei kasva ise, vaid istutatakse nagu kapsast;
miks ei leia tolmuimeja mootorist, kui see lahti võtta, ühtegi vaba elektroni;
kui raske töö nö pere toitmine;
mis on vildika sees;
mis juhtub, kui talvel iga päev juua ravimtaimedest teed.
Volli sai teada, kuidas teha ei tohi, sest nii võib olla pärast väga paha:
“Ta on söönud viis muna, sinki ja juustu,” ütles ema arstile.
“Ja mida ta teil veel teinud on?” küsis arst, kes teadis väga hästi, et Vollile meeldib leiutada.
“Ma tõstsin kaks tundi hantleid, et onu Ott Kiivikaseks saada,” sosistas Volli hädise häälega.

Ilmar Tomusk on Vollist kirjutanud neli raamatut:

Tere, Volli! (Tänapäev, 2007)
Volli vanad vigurid (Tänapäev, 2011)
Volli kasvab suureks (Tänapäev, 2013)
Volli läheb tööle (Tänapäev, 2014)

Piia Tuule

Ilmar Tomusk “Mauno saladuslik kadumine. Väga kriminaalne lugu”

MaunoHoogne ja humoorikas lugu interneti ajastu kooliõpilastele!

Selle raamatu peategelane Mauno Koslep oli enda arvates vägagi nutikas sell, aga õnnetuseks polnud talle kunagi raamatuid ette loetud ega ka ise polnud ta ühtegi raamatut oma elu jooksul läbi lugenud.

Ühel õhtul märkas ta jalutuskäigu ajal helenduvat muna ja siis hakkasid hargnema veidrad sündmused. Pärast seda levitas Mauno mingit maavälist päritolu viirust, mille tulemusena kadusid raamatukogust kõik lasteraamatud. Enamgi veel, kaduma läksid ka raamatukoguhoidjad, emakeeleõpetaja ja isegi lastekirjanik.

Mis edasi juhtus ja kuhu kõik kadusid, saad teada juba raamatust.

Piia Tuule

Ilmar Tomusk “Nuustik”

nuustikViieaastane Hannes elab kahekesi koos oma emaga. Hannes käib lasteaias ja ema poes tööl. Ühel päeval lähevad nad suurde poodi sokke ostma. Poes läheb Hannese tuju väga pahaks, sest ema ei taha midagi kuulda poisi suurest unistusest saada endale väike vend. Lohutuseks otsustavad nad osta arbuusi. Nad ei suuda kuidagi otsustada, millist arbuusi võtta, aga õnneks tuleb neile appi suur ja sõbralik musta habemega onu, kes aitab kõige maitsvama arbuusi välja valida.

Üllatuseks leiavad nad kodus arbuusi seest midagi, mis algul tavalist pesunuustikut meenutab. See osutub üheks väikeseks mehikeseks, kes ei tea, kes ta on ja miks ta seal on. Ta teab ainult seda, et ta peab seal olema ja tema nimi on Grigori.

Sealtmaalt alates hakkab ema ja Hannese elus juhtuma aina põnevaid ja toredaid asju, aga rohkem ei sobi küll ära rääkida, et lugemine põnev oleks. Nii palju võib veel öelda, et Hannese suured unistused täituvad.

Anu Amor-Narits

Sildipilv