“Mis kasu on raamatust,” mõtles Alice, “kui selles pole pilte ega vestlusi?” Lewis Carroll

Posts tagged ‘fantaasia’

Emma Karinsdotter “Tuhande Tähe saar”

Loo peategelane Tigris on 11-aastane tüdruk, kelle ema suri autoõnnetuses kümme aastat tagasi. Tigris elab koos isaga ning sageli viibib nende juures ka vanaema. Tigrise isal on depressioon. See on ka põhjuseks, miks nad hiljuti kolima pidid. Tigris igatseb ema ja oma vana kodu, kus on jälgi emast. Ühel päeval leiab tüdruk lahti pakkimata asjade hulgast kummalise puust kasti, mille peal on tema ema nimi. Tigris poeb roosilõhnalisse kasti ja jääb sügavasse unne. Ärgates asub ta teises maailmas – Tuhande Tähe saarel. See on imeline koht, millesarnast pole tüdruk kunagi varem näinud. Tuhande Tähe saarel leiab ta eest tuulest laulusõnu otsiva Arianni, Leo oma pilvelammastega ja tähekivid. Igal taevatähel on sellel saarel oma tähekivi. Selleks, et tähed saaksid öösel taevas särada, on tähekividel vaja laulu, sõnu ja muusikat.
Igal saare elanikul on oma ülesanne täita. Ka saarele tulnud Tigris tunneb endal olevat ülesande – päästa oma ema, kes on saare looja ja elanik, kuid kelle viis Kivistunud metsa saart hirmu all hoidev Vari. Vapralt asub tüdruk oma ülesannet täitma.
“Tuhande Tähe saar” on südamlik lugu sõprusest ja igatsusest, kuid sellest ei puudu ka seiklused ning põnevus. Loo käigus avaldub kauahoitud saladus ja õpitakse edasi elama kõigi raskuste kiuste.
Raamatu autor Emma Karinsdotter kasvas üles maalilises Ronneby vallas Rootsis. Autorit on nimetatud tänapäeva Astrid Lindgreniks ja tema raamatud on juba leidnud endale koha laste südametes. Karinsdotteri esimest lastele mõeldud teost “Lisbet ja Sambakuningas” pole eesti keelde tõlgitud. “Tuhande Tähe saar” on autori teine lasteraamat. Selles jutustatakse liigutav, maagiline ja seikluslik lugu.

Laste- ja noorteosakonna praktikant Terje

William Wenton “Kaoseparalüsaator”

William Wenton on sukeldumas järjekordsesse peadpööritavasse seiklusse. Libateate Keskuses hakkavad toimuma kummalised muutused. Vanad vahibotid vahetatakse välja uute psübottide vastu, keskus saab uue turvaülema, kes ei ärata Williamis esialgu mingit usaldust. Keskuse ülem Blenda Zeynomore laseb vahistada Williami vanaisa ja Benjamini. Pisut hiljem võetakse kinni ka William, kellelt nõutakse Koodipüramiidi üleandmist Blendale. Kõige hirmuäratavam on aga see, et Abraham Talley on tagasi ja jahib samuti Koodipüramiidi. Algab jaht ja põgenemine. Mitu korda on William ja Iscia allaandmise ääre peal. Kuid nagu korralikus põnevikus enamasti, tuleb pääsemine viimasel silmapilgul. Meie loos saab selliseks päästeingliks ei tea kust väljailmunud vanaisa hologramm nimega Albert, kes oskab Williami viimasel minutil pahade käest ära päästa. Nõnda saab William hingamisruumi, et talle pandud ülesanded täita. Nimelt tuleb tal Koodipüramiid toimetada Kaoseparalüsaatorisse, mis oletatavasti asub Londoni Toweri Soolatorni aluses sügavas keldris. On üsna imeasi, et William ja Iscia sinna tee leiavad ja väga hirmutav, mille nad sealt eest leiavad. Williamil tuleb teha kiiresti eriti raske valik- keegi tuleb ohvriks tuua!!
Loe ja hoia Williamile kogu aeg pöialt, tal on seda väga vaja!

Tegemist on norra kirjaniku Bobbie Peersi William Wentoni sarja viimase tõlkega. Eesti keeles on olemas eelmised raamatud ilmumise järjekorras: 1. Lüriidiumivaras. 2. Krüptoportaal. 3. Orbulaatoriagent. 4. Maailmalõpugeneraator.

Ädu Neemre

Tuul Sepp “Allikahaldjas”

Tartu lastekirjanduse Lapsepõlve auhinna võitja 2020

“Allikahaldjas” (Varrak) on kaunite illustratsioonidega eesti mütoloogia-aineline raamat õe ja venna suvevaheajast vanaema-vanaisa juures. Suvi, mis vanaema käe all pidi tulema õpetlik ja igav, osutub oodatust hoopis erinevaks, sest lapsed avavad Unustustemaailma värava ning peavad aitama Allikahaldjal kinni püüda unustuse hõlmast pärismaailma põgenenud müütilisi elukaid. Meeldejäävate tegelaste kaudu on raamatusse lisatud hulgaliselt huvitavaid fakte, mis annavad loole tummi ja tihedust.

žürii esinaine Eva Roos

Kristi Piiper “Armunud keldrikoll, vegan verikäkk ja teised”

Tartu lastekirjanduse Lapsepõlve auhinna nominent 2020

“Armunud keldrikoll, vegan verikäkk ja teised” (Tänapäev) koosneb kahest tosinast omaette loost, mille ühenduslüliks on Liisa ja tema pere. Lood, kus juttu näiteks jõuluvana ettevalmistustest, unematide muredest, usside parasiithaigustest ning paljust muust saavad humoorika, teravmeelse ja ootamatu lõpplahenduse. Raamatus on loole sobivalt veidi „karvased“ ning omanäolised pildid.

žürii esinaine Eva Roos

Selles raamatus on lõbusad-pöörased, laia ja kohati väga ootamatu tegelaste valikuga lood. Mõnede juttude keskmes on tüdruk Liisa ja tema vanaema ning kassid Jass ja Juss. Osad lood aga räägivad asjadest ja tegelastest, kes meiegi kodudes olemas võivad olla.
Milline on tolmurulli suur mure ja kas on kassil ussid või ussil kassid, kas tõesti õmblevad kalorid riidekapis rõivad väiksemaks, kuidas käitub armunud keldrikoll?
Kõike seda ja palju muud põnevat-lõbusat saame sellest vahvast raamatust lugeda.
Eriline kiitus läheb minu poolt raamatu illustraator Ulla Saarele, kelle natuke õudsed ja samas naljakad must-punased pildid muudavad raamatu suurepäraseks tervikuks.

Anu Amor-Narits

Ingrid Loddes “Nõiutud kompass”

Õde ja vend, üheteistkümneaastane Sandra ja kaks aastat vanem Jasper satuvad igavusest ja põnevusest oma surnud vanaonu majja. Seal kohtuvad nad metshaldja Sumega, kes palub lapsi appi kadunud ja äranõiutud armastatut Arbot otsima. Nimelt on Sume aastaid tagasi vastanud eitavalt vanaonu Imoti abieluettepanekule. Vihane Imot on Arbo ära nõidunud ja Sume on juba paarkümmend aastat oodanud kedagi, kes nõiduse lõpetaks. Lapsed on nõus Sumet aitama ja algab retk fantaasiamaailmas. Otsijaid aitavad mitmed võluesemed – maagiline kell, kummaline kompass, natuke kuusevaiku ja kahandavad kommid. Oma teel kohtuvad rändurid koletisega, satuvad rohelisse Muruveesiasse, kus elavad taiminimesed, võtavad osa ülestõusust hullunud valitseja vastu, aitavad headel saada võitu pahade üle. Lõpuks jõuavad nad lindinimeste juurde, siit leiavad nad ka kadunud Arbo, kellest on paraku saanud kohaliku kuninga vang, kes peab vastu tahtmist abielluma kuningatütrega. Seiklusi tuleb ette veelgi kuid Sandra ja Jasper on nutikad ja hakkajad ning loo lõpp on väga õnnelik.

Tegemist on ilusa looga, mida kannab loodusearmastus. Sandra ja Jasperi taolisi rõõmsameelseid ja sõnakaid sõpru võiks olla meil kõigil.

Autor on öelnud, et ta peab ennast hoiatavaks näiteks, mis võib juhtuda, kui pidevalt fantaasiaraamatuid lugeda – võib tekkida soov neid ise kirjutada. Ingrid Loddes on sellele soovile järele andnud juba teist korda. 2016.aastal ilmus “Romiia seiklused mirride maailmas”, mis sai kirjanduskonkursil “Bestseller 2015” kolmanda koha lastekirjanduse žanris. Nüüd on lugejate lauale jõudnud teine raamat “Nõiutud kompass”.

Lugege ja laske oma kujutlusvõimel rännata!

Ädu Neemre

Markus Saksatamm “Kaisa sada vanaisa”

Kaisal on suur mure. Kui lasteaias on mõnel lapsel suisa kaks vanaisa, siis temal pole ühtegi. Teiste jutte kuulates saab tüdruk aru, et vanaisad on erinevad ja väga toredad.

Kuna Kaisa on rühmas uus ja häbelik, siis vanaisa puudumine teeb tema meele veel kurvemaks. Paraku ei taha Kaisa ema surnud vanaisast midagi rääkida ja nii ei jää tüdrukul üle muud kui ise vanaisa välja mõelda. Väljamõeldud vanaisad kipuvad kohati olema päris ülemeelikud, aga õnneks on kõik väljamõeldud vanaisad sellised, kes kuulavad hästi lapse sõna.

Kui raamat on läbi loetud, saab igaüks sellest kirjust hulgast vanaisadest välja valida oma lemmiku ja mõelda, milline neist kõige enam tema enda vanaisa meenutab.

Anu Amor-Narits

Majda Koren “Keeda mulle üks muinasjutt!”

Lugu pirtsakast jänesest, kellele ei maitse ükski söök. Nõnda ema keedabki kallikesele muinasjuttu, kuid ega seegi meeldi alati sööjale. Peavad olema õiged koostisosad, õige pott ja õige tuju.

Edaspidi keetis ema muinasjutte ainult punases potis, millel polnud täppe.
Kui muinasjuttu hästi segada, leidis Jänkuke sealt vanaema, kellel oli punane müts peas, või hundi, kellel oli korv käes.
Iga päev oli muinasjutt omamoodi, aga alati nii maitsev, et Jänkuke sõi selle kõik kohe ära. Ja see tegi ema väga rõõmsaks.

Raamat kuulub rahvusvahelisse lugemisprojekti Meie Väike Raamatukogu, mis on mõeldud 1.-2. klassi õpilastele rikastamaks koolitööd ja mõistmaks enda tundeid ja emotsioone.

Klaari Tamm

Ulrika Kestere “Metsikud naabrid”

See pole klassikaline muinasjutt, kuid vahel meeldivad lastele just sellised, esmapilgul absurdsetena tunduvad jutud enam kui lihtsalt armsad lastelood.

Jutt räägib Jänesest, kes ostab endale suvemaja, sest ei taha aastaringselt pimedas urus elada. Maja on kaunis, kuid häda on selles, et aeda on naabriteks kolinud metsikud kassid, kes tema purskkaevus janu kustutavad. Need kaslased on tõeliselt metsikud.

„Kui nad oli veelakkumise lõpetanud, hakkasid nad aias ringi tormama, nagu nad oleksid peast segi. Nad kraapisid küüntega Jänese puid, sõid tema lilli, närisid käibisid ja ajasid oma saba taga.”

Jänes püüab erinevate meetoditega hullumeelseid naabreid rahustada, kuid miski ei aita, vaid muudab nad veel metsikumateks. Lahendus on aga iseenesest lihtne. Tuleb ennast kehtestada ning ka kõige metsikumatest kaslastest saavad armsad kodukiisud.

Selline metsik lugu, mida ilmestavad värvikad illustratsioonid, mis muudavad kogu loo väga kaasahaaravaks. Pole ka imestada, sest raamatu ja piltide autor Ulrika Kestere on elukutselt illustraator, fotograaf ja graafiline disainer.

Klaari Tamm

Heidi Raba “Härra Hopsti”

harrahopstiJoonas on täiesti tavaline 8-aastane poiss, kelle elus hakkab juhtuma täiesti ebatavalisi asju. See algab päeval, mil kõik läheb valesti. Et vigu parandada, tuleb kõvasti pingutada ja isegi mõistatusi lahendada. Aga hea, kui abiks on sõber ja muidugi härra Hopsti!

Meil kõigil on elus päevi kui tundub kohe hommikust peale, et ükski asi lähe nii nagu tarvis. Ühel sellisel õhtul kui kõik oli läinud kolinal allamäge, joonistas Joonas paberile ühe jubeda kolli ja soovis, et perekond ta ometi rahule jätaks. Äkki oli majas vaikus ja perekond kadunud ning Joonase tuppa ilmus lustakas mehike – härra Hopsti, Kogu Universumi Laste Legendaarsete Abimeeste Seltsist.

Selgus, et Joonase perekond on röövitud ja mis kõige hullem, selle koletu teo pani korda Joonase enda joonistatud Jubekoll. Oma pere tagasi saamiseks tuli Joonasel minna koos härra Hopstiga mõista-mõista-maale, õnneks võis ta sinna kaasa võtta ka oma parima sõbra Lenna Mustika.
Perekonna päästmiseks tuli seltskonnal mõista-mõista-maa nimele vastavalt lahendada mitmeid mõistatusi ja läbida pingelisi seiklusi.

Millised olid mõistatused ja seiklused, kas Joonas suudab päästa oma perekonna ja kui jube ikkagi on üks Jubekoll, peate juba ise raamatust lugema, sest muidu jääb vähemalt pool põnevust puudu.

Anu Amor-Narits

Sergei Sedov “Laste Maailma muinaslood”

laste-maailma-muinasloodLugedes Sergei Sedovi raamatut „Laste Maailma muinaslood” tekkis mul silme ette nõukogudeaegne Laste Maailma pood Tallinnas, mis tundus siis lausa väikese võlumaailmana muidu suhteliselt sünges kaubandusvõrgus. Ega sinna väga tihti ei saanud, pigem kord aastas, kui külastasime loomaaeda ja lõbustuparki.

Nüüd on poed küll mänguasjadest pungil, kuid oma 3-aastase lapse pealt nägin, et selle raamatuga suutis autor tekitada uuesti mängude võlumaailma. Maailma, kus salapärane küülik osutub hoopis jäneseks ning Kummipiilust saab Piilupart, Kes Lendas Lühtrini. Selles vahvas poes on kõik võimalik ning seda fantaasialendu on huvitav jälgida ka ette lugeval vanemal.

Klaari Tamm

Sildipilv