“Mis kasu on raamatust,” mõtles Alice, “kui selles pole pilte ega vestlusi?” Lewis Carroll

Archive for the ‘Walliams, David’ Category

David Walliams “Maailma halvimad lapsed”

David Walliamsi uues, seni kõige menukamas ja läbinisti värvipiltidega illustreeritud lasteraamatus on kümme hoiatavalt jubedat juttu maailma kõige kohutavamatest lastest. Muu hulgas saame tuttavaks Normaniga, kelle unistuseks on meisterdada maailma suurim ninakollipall; Paulaga, kellele meeldib üle kõige kõhutuult lasta; Theodoriga, kes on nii igav, et pildistab valgusfoore ja kogub juusturiive; ning Sofiaga, kes istub teleka ees nõnda kaua, et temast saab pooleldi tüdruk, pooleldi sohva.

Ädu Neemre

David Walliams “Jube tädi”

jubetadi

Taas üks jube jutt neile, kes armastavad õudukaid.

Raamatu peategelane on 12-aastane tüdruk Stella, Saxby Halli pärija. Sellega ei ole aga nõus tema tädi Alberta, kes soovib Stella päranduse enda kätte saada ja ehitada selle asemele kakumuuseumi. Tädi aga on kõige jubedam tädi, kes kunagi ilmas on elanud. Tädi jubeduse näiteks võib tuua tema versioonid kahest tuntud muinasjutust.

“Kolm põrsakest”

Suur kuri hunt ähib ja puhib ja puhub kolme põrsakese maja pikali. Seejärel sööb ta terve nädala iga päev hommikuks, lõunaks ja õhtuks seapraadi.

“Väike merineitsi”

Ta upub. Lõpp.

Stella on julge tüdruk ja teab, mida tegema peab. Ta saab ootamatu abilise ja koos asuvad nad tegutsema…

Piia Tuule

David Walliams “Hirmus õudne hambaarst”

hambaarstEttevaatust.
See on õudusjutt.
Milles on palju väljamõeldud sõnu.

Alfie on 12-aastane poiss, kes elab koos haige isaga. Alfie kardab väga hambaarsti ja juba mitu aastat on kõik hambaarsti kutsed kapi otsa ära peitnud. Linna saabub uus hambaarst. Just hooldamata hammaste pärast saab Alfiest tema esimene patsient.

Samas ka uue hambaarsti saabumisega hakkavad võikad asjad juhtuma. Kui lapsel hammas välja tuleb, siis ta paneb selle padja alla, uskudes, et hambahaldjas on hommikuks selle  dollari vastu vahetanud. Aga hommikul leitakse padja alt surnud konn, veel tuksuv silm, elus ämblik, verine käsi…

“Ta on nõid” mõtles ta.
Doktor Juur ei riietu küll musta ega kanna teravatipulist kübarat, päris luuda tal ju ka pole, aga nõid on ta sellegipoolest.
TAL ON KASS
TA LENDAB ÖÖSITI RINGI
TA ON KURI

See raamat on väga õudne, kaasahaarav ja naljakas.

Piia Tuule

Sildipilv