“Mis kasu on raamatust,” mõtles Alice, “kui selles pole pilte ega vestlusi?” Lewis Carroll

Tartu lastekirjanduse Lapsepõlve auhinna nominent 2021

Eelmise, 39. numbrit kandva kinga lugudes olnud unenäolisus on asendunud reaalsusega, tõeliste katsumuste, seikluste ja sooviga täiskasvanute maailma parandada. Kingamees Hugo on hädas, sest tema kallim Katja tahab kanuumatkale minna, ent Hugo pole ilmaski kanuusse istunud. Hugole ja Katjale tulevad seltsiks noored sõbrad Paul ja Minna, kuid selgub, et kaunis Salujärv ei meelita ainult matkajaid, vaid ka röövpüüdjaid.

Ladusas stiilis ja isikupäraste karakteritega raamat kooliealistele juhib tähelepanu ka loodushoiu olulisusele.

žürii esinaine Tiia Kõnnussaar

Raamatust “King nr 39” lugejale juba tuttav Paul Viies on saanud pisut vanemaks ja kasvanud on tema jalgki: poes matkakingi proovides osutuvad parajaks kingad number 40. Uusi jalanõusid on poisil vaja aga selleks, et minna koos oma sõprade Hugo, Katja ja Minnaga kanuumatkale. Jõge mööda Salujärve poole sõudes ei oska lustakas seltskond aimatagi, et sealt saab alguse üks tõeliselt põnev ja isegi veidi ohtlik suvine seiklus.

Raamatu lugemine tekitab igatsuse suve ja metsa järele, sest kes ütleks ära järve ääres telkimisest või lõkkel küpsetatud värskelt püütud kalast. Tõsi küll, röövpüüdjate otsa komistada ei tahaks. Just nii juhtub Pauli ja Minnaga, kes julgete ja ettevõtlike noortena ei löö aga põnnama, vaid otsustavad asjas selgust saada ja vajadusel kurikaelad omal käel vahele võtta. Kampa kutsutakse ka Pauli pinginaaber Ats – seltsis segasem.

Selles loos on kõike: pinget, põnevust ja muhedat nalja, kaunist Eestimaa loodust, laagrielu, kalapüüki, vanu legende, sõprussuhteid, esimese armumise õrnu hingepiinu ja isegi näpuotsaga müstikat.

Vaiksoo on loonud ka tõeliselt värvika tegelaste galerii, lisaks Paulile ja tema sõpradele tegutsevad raamatus veel järsk ja otsekohene inspektor Ottoson, pisut lihtsameelsed ja tahumatud maamehed Säga ja Sepik, naljaninast kalapoe müüja Raivo Kullerkupp ja teised omamoodi tüübid. Omaette esiletõstmist väärib Minna ja tema isa koer Valter, rebasekarva soome püstkõrv, kelle kontrollimatu jahiinstinkt, maiuselembus ja kange iseloom viivad nii mõnegi tülika ja koomilise olukorra tekkimiseni.

Kokkuvõttes on tegemist väga mõnusa kodumaise põnevikuga. Tahtmata raamatut otseselt “poistekaks” liigitada, võib siiski arvata, et poisist peategelane ja seikluslik süžee kõnetavad poisse küll (ja sellist kirjandust võiks alati rohkem olla).

Kirsti Läänesaar

Tartu lastekirjanduse Lapsepõlve auhinna nominent 2021

“Oli suvi, oli hommik, seitsme paiku vast, ema-isa alles voodis raskest nädalast olid välja puhkamas, kui minu sõber Anna koputas ja arvas, et võiks hamba alla panna…” näiteks ülepannikooke.

Järgneva pöörase pannkoogiteoga võib end küllap samastada igaüks, kes vähemalt korra elus pannkooke on teinud. Mõnusalt lippavat humoorikat ja täpset värssi toetavad sama mõnusad joonistused. Kõik see kokku teeb ühe eelmise aasta toredama luulevormis lasteraamatu.

žürii esinaine Tiia Kõnnussaar

Tartu lastekirjanduse Lapsepõlve auhinna nominent 2021

Seikluslik krimi-elemendiga lugu ühe linnajao laste tegemisest. Kui Marta ja Joosepi kodukanti kolivad uued naabrid, hakkavad juhtuma kummalised asjad. Kaduma läheb mitu looma, seejärel torgatakse läbi autorehvid ning tagatipuks ilmuvad öösiti linna seintele veidrad kirjad. Äsja viiendasse klassi läinud noored jäljekütid, Marta ja Joosep, otsustavad asja välja uurida. Hoogsalt kirjutatud lugu hoiab põnevust üleval otsast lõpuni, kuigi päris kurjamit ses raamatus ette ei tulegi.

žürii esinaine Tiia Kõnnussaar

Elu Keila äärelinnas Sambla tänaval kulgeb rahulikult oma igapäevases rütmis hetkeni kui kaua tühjalt seisnud majja asub elama perekond Tuisk. Perekond Tuisk on tõredavõitu ja omaette hoidev ning kui samal ajal hakkavad muidu rahulikul tänaval juhtuma kahtlased asjad, asuvad Marta ja Joosep ümbruskonnal tõsiselt silma peal hoidma.

Ühel ööl lähevad kaduma naabrite puurist naaritsad, teisel ööl torgatakse teisel naabril läbi autokummid, linnas hakkavad seintele ilmuma grafitid ja Tuiskude perepoeg Donald kihutab mustad prillid ees ringi tõukerattal ja tundub üldse kahtlasevõitu.

On kõvasti asju, mida uurida ja kahtluse alt ei pääse ka laste endi vanemad.

Lisaks on Sambla tänava lastel erinevad kodused mured, millega nad toime peavad tulema. Näiteks Marta pere rahaline seis ei ole kuigi hea kuna tema ületöötanud ema vaevleb depressioonis ning Liisu, kelle vanemad on lahus, suurim hirm on, et ta saadekse Rootsi ema ja tolle range uue mehe juurde.

Tegu on põneva ja hoogsa looga, kus tänaval toimunud kahtlased lood saavad lõpuks lahendatud ning üllataval kombel tulevad mängu looduskaitsjad.

Anu Amor-Narits

Tartu lastekirjanduse Lapsepõlve auhinna nominent 2021

Metsas elab väike kiisuke. Tal on puu otsas maja, kus ta vaatab multikaid ja paneb kokku puslesid. Ühel hommikul ilmub kiisukese akna taha aga metssiga ja toob ehmatava teate: on tulemas suur veeuputus. “Kiisuke ja veeuputus” on Piibli Noa laeva müüdile tuginev lastepärane jutustus kaasaegses võtmes, mis vihjab õrnalt ka maailma praegusele olukorrale. Ilusas keeles kirjutatud raamatus on helgust ja tabamatut huumorit, mis teeb lugemise mõnusaks nii väikelapsele kui ka täiskasvanule. Illustratsioonide meeleolu haakub tekstiga suurepäraselt.

žürii esinaine Tiia Kõnnussaar

Kiisukesel on paksus metsas kõrge puu otsas hubane majake, kus on mõnus multikaid vaadata, raamatuid lugeda ja puslesid kokku panna. Kuna majake on nii kõrgel, arvab kiisuke, et teda ei ohusta seal miski. Isegi kui metssiga kuulutab ette suurt veeuputust, ei kiirusta kiisuke teistega koos mägedesse pakku. Aga siis hakkab vihma sadama ja vesi tõuseb aina kõrgemale ja kõrgemale…

Marja-Liisa Platsi võrratute illustratsioonidega raamat jutustab veeuputuse müüdi lapselikus võtmes. Igati nauditav kooslugemine täiskasvanule ja väikelapsele, piisavalt lihtne, aga põnev iseseisvaks lugemiseks algajale lugejale.

Kirsti Läänesaar

On imetlusväärne oskus anda väheste sõnadega edasi suur ja sisukas lugu ning sellega on Kristi Kangilaski hästi hakkama saanud ka oma varasemate raamatutega.

“Suur rüütel” on rõõmsa värvivalikuga pildiraamat eelkõige just väikestele poistele.

Valdava osa poiste suureks kasvamise juurde kuuluvad kangelaste mängud, nii on selle raamatu peategelasel “rüütlite ja lohede periood”. Väikese poisi isa läheb pikale reisile ning sel ajal saab poisist rüütel, kes kaitseb oma puust mõõgaga kuningannat (ehk siis oma ema) lohede ja teeröövlite eest. See on kaunis lugu perekonnaks olemisest ning ühte- ja üksteisehoidmisest.

Raamat võitis 2019. aasta Põlvepikuraamatu konkursil II koha.

Anu Amor-Narits

Troll “Detektiiv Pepu”

Kuidas saada laps lugema? Üks võimalus on pakkuda talle midagi veidi äraspidist, uudishimu äratavat ja itsitama ajavat. Näiteks raamatut, mille peategelaseks on klassikaline detektiiv, terava taibuga galantne härrasmees, kellel on üks väike… eripära. Nimelt on tal pea asemel pepu. Päriselt, hädaolukorras teeb see isegi puuksu.

Kui esimesest võõristusmomendist üle saada, siis selgub, et tegemist on igati vahva raamatuga, kus otse loomulikult jälitatakse kurjategijaid ja lahendatakse salapäraseid juhtumeid. Esimeses loos aitab detektiiv Pepu koos assistent Brauniga proua Violetal esivanemate varandust otsida, teises loos on kahtlastel asjaoludel kaduma läinud Pepu munapuding, mida ta tassikese tee kõrvale nautida kavatses. „Hmm, lõhnab millegi järele…” nagu detektiiv Pepu ikka öelda tavatseb.

Rohkete piltide ja põnevate nuputamisülesannetega raamat on tore lugemine algklassilapsele, aga miks mitte ka lapsevanemale. Tegemist on Jaapanis väga populaarse raamatusarja esimese osaga Kalju Kruusa muhedas tõlkes. Kui eesti keeles peaksid ilmuma ka sarja järgmised osad, siis kes teab – ehk saab see meilgi sama loetuks nagu hetkel Martin Widmarki LasseMaia detektiivibüroo sari.

Kirsti Läänesaar

Kõikjal meie ümber on palju elusloodust – puid ja põõsaid, taimi ja putukaid, linde ja loomi. Eriti külluslikult on seda kõike metsades. Peame oma metsi hoidma ja kaitsma, nad on meile kallid ja väärtuslikud, nad on koduks loendamatutele elusolenditele.

Need sõnad on raamatu “Loomalood ja linnulood meie metsadest” sissejuhatusest.
Seekordne raamat on pisut erinev tavapärastest siin blogis tutvustatavatest, sest raamatukogus ei kuulu see mitte juturaamatute hulka vaid loodusteaduste riiulisse. Samas on jutud nii huvitavad ja ladusad, et need sobivad suurepäraselt tervele perele koos lugemiseks.

Tegevus toimub Eesti metsades, niitudel ja mere ääres ning raamatu on koos kokku pannud kirjanik Hilli Rand ja loodusfotograaf Jüri Jõepera.
Kes selle raamatu läbi on lugenud, saab kindlasti juurde palju huvitavaid teadmisi Eestis elavate levinumate lindude ja loomade kohta. Lisaks kirjaniku muhedale jutule on iga linnu-looma juures kaunid fotod ning fotograafi jutuke sellest, kuidas ta loo tegelasega kohtus. Lisaks on kõikide juttude juures väike Eesti kaart asukohaga, kus pilt on tehtud.

Peale raamatu lugemist tuli vähemalt minul küll kohe suur soov metsa jalutama minna!

Anu Amor-Narits

Markus on tubli ja nutikas esimese klassi poiss. Ta oskab suurepäraselt lugeda, kirjutada ja meisterdada. Ainult üks asi ei taha tal kuidagi välja tulla: Markus on hädas matemaatikaga. Tema pea lihtsalt ei jaga numbreid, tee mis tahad. Nii ei jää isal muud üle, kui osta pojale vanakraamipoest kalkulaator. Vanakraamipoe müüja on veider ja salapärane vanamees, kes tundub Markusest teadvat rohkem, kui ta teadma peaks. Ning peagi selgub, et kalkulaatori näol pole samuti tegemist mingi hariliku arvutusmasinaga, vaid selles peitub midagi päris rabavat…

„ÄRA LÜLITA MIND VÄLJA,” palus masin. „SEE KULUTAB PATAREISID.”
Tähed liikusid väikesel ekraanil nagu reklaamtekst kaubanduskeskuse ukse kohal.
„Kes sa oled?” küsis Markus sosinal, et vanemad mingil juhul ei kuuleks. Nad oleksid kindlasti väga õnnetud, kui saaksid teada, et nende poeg, kes ei oska isegi arvutada, on tagatipuks hakanud peaaegu neljakümne aasta vanuse kalkulaatoriga juttu ajama.

Ilmar Tomuski uue, algklassilastele mõeldud sarja põnev, humoorikas ja kaasahaarav esimene osa jätab lugeja kannatamatult järge ootama.

Kirsti Läänesaar

Ädu Neemre

Taks ja Dogi on maailma suurimad sõbrad, nii nagu just koerad oskavad olla. Kuid siin raamatus ajavad põnevaid koeraasju ka Krants, Basset, Korgi, Hurt, Haski, Bernhardiin, Labrador ja paljud teised. Igaüks oma iseloomu, väärikuse ja vallatustega.

Nagu sisututvustus ütleb, on see raamat koertest, kes käitumises on mõjutatud oma tõust, kuid vaatamata erinevustele on nad omavahelistes suhetes soojad ja sõbralikud. Ja kui on koos selline tore kamp, saab loomulikult alati ka nalja.

Peetakse ühiseid koosolekuid ja käiakse üksteisel külas, kelgutamas ning koos matkal ja mere ääres. Näiteks selgub, et ainuüksi üksikasjalik treeningute kava koostamine võib nii võhmale võtta, et tasub end selle puhul mõnusa õhtusöögiga kostitada.

On väga rõõmustav, et meil ilmub järjepanu väga hea kujundusega lastekirjandust ning auga on sageli esikaanele kirjaniku nime kõrvale märgitud ka illustraator, seekord siis Elina Sildre. Puna-mustades toonides pildid annavad suurepäraselt edasi lugude sooja ja lustlikku emotsiooni.

See raamat on tõeline maiuspala koerasõpradele ja kes ennast enne selle raamatu lugemist erilisteks koerasõpradeks ei ole pidanud, võivad selle raamatu läbilugemise järel ümber mõelda.

Anu Amor-Narits

Õnnekaare tänava lapsed elavad lõbusat elu. Nad korraldavad aiapidusid, on putukapäästjad ja konnafarmerid. Nad müüvad kirsse ja ronivad Nõiamaja aknast sisse. Vahel on nad kodus abiks ning vahel mitte eriti. Iga päev toob midagi põnevat ja toredat.

Ädu Neemre

Sildipilv