“Mis kasu on raamatust,” mõtles Alice, “kui selles pole pilte ega vestlusi?” Lewis Carroll

Posts tagged ‘armastus’

Heidi Raba “Rebasemäe kamp teeb ajalugu”

Kuidas teha ajalugu? See on väga lihtne. Tuleb teha midagi mida igapäev ei tee. Näiteks saata kosmosesse Tähelaev või tõestada legendi mille järgi Rebasemägi oma nime sai. Kõike seda ja palju muutki on aga kambas teha palju parem kui üksinda. Niisiis saigi loodud Rebasemäe kindlate reeglitega:
– mitte ühtegi tüdrukut ei võeta kampa;
– üksteise eest ei ole saladusi;
– sõpra ei jäeta hädas üksi.

Esimene reegel aga muutus kiirelt kehtetuks.

Elli muigas kavalalt. “Ise teate. Aga ärge pärast mind süüdistage.” Tema meelest polnud sugugi aus, et teda poiste salajaste tegemiste juurde ei lubata. Oli see siis Elli süü, et ta plikana sündis ja piisavalt vana ei olnud.

Kirjanduskonkursi BestSeller 2017 auhinnatud töö.

Piia Tuule

Advertisements

Signe Roos “Jaani aasta. Lugu esimesest armastusest”

jaaniaastaSigne Roosi, kes on elukutselt Ida-Tallinna Keskhaigla majandusteenistuse juht, esimene raamat “Jaani aasta” on küll mõeldud eelkõige lastele, kuid päris põnev lugemine ka lapsevanematele, kellel kodus sirgumas koolieelik. Juttu tuleb lasteaia viimasest rühmast, mis on Jaanile samas esimene aasta lasteaias üldse. Seal on nii armumist, nutitelefonidega salaja tšättimist lõunauinaku ajal, suitsu proovimist ja esimene musitamine. Jaani aasta sisse mahub veel oodatud õe sünd ning kooliminek. Igatahes loe ja imesta, mida 7-8-aastased suudavad välja mõelda ja korda saata. Meeldis, et siiski vaatamata kõikidele pahategudele on peategelane siiski armsalt lapsik, naiivne ja hooliv.

Kõige naljakam seik oli, kus kaks kasvatajat/õpetajat suitsunurgas salaja lapsevanemaid taga rääkisid.
“On alles päev! Terve rühm on täna kohal, lihtsalt võimatu! Minutitki rahu ei ole,” kostus läbi ukse üks hääl. „Ära parem räägi, mul sama lugu,” vastas teine hääl. “Ja täna on veel poiss ka kohal, kelle ema tuleb alati alles enne sulgemist talle järele. Ma just lootsin, et saan varem koju, ” kurtis sama hääl. “Selle ühe tropi pärast passi siin kaks tundi, üle mõistuse!”

Klaari Tamm

Timo Parvela “Pate päevaraamat”

KAAS_PATE.inddPate ja tema sõbrad, kes on meile juba varasematest Timo Parvela lasteraamatutest tuttavad tegelased, tegutsevad taas. Siin raamatus on peategelane Pate, kes hakkab blogi pidama. Alguse sai see, kui õpetaja kinkis talle suvevaheajaks vihiku, kuhu ta võiks kirjutada enda suvevaheajast. Sõber Tuukka viskas aga vihiku prügikasti, kuna see on antiik. Ta näitas Patele väga-väga supersalajast netilehekülge, kuhu võid vabalt kirjutada ja keegi ei saa kunagi teada. Poiss sai väga kiiresti teada, et salajast elu netis ei ole olemas.

Postituste materjalist puudu ei tule, kuna saabub külla ema vend – onu Pentti. Esmalt saab ta aru, et külla ei tule mitte onu vaid emu ja lennujaamas tekitab see paraja segaduse:

Mina: Selline jah. Onu on välismaalane. Ta toob kaasa mingeid jube erilisi taimi.
Turvamees: Ah et selline onu.
Mina: Selline. Onuga peab ettevaatlik olema. Ta võib olla ohtlik.
Turvamees: Ah et selline onu.
Mina: Selline. Onu kannab valevuntse ja prille, et teda tollis ära ei tuntaks.
Selle peale ei öelnud turvamees enam, et selline onu. Tal hakkas järsku kiire. …

Piia Tuule

Reet Kudu “Elu algab kümneselt”

Velualgabkumneseltäike raamat, aga suur sisu.

Jaanus on 9-aastane poiss, kelle vanemad töötavad välismaal. Ta elab vanaisa, õe ja kahe vennaga. Jaanus unistab, et saaks juba 10-aastaseks. Sinna on ainult 190 päeva. Seni on ta aga väike poiss, keda narrivad naabripoisid, kellele veel ei kingita jalgratast nagu tema vanemale vennale, kes peab õde passima ja kõige selle juures veel vanaisale sibulasuppi keetma. See viimane on kõige meeldivam tegevus, sest Jaanusele meeldib köögis askeldada ja kohe nii, et tema magustoit “Tulepill” võitis telesaates eripreemia. Aga see kõik peab lõppema kui ta saab kümme. Tema kohustused võtab üle noorem vend nii nagu tema pidi võtma kui vanem vend sai 10-aastaseks. Eriti püsimatu õe valvamine…

Jälle parv kinni sidumata. Ukerdab keset järvelaiku. Näe, keegi veel mingi veidra kompsu parvele unustanud. Ohkan raskelt ja pikalt. Mis mul teiste kompsudega asja, mul vaja Pirtsu-Pilli otsida, et noorem õde enne vanataadi tulekut kindlas kohas oleks.
Keeran välisukse lukku, astun paar sammu mäest alla ja tardun. 
Komps?
Parvel?!
Sööstan uuesti trepile. See mügarik kesk vett? Kas tal pole mitte ümber midagi mummulist nagu minu õekese kleit?

Kuid see 190 päeva ei möödu kergelt ja kas see oodatud vabadus oli see mida Jaanus ootas?

Piia Tuule

Sildipilv