“Mis kasu on raamatust,” mõtles Alice, “kui selles pole pilte ega vestlusi?” Lewis Carroll

Elas kord tütarlaps taadi ja kahe vennaga – üks noorem, teine vanem.

Nii algab muinasjutt ühest tüdrukust. See väike tüdruk tahtis väga teada saada, mis on õnn. Kuna talle keegi vastata ei osanud, otsustas tüdruk nagu ühes korralikus muinasloos ikka, õnne otsimiseks rännata seitsme maa ja mere taha. Oma teel kohtas tüdruk nõidu ja kuningaid, teadmamehi ja hiiglasi, kangelasi ja mitmeid teisi muinasjuttudest tuntud tegelasi.
Kas tüdruku õnn on pool kuningriiki või hoopis midagi muud? Selleks, et vastust leida, peab raamatu läbi lugema.
Tegu on Eia Uusi esimese lasteraamatuga, mis on valminud Eesti Rahva Muuseumi muinasjutunäituse “Elas kord …” põhjal.
Selle raamatu lugemine on omamoodi muinasjutuviktoriin, sest loo sisse on mahtunud palju tegelasi ja seiku erinevatest maailma muinasjuttudest. Samas on seda muinasjuttu tore lugeda-kuulata ka neil, kelle eelnevad muinasjutukogemused suured pole.
Koos Sirly Oderi illustratsioonidega on see üks eriti kaunis raamat, mis kutsub ennast ikka uuesti kätte võtma ja pilte imetlema.

Anu Amor-Narits

Kui sa veel päris täpselt ei tea, kelleks suurena saada tahad, siis tasub lugeda seda silmaringi avardavat raamatut, kus tutvustatakse maailma kõige eriskummalisemaid ameteid. Nii võib juhtuda, et loobud arstiks või autojuhiks saamise plaanist ja otsustad tööle asuda hoopis lehmamassöörina, kelle ülesandeks on farmides elavaid veiseid rõõmsate ja heatujulistena hoida, või mänguasjade lõhkujana, kes testib mänguasjade ohutust, või koguni inimeste rongilükkajana, kes metroos tipptunni ajal reisijaid vagunitesse pressib. Kui sa aga sellest raamatust oma unelmate tööd ei leia, siis ära muretse – huvitavaid ameteid tekib maailmas pidevalt juurde. Niisiis, kelleks tahad saada sina…?

Kirsti Läänesaar

Mia ees oli beežikas-roheline kassipoeg, väikeste erkroheliste võilillelehtedega saba ja kõrvade asemel. Niipea kui päikesevalgus langes “asjakese” peale, hakkas ta muutuma ja varsti sai temast üpris lopsakas võilillepuhm kollase kassipojanäoga ja hõbedaste vuntsidega, kes nurrus õnnelikult …

Nii kohtub kassiema Mia oma seitsmenda pojukese Võilillega. Võilill on ütlemata terane ja hakkamist täis kiisu. Tänu Võilillele ja tema sõpradele vabastatakse maailm ülimalt õelast tegelasest Kirrudi Ladrakust. Kirrudi Ladraku tahtis nõiduda kõik maailma loomad inimesteks, et need siis ehitaksid talle õnneliku lapsepõlvemaa, millest pahalane omal ajal ilma jäi.
Aleksei Turovski on selles raamatus loonud kassiema ja oma poegade mõnusa maailma, kust sina väike lugeja saad teada, kuidas kass Mia oma perele kodu valib, lapsed ilmale toob ja neid õpetab ning seda kõike autorile omase faktilise täpsusega.

Tiina Lutter

Loo peategelane Tigris on 11-aastane tüdruk, kelle ema suri autoõnnetuses kümme aastat tagasi. Tigris elab koos isaga ning sageli viibib nende juures ka vanaema. Tigrise isal on depressioon. See on ka põhjuseks, miks nad hiljuti kolima pidid. Tigris igatseb ema ja oma vana kodu, kus on jälgi emast. Ühel päeval leiab tüdruk lahti pakkimata asjade hulgast kummalise puust kasti, mille peal on tema ema nimi. Tigris poeb roosilõhnalisse kasti ja jääb sügavasse unne. Ärgates asub ta teises maailmas – Tuhande Tähe saarel. See on imeline koht, millesarnast pole tüdruk kunagi varem näinud. Tuhande Tähe saarel leiab ta eest tuulest laulusõnu otsiva Arianni, Leo oma pilvelammastega ja tähekivid. Igal taevatähel on sellel saarel oma tähekivi. Selleks, et tähed saaksid öösel taevas särada, on tähekividel vaja laulu, sõnu ja muusikat.
Igal saare elanikul on oma ülesanne täita. Ka saarele tulnud Tigris tunneb endal olevat ülesande – päästa oma ema, kes on saare looja ja elanik, kuid kelle viis Kivistunud metsa saart hirmu all hoidev Vari. Vapralt asub tüdruk oma ülesannet täitma.
“Tuhande Tähe saar” on südamlik lugu sõprusest ja igatsusest, kuid sellest ei puudu ka seiklused ning põnevus. Loo käigus avaldub kauahoitud saladus ja õpitakse edasi elama kõigi raskuste kiuste.
Raamatu autor Emma Karinsdotter kasvas üles maalilises Ronneby vallas Rootsis. Autorit on nimetatud tänapäeva Astrid Lindgreniks ja tema raamatud on juba leidnud endale koha laste südametes. Karinsdotteri esimest lastele mõeldud teost “Lisbet ja Sambakuningas” pole eesti keelde tõlgitud. “Tuhande Tähe saar” on autori teine lasteraamat. Selles jutustatakse liigutav, maagiline ja seikluslik lugu.

Laste- ja noorteosakonna praktikant Terje

William Wenton on sukeldumas järjekordsesse peadpööritavasse seiklusse. Libateate Keskuses hakkavad toimuma kummalised muutused. Vanad vahibotid vahetatakse välja uute psübottide vastu, keskus saab uue turvaülema, kes ei ärata Williamis esialgu mingit usaldust. Keskuse ülem Blenda Zeynomore laseb vahistada Williami vanaisa ja Benjamini. Pisut hiljem võetakse kinni ka William, kellelt nõutakse Koodipüramiidi üleandmist Blendale. Kõige hirmuäratavam on aga see, et Abraham Talley on tagasi ja jahib samuti Koodipüramiidi. Algab jaht ja põgenemine. Mitu korda on William ja Iscia allaandmise ääre peal. Kuid nagu korralikus põnevikus enamasti, tuleb pääsemine viimasel silmapilgul. Meie loos saab selliseks päästeingliks ei tea kust väljailmunud vanaisa hologramm nimega Albert, kes oskab Williami viimasel minutil pahade käest ära päästa. Nõnda saab William hingamisruumi, et talle pandud ülesanded täita. Nimelt tuleb tal Koodipüramiid toimetada Kaoseparalüsaatorisse, mis oletatavasti asub Londoni Toweri Soolatorni aluses sügavas keldris. On üsna imeasi, et William ja Iscia sinna tee leiavad ja väga hirmutav, mille nad sealt eest leiavad. Williamil tuleb teha kiiresti eriti raske valik- keegi tuleb ohvriks tuua!!
Loe ja hoia Williamile kogu aeg pöialt, tal on seda väga vaja!

Tegemist on norra kirjaniku Bobbie Peersi William Wentoni sarja viimase tõlkega. Eesti keeles on olemas eelmised raamatud ilmumise järjekorras: 1. Lüriidiumivaras. 2. Krüptoportaal. 3. Orbulaatoriagent. 4. Maailmalõpugeneraator.

Ädu Neemre

Mina olen Säde, kuueaastane. Ma ei saa aru, miks meile lapsehoidja võeti. Mina olen juba täiesti tark ja minu vend Siim on ammu seitsmene. Ta läheb sügisel kooli, mina lasteaia viimasesse rühma.
Ja meile võetakse suveks lapsehoidja?

Säde ja Siim otsustavad teha kõik, et hoidjatädi Elga neile kauaks ei jääks. Lastel on päris palju mõtteid ja ideid kuidas hoidja ära hirmutada. Poes käies peidavad nad tädi taskutesse asju ja loodavad, et politsei Elsa varguse pärast arreteerib. Muuseumis otsustavad Säde ja Siim ära kaduda, et hoidjatädi vanematelt pahandada saaks kuna ta lapsed ära kaotas. Lõpuks korraldatakse kummitusõhtu.

See on muhe lugu õest-vennast, kellel fantaasiast puudu ei tule. Koos suurepärase illustraatori Sirly Oderi piltidega on raamat mõnus lugeda.

Tiina Lutter

Rasmus on poiss, kes on juba ammu unistanud oma koerast ning nüüd ta suur soov täitubki. Ta saab endale kutsika, kelle tõunimetus on Cavalier King Charles spanjel ning kellele Rasmus paneb nimeks Flip.
Raamatus vahelduvad poisi mõtted kutsika omadega. Kirjeldatakse, kuidas harjub koer uue koduga ning millised üllatused ootavad ees noort koerapidajat.
Juttu tuleb Rasmuse ja Flipi uutest tutvustest tänavatel, loomaarsti juures käigust, esimesest koertekooli tunnist ja paljust muust. Igav neil kahel sõbral juba ei hakka!
See lugu sobib hästi kõigile loomasõpradele, aga igal juhul võiksid selle raamatu läbi lugeda kõik need lapsed, kes plaanivad endale koera võtta. Tegu on elutruu raamatuga, mis annab aimu, mis ootab ees last, kes koeraomanikuks saab.
Lisaks toredale sisule on kunstnik Kadri Ilves joonistanud raamatule mõnusad pastelsed pildid.

Anu Amor-Narits

Kati läheb koos isaga suve veetma vanatädi Õie juurde Kaasiku tallu. Nendega sokutatakse kaasa isa tuttava poeg Carl, kelle ärimehest papa loodab, et poeg vabaneb maakoha eraldatuses tänapäeva ühest levinumast nuhtlusest – nutisõltuvusest.
See ei lähe küll niisama lihtsalt, kuna selgub, et ka vanatädile pole arvutimängude maailm päris võõras… Kuid maaelu tegemised, sekeldused Õie-tädi koera Mutiga ja põnevad kohtumised teiste loomadega haaravad lapsed tasapisi kaasa, nii et nutihuvi jääb päris märkamatult tahaplaanile. Samuti aitab endisest pedagoogist vanatädi Carlil üle saada kogelemisest ja lugemisraskustest ning esialgu ärahellitatud jõmpsikana käituva poisi seest pääseb viimaks välja üks hoopis toredam ja asjalikum tegelane.
Laste tegemistest rääkivad peatükid vahelduvad Kati loodusteadlasest isa kirjatükkidega, mis tutvustavad huvitava nurga alt mitmeid meile tuntud koduloomi.
Raamatut ilmestavad Aleksei Turovski ja Heiki Ernitsa vahvad illustratsioonid.

Kirsti Läänesaar

“Valimik põlvest põlve edasi antud vahvaid ja vaimustavaid lugusid”

Kõik te olete kindlasti lugenud mõnda muinasjuttu, kuulnud jutustatavat rahvajuttu. Sellesse raamatusse on kogutud muinasjutud lausa sajandite kaupa. Näiteks saab siit teada, et Punamütsikese muinasjutt oli tuntud juba seitsmeteistkümnendal sajandil. Kaunitari ja koletise lummavat armastuse lugu jutustati kaheksateistkümnendast sajandist, aga Lumivalgekest, Okasroosikest ja Rapuntslit hakkasid vennad Grimmid üles tähendama alles üheksateistkümnendal sajandil.

Iga muinasjutu lõpus on kogutud selle kohta huvitavaid fakte. Näiteks “Hans ja Grete”:
“Hans ja Grete”, mille jutustas vendadele Dortchen Wild, kellest sai hiljem Wilhelm Grimmi abikaasa. Selles versioonis olid laste metsa jätjad mõlemad nende lihased vanemad. Enne avaldamist pehmendasid Grimmid pisut loo metsikust, nii et emast sai võõrasema, kes veenis armastavat isa.

Ma arvan, et kui Sa seda raamatut veidi uurid, siis leiad siit kindlasti huvitavaid lugusid, aga saad veidi teada ka muinasjuttude ajaloost.

Tiina Lutter

Vanalinna detektiivid Rebeka, Gregor ja Lota saavad oma salapäraselt juhendajalt uue ülesande. Neitsitornis toimuvad hüpnotisööri seansid. Salajane Gild ehk Lota, Rebeka ja Gregor peavad välja uurima, kas tegu on petisega või mitte. Detektiivid pole sellise asjaga varem kokku puutunud, olukord teeb neid küll uudishimulikuks aga ajab ka hirmu peale. Hüpnoos on eriline asi ja neile tundub, et nad võivad kaotada mälu ja neile võidakse sisendada hoopis teistsugused mälestused. Kuna ülesanne tuleb täita, otsustavad lapsed üht seanssi külastada. Enne seansile jõudmist saavad nad kokku Neitsitorni kummitusmungaga, kes neid hoiatab. Raske on aga taibata, mille eest täpselt.
Hüpnoosiseanss kulgeb mitte ootuspäraselt – tegemist on kahe naisega, üks noorem ja teine vanem. Ühe nägu pole õieti näha, seda varjab must loor. Kohalolijaid ei mõjutata vaid nad peavad hoopis esitama küsimusi, millele üks meediumidest saab teispoolsusest vastuseid.
Lugu läheb põnevaks, tekkinud rüseluses antakse lastele edasi abipalve, sest üks naistest on röövitud (nii tundub meie detektiividele). Inimkaubandus on tõesti kole aga loo lõpp teeb siiski peadpööritava uperpalli. Kes raamatu lõpuni loeb, saab teada, kes on tegelikult ohver!

Lugege ja kaaluge, mis on tõde ja mis väljamõeldis!

Ädu Neemre

Sildipilv