“Mis kasu on raamatust,” mõtles Alice, “kui selles pole pilte ega vestlusi?” Lewis Carroll

Tartu lastekirjanduse Lapsepõlve auhinna nominent 2019

Aino Perviku “NummiPealt ja mujalt” on üsna ebaharilik raamat, mille iga järgmine lehekülg viib lugeja justkui täiesti uue raamatu juurde.

Teos koondab endas nii jutte NummiPeal elavatest inimestest kui ka limerikke – lühikesi absurdseid luuletusi. Olgugi et NummiPea linnas elab uskumatult palju veidraid tüüpe, siis vaatamata oma veidrustele ja erinevatele iseloomudele mahuvad nad kõik siiski rõõmsasti lähestikku toimetama. Aino Perviku iselaadsetesse lugudesse võib suhtuda ühelt poolt lõbusa muigega, kuid teisalt võib teravama silmaga lugeja raamatus kohatud tegelasi leida igapäevaselt ka enda ümbert.

Reeli Reinaus

Advertisements

Tartu lastekirjanduse Lapsepõlve auhinna laureaat 2019.

Jana Maasik “Hopspelleri amulett” on hoogne seikluslugu mõisnikutütre, vabrikandipoja ja aednikupoisi juhtumustest, mille muudab eriliseks 20. sajandi alguse mõisaatmosfääri ja -olustiku oskuslik edasi andmine ning laste suhteid proovile panevate klassivastuolude kirjeldamine. Jana Maasik suudab nauditavaks lugemiselamuseks kokku siduda üsna ootamatu ajastu, erineva sotsiaalse staatusega peategelased, värvikad kurikaelad ning reaalsuse ja maagia õhkõrnad suhted. See on raamat, mis viib lugeja hetkeks maailma, kus elu ilma nutitelefonide, pinkoodide ja lugematute salasõnadeta on täitsa mõeldav ja huvitav.

Reeli Reinaus

Tartu lastekirjanduse Lapsepõlve auhinna nominent 2019

Andrus Kivirähki “Tilda ja tolmuingel” on mõtlema ärgitav lasteraamat nii suurele kui väikesele lugejale.

Selles tõsistest asjadest kirjutatud südamlikus loos põrkuvad tänapäeva maailma tarbimis- ja tehnoloogiakultus kogu oma praktilisuses ja küünilisuses ning lapselik usk maagiasse ja õnnelikesse lõppudesse. Lugu tuletab lugejale meelde, et mineviku mäletamine ja selle läbi oma tõelise olemuse tunnetamine on võti, mis aitab meil olla õnnelik.

Andrus Kivirähk on suutnud meisterlikult luua maailma, mis on ühelt poolt kõhedust tekitavalt külm ja kalk, kuid teisalt soe ja õdus.

Reeli Reinaus

Kas oled mõelnud, et kes on need toredad koerad raamatukogus, kellele saab ette lugeda? Ühele neist, suurele armsale valgele lugemiskoerale Pipale hakkab laupäeviti raamatukogus ette lugema tüdruk nimega Madli-Liis.

Madli-Liisile ei meeldi lugeda, sest lugemine on tema jaoks keeruline ning klassikaaslased kihistavad naerda, kui ta teeb lugemisel mõne vea. Õnneks on raamatukogus, kuhu ema ta laupäeval viib, mitmeid toredaid lugemiskoeri.

Alguses olen ärevil. Mul lähevad tähed sassi. Sõnad ei kõla õigesti. Aga siis vaatan Pipat ja tema vaatab mulle sõbralikult otsa. Ta ei kihista naerda. Tunnen end paremini ja proovin uuesti. Kui olen mitu sõna ära lugenud, jään ühega taas hätta. Pipa ei pane seda pahaks. Ta seab oma suured käpad mulle sülle ja laseb endale pai teha, kuni sõna kokku loen.

Kui sul tekkis ka soov vahvale lugemiskoerale midagi ette lugeda, siis endale sobiva aja ja koha leiad raamatukogu noortelehelt.

Klaari Tamm

Els Heinsalu “Ahhaa!”

Ühele tublile lapsele meeldib üle kõige maailmas küsida: “Mis? Miks? Kuidas? Kas?… Miks?”
Kui see laps kasvab suureks, siis võib juhtuda, et temast saab teadlane.
Mida aga teeb teadlane, kui leiab oma küsimusele vastuse?
Muidugi hüüab ta siis: “Ahhaa!”

Raamat räägib lastele arusaadavas keeles teadlaste tööst ja mitmetest suurtest teadlastest ja nende avastustest. See küllaltki lühike, aga sisukas raamat sobib väga hästi esimeseks lähemaks tutvuseks teadusega ja võiks iga lapse panna esitama küsimusi maailma kohta.

Raamat võitis 2017. a Põlvepikuraamatu konkursil II koha.

Anu Amor-Narits

Elu loomaaias – just sellest siin raamatus juttu on.

Koos kahe sõbraga – kassipoja ja kutsikaga, jalutame läbi loomaaiast ja saame teada milliseid põnevaid loomi loomaaias näha saab, kuidas seal käituda tuleb ja mida teha ei tohi. Kuidas üldse loomad satuvad loomaaeda, igapäevane elu seal käib ja ka seda, et ka lõvil valutavad vahel hambad. Aga selleks et lõvi hambaid ravida saaks tuleb teda uinutipüssist tulistada. Ja näeme väga eriskummalisi loomi keda me meie looduses ja kodus ei kohta.

„Appikene!” kohmetus kassipoeg. „Miks nad oma jänesed siin nii suureks söödavad?”
Kutsikas pöördus ja nägi, et sõber on surunud oma nina läbi puurivõre kellegi teise nina vastu, kelle suure pea peal tolknesid pikad lohvakad kõrvad. Siis märkas ta looma heleda kõhu all mustavöödilisi jalgu.

Tegu on nüüdseks ühe kuuest Mihhail Stalnuhhini loomalugude sarjas ilmunud raamatuga kus peategelasteks on kassipoeg ja kutsikas. Pildid on raamatutesse joonistanud Anna Ring.

Piia Tuule

Raamat “Neli aastaaega” viib meeleolukale retkele läbi looduse aastaringi: kevade, suve, sügise ja talve. Juttu tuleb lindude, loomade, putukate ja taimede elust eri aastaaegadel.

Eriliseks teevad raamatu käsitsi pressitud taimepildid, mis on eranditult valmistatud õitest, lehtedest, seemnetest ja muudest taimeosadest. Kaunid jutud loodusest ja tõetruud pildid moodustavad suurepärase terviku.

Raamat sobib nooremale lugejale iselugemiseks, aga eriti tore oleks kui lapsevanem leiaks aega koos lapsega uurida detailirohkeid illustratsioone.

Anu Amor-Narits

Sildipilv