Katariina Libe “Kuningas, kes kartis kummitusi”

Igaühel on oma hirmud, mitte ainult lastel, vaid ka suurtel inimestel. Usu või mitte, aga koguni kuningad kardavad vahel. Üks kuningas näiteks kartis kummitusi. Mis siis, et kõik kinnitasid talle, et kummitusi pole üldse olemaski. Kuningas sai tigedaks, sest keegi ei uskunud teda, ja hakkas jonnima. Jonnis nii kaua, kuni kõik läksid tema juurest ära, isegi kuninganna! Mida kuningas siis ette võttis ja millise üllatava sõbra endale leidis, loe juba ise sellest armsate piltidega põnevast raamatust.

“Kummitusi ei ole olemas,” korrutas kuningas enda rahustuseks.
“Kummitusi ei ole olemas.
Kummitusi ei ole olemas.
Kummitusi ei ole olemas…”
Mida rohkem ta seda endale kinnitas, seda vähem ta seda uskus.
Viimaks hakkasid kõik kuninga hirmu üle naerma.
“Ha-haa!” naersid nad.
“Ha-haa!”
Üle terve maa jutustati naljalugusid kuningast, kes kardab kummitusi.

Kirsti Läänesaar

Urmas Nemvalts “Laura, Martin ja metsavana maailm”

Kaksikud Laura ja Martin saavad kooli minnes endale päris oma telefonid. Muidugi on nutimaailm nii põnev ja kaasahaarav, et lapsed ei tahaks uusi mänguasju enam üldse käest panna. Maale vanaema ja vanaisa juurde minnes avastavad nad, et seal on korralik levi ainult metsaservas suure kivi otsas. Just sinna kaksikud oma telefonidega ronivadki, aga mängimisest ei tule sedapuhku midagi välja. Nimelt ilmub laste juurde rohelise habeme ja puujalaga veider tegelane, kes tutvustab end metsavanana ja kutsub neid oma maailma seiklema.

_{“Laura, Martin ja metsavana maailm”, lk 27. Joonistanud Urmas Nemvalts}

Selles raamatus, mille just avasid, on pilte kohe hästi palju. Pildid on väikesed ja üksteise järel reas ning pildid ise jutustavad loo. Teksti on ka – just parasjagu! –, ning see on piltide peal ja tavaliselt jutumullide sees. Kas sa teadsid, et sellist raamatut nimetatakse koomiksiks? Või ongi koomiksid juba sinu suured lemmikud?

Tuntud karikaturisti Urmas Nemvaltsi vahva värviline koomiks „Laura, Martin ja metsavana maailm” on tore lugemine kõigile seiklushimulistele looduse- ja fantaasiasõpradele.

Kirsti Läänesaar

Marc-Uwe Kling “Päev, mil vanaema tegi interneti katki”

Tiffanyl ja tema õel-vennal on koolivaheaeg ning nagu tavaliselt on sellel ajal nendel külas vanaema ja vanaisa. Vanemad küll ütlevad, et selleks, et Tiffany järele vaadata, aga ta on veendunud – hoopis nemad koos õe ja vennaga peavad vanavanemaid valvama. Iga kord juhtub midagi. Ja täna ei olnud erand – vanaema tegi interneti katki!

Mis on internet?

“Internet,” seletas Max oma väikesele õele, “on nagu märkmetahvel minu kirjutuslaua kohal. Ainult et palju-palju suurem! Mõistad. Sinna saab panna sõnumeid ja uudiseid või fotosid või lugusid või värvpilte, isegi muusikat ja filme, igasugu erinevaid asju. …”

Kas interneti saab katki teha? Kõike saab katki teha kui hästi proovida 🙂

Kas olete mõelnud, mida kõike on võimalik teha, kui internet katki läheb? Selles raamatus on peidus nii mõnigi põnev idee, kuidas ootamatult sülle kukkunud vaba aega sisustada.

Piia Tuule

Katie Kirby “Lottie Brooksi katastroofilised apsakad sõpradega”

Sarja teises osas jätkuvad 12-aastase Lottie Brooksi hirmnaljakad ja kohutavalt piinlikud seiklused.

Tema parim sõber Molly on Austraaliast tagasi ja mis kõige parem – tuleb õppima Lottie klassi. Lottie loodab, et temast, Jessist ja Mollyst saab koolis võitmatu superkolmik, aga kõik ei lähe päris nii, nagu Lottie ette on kujutanud.

Vaatasin kordamööda oma kahte parimat sõbrantsi ning sain äkki aru, kui erinevad nad on. Jess on tobe ja totakas ning talle meeldivad endiselt Sylvanian Family kujukesed, Molly on lahe ja enesekindel ning plaanib minna PÄRIS kohtingule PÄRIS kuuenda klassi poisiga.
Ja siis mina – kusagil vahepeal, püüdes kahte poolt ühendada. Sellistel päevadel nagu täna tundub lõhe suurem kui kunagi varem ja võib-olla, õige pea, ei saa me kõik enam ühes suunas ujuda.

Kui Lottie saab koolinäidendis olulise rolli, lööb see tema ja Molly vahele veelgi suurema kiilu ning muidugi ei jäta klassi õeluskott Amber olukorda oma huvides ära kasutamata. Ka kodus on segane seis, sest ema on beebi Bella eest hoolitsemisega hõivatud ning ei jaksa oma vanemale tütrele piisavalt palju tähelepanu osutada. Kõige hullem on aga see, et Lottiel on suuri raskusi suhtlemisel klassivennaga, kes talle väga meeldib. Danieli nähtavale ilmudes käivitub tüdruku peas häirekell ja tema aju lihtsalt keeldub koostööd tegemast…

Seega tundub, et Danielile eemalt naeratamisega ja lehvitamisega saan ma hakkama, aga sõnade kasutamisega on mul probleem. Ja minu meelest on see päris suur probleem, sest võime rääkida inimesega, kellest oled sisse võetud, on nagu üsna tähtis. Nii et kui ma teda järgmine kord näen, siis püüan ekstra, super kõvasti tema juuresolekul normaalselt käituda.
SOOVI MULLE EDU!

Õnneks on Lottiel kaks nunnut hamstrit, kes talle alati suurepärast nõu annavad, ja muidugi tema armas päevik, kuhu kõik rõõmud, mured ja häbistavad juhtumused kirja panna.

Tõeliselt lõbus ja naljakas raamat, mis räägib iga murdeealise tüdruku jaoks olulistest teemadest – teismeeas toimuvatest muutustest, sõprusest ja suhetest, esimesest armumisest ja paljust muust.

Kirsti Läänesaar

Viivika Remmel “Tänutäht”

Ühe vana-vana tammepuu otsas elas öökull nimega Otto. Otto rääkis vähe, kuid seda rohkem ta nägi ja kuulis.
Kui Otto rääkis, siis kõik kuulasid, sest tal olid alati nutikad ideed ja ta oskas teisi aidata.

Otto sõbrad otsisid erinevaid tähti. Nii juhatas Otto jänese kirjatähtedeni, karu taevatähtedeni, kilpkonna meretähtedeni ja siili supertähe juurde.

Aeg läks ja Otto mõtles tihti oma sõpradele ja sellele, kuidas neil läheb ning ühel õhtul tulidki vanad sõbrad talle külla.

Selgus, et kõik öökulli sõbrad leidsid tänu Otto juhendamisele endale õige sihi eluteel ja tänuks selle eest kinkisid sõbrad Ottole erilise valge Tänutähe.

Raamat paneb mõtlema sellele, et ka näiliselt väike heategu võib aidata palju.

Raamatu autor Viivika Remmel ise ütles selle jutu kohta: “Loodan, et lugu toidab palju väikeseid heategusid, sest teisi aidates aitame ka iseennast”.

Kellele kingiksid sina valge Tänutähe?

Anu Amor-Narits

Jemma Hatt “Seiklejad ja aarete tempel”

Lara, Rufus, Tom ja Barney on tagasi! Eelmisest “Seiklejate” sarjast tuntud tegelased seiklevad uues Jemma Hatti raamatus “Seiklejad ja aarete tempel”, kus raamatu peakangelastel tuleb üles leida Egiptuses asuv ajaloo suurim varandus.

Tom läheb oktoobrikuu koolivaheaega veetma Londonisse parimate sõprade Lara, Rufuse ja nende koera Barney juurde. Juba ainuüksi Londonisse minek on Tomi jaoks omaette väike seiklus, kuid ta ei tea, et teda on ees ootamas üks veelgi suurem ettevõtmine. Lara, Rufus ja Tom saavad tuttavaks Lara sugulase Loganiga ning neile tundub, et tuleb üks tüütu ja igav vaheaeg, kuid seda seni, kuni Lara oma onu Logani asjade seast salapärase kirja leiab…

“Keegi on meie tubades käinud?” imestas Logan koos Deega uksel seistes.
“See ei meeldi mulle,” ütles Dee. “Lucase kiri ütles, et on üks kamp ohtlikke inimesi… mis siis, kui need on samad mehed, kes Egiptuse Muuseumi ja restorani juures nuhkisid?”
“Me peaksime täna paadiga lahkuma,” arvas Tom.
“Kui me jõe peal pidevalt edasi liigume, ei ole neil meie jälgi nii lihtne ajada.”

“Seiklejad ja aarete tempel” on tempokas ja põnev lugemine. Autorilt on varem ilmunud raamat “Seiklejad ja äraneetud loss” (2021), nii et kui sulle meeldis sarja esimene raamat, olen kindel, et meeldib ka see. Raamatud on loetavad ka eraldiseisvalt.

Kristin Tohvre

Tiiu Kitsik “Emil, Sass ja kivimutukad”

Emil ja Sass istuvad kivi otsas, igavlevad ja unistavad sellest, et neil raha oleks. Nagu mõnikord juhtuda võib, sünnib igavlemisest hea idee.

Kõige lihtsam moodus raha saada on midagi müüa, aga kui pole käepärast muud kui kivid?

Ühest küljest on see tore ja lihtne suvine lugu, teisalt aga sobib käsiraamatuks noorele ettevõtjale.

Anu Amor-Narits

Kadri Kiho “Endel ja Kati”

Endel ja Kati on töökaaslased. Endel on erakordselt pikka kasvu bussijuht, kes armastab bussiga sõites kanda meresiniseid karvaseid susse. Kati on bussi armatuurlaua sees elav meeldiv naishääl, kes ilmeksimatult kõik peatuste nimed õiges järjekorras ette loeb. Ühel päeval aga on Katil hääl ära – küllap sai eelmisel päeval külma. Mis siis nüüd teha? Endel võib küll olla vägilasekasvu mees, aga võõraste inimeste ees rääkida ei meeldi talle üldse…

“Hea küll, siin liini alguses pole asi ju üldse nii hull,” katsus Endel end rahustada. “Reisijaid on tavaliselt vähe, needki poolenisti tuttavad. Aga kesklinnas…” Endel ei tahtnud mõeldagi.
Seal, kus liiklus kõige tihedam ja bussis kõige rohkem inimesi, peab ta selgelt ja veatult ütlema Ertshertsog Ernsti plats.
Ainuüksi selle peatuse nimele mõeldes tardus Endel hirmust.
Kuidas Kati küll seda suudab?

“Endel ja Kati” on armas ja vaimukas raamat, kust saab teada palju veidraid ja naljakaid bussipeatuste nimesid ning leiab kinnitust sellistele vanarahva tarkustele nagu “sõpra tuntakse hädas” ja “julge pealehakkamine on pool võitu”.

Kirsti Läänesaar

Colas Gutman “Kirbu-Krants”

Kirbu-Krants sündis prügikastis, ta meenutab viledaks kulunud uksematti ja nagu nimigi ütleb – on paksult kirpe täis. Kirbu-Krantsi parim sõber on Kilu-Kiisu, kass, kes ühe ammuse õnnetuse tõttu on lapik nagu kala. Üldiselt ei ole sõprade elul prügikastis väga viga, aga kui Kirbu-Krants saab teada, et kõigil koertel on peremehed, otsustab ta eneselegi ühe hankida. See ei lähe aga niisama lihtsalt, sest kes tahaks endale koera, kes on niisama rumal kui kole? Lisaks tegutsevad linnas kahtlased tüübid, kellel on hulkuvate loomadega omad hämarad plaanid…

„Mis sa ajad, kes see meid röövida tahab?”
„Meie!” vastavad kolm lõbusat pätti.
„Ja sinule, vana kärnas koer, on meil varuks eriline üllatus. Su lõhn pakub ühele kliendile huvi. Me vääname su välja nagu põrandalapi ja teeme sinust koeramahla!”
„Täpsemalt öeldes parfüümi ja paneme sellele nimeks Chien de Paris,” lisab üks pättidest.
„Kas kuuled, Kilu-Kiisu, ma saan kuulsaks!”

“Kirbu-Krants” on nunnude piltidega vahva raamat nooremale lugejale. On seiklusi, saab nalja ja muidugi täiesti võimatu oleks mitte kiinduda raamatu peategelasse, pisut tobusse, aga suure südamega koeranässi. Kuidas Kirbu-Krantsi elu edasi läheb ja milliseid põnevaid asju temaga veel juhtub, saab lugeda sarja järgmistest osadest.

Kirsti Läänesaar

Nat Amoore “Heade vempude jõud”

Casey, Cookie ja Zeke on Rohelised Herned – salajane ühendus, mille eesmärgiks on teha võimalikult uhkeid ja silmatorkavaid vempe. Aga mitte lihtsalt oma lõbuks, vaid ikka suurema eesmärgi nimel. Nimelt on nende südameasjaks looduse ja keskkonna kaitsmine. Kuna täiskasvanutel pole pahatihti jaksu või huvi mõelda millelegi enamale kui oma argimuredele, siis peavad lapsed võimalust mööda nende tähelepanu olulistele asjadele juhtima.

Raamat on jagatud peatükkideks, mille alapealkirjadeks on Roheliste Herneste reeglid. Näiteks reegel number 2 ütleb, et „tähtis pole au ja hiilgus, vaid edasi antud sõnum”, reegel number 5 aga käsib haarata igast võimalusest midagi muuta. Samuti on paika pandud, et vempudel peab alati olema õilis eesmärk ja et hea vemp on nutikas vemp.

Vembutamise kombe on Casey õppinud oma vanaisalt, kes on kurt ja suhtleb viipekeeles, kuid on selline vembumeister, et teeb kõigile silmad ette. Väärtused ja põhimõtted on Casey pärinud aga emalt, kes on kahjuks surnud. Kuid ema on oma olulisemad mõtted ja tähelepanekud kaartidele üles kirjutanud ning nii saab tütar temaga justkui kogu aeg sidet pidada.

Trixie Wu mõtted…

MUUTUSTE ESILEKUTSUMISEST

Sulle on antud vaid üks elu, armas Casey. Tee nii, et sellest oleks kasu. Kutsu esile muutusi, ükskõik milliseid – suuri või väikeseid, ühe inimese või terve maailma jaoks. Ole ise see muutus, mida tahad näha. Leia oma jõud ja kasuta seda.

x mamps

Kui Rohelised Herned avastavad ahne linnapea kurikavala plaani hävitada linna südames asuv park ja ehitada see täis elutuid kõrghooneid, ei jää neil muud üle kui sekkuda. Selleks on lastel vaja kaasata abijõude, omajagu riskida ja muidugi olla äärmiselt loomingulised, et valmistada ette üks tõeliselt suurejooneline vembutamisaktsioon.

Kui sulle „Heade vempude jõud” meeldib, siis loe kindlasti ka sama autori esimest raamatut „Koolihoovi miljonäri saladused”.

Kirsti Läänesaar