“Mis kasu on raamatust,” mõtles Alice, “kui selles pole pilte ega vestlusi?” Lewis Carroll

Posts tagged ‘fantaasia’

Markus Saksatamm “Kaisa sada vanaisa”

Kaisal on suur mure. Kui lasteaias on mõnel lapsel suisa kaks vanaisa, siis temal pole ühtegi. Teiste jutte kuulates saab tüdruk aru, et vanaisad on erinevad ja väga toredad.

Kuna Kaisa on rühmas uus ja häbelik, siis vanaisa puudumine teeb tema meele veel kurvemaks. Paraku ei taha Kaisa ema surnud vanaisast midagi rääkida ja nii ei jää tüdrukul üle muud kui ise vanaisa välja mõelda. Väljamõeldud vanaisad kipuvad kohati olema päris ülemeelikud, aga õnneks on kõik väljamõeldud vanaisad sellised, kes kuulavad hästi lapse sõna.

Kui raamat on läbi loetud, saab igaüks sellest kirjust hulgast vanaisadest välja valida oma lemmiku ja mõelda, milline neist kõige enam tema enda vanaisa meenutab.

Anu Amor-Narits

Advertisements

Majda Koren “Keeda mulle üks muinasjutt!”

Lugu pirtsakast jänesest, kellele ei maitse ükski söök. Nõnda ema keedabki kallikesele muinasjuttu, kuid ega seegi meeldi alati sööjale. Peavad olema õiged koostisosad, õige pott ja õige tuju.

Edaspidi keetis ema muinasjutte ainult punases potis, millel polnud täppe.
Kui muinasjuttu hästi segada, leidis Jänkuke sealt vanaema, kellel oli punane müts peas, või hundi, kellel oli korv käes.
Iga päev oli muinasjutt omamoodi, aga alati nii maitsev, et Jänkuke sõi selle kõik kohe ära. Ja see tegi ema väga rõõmsaks.

Raamat kuulub rahvusvahelisse lugemisprojekti Meie Väike Raamatukogu, mis on mõeldud 1.-2. klassi õpilastele rikastamaks koolitööd ja mõistmaks enda tundeid ja emotsioone.

Klaari Tamm

Ulrika Kestere “Metsikud naabrid”

See pole klassikaline muinasjutt, kuid vahel meeldivad lastele just sellised, esmapilgul absurdsetena tunduvad jutud enam kui lihtsalt armsad lastelood.

Jutt räägib Jänesest, kes ostab endale suvemaja, sest ei taha aastaringselt pimedas urus elada. Maja on kaunis, kuid häda on selles, et aeda on naabriteks kolinud metsikud kassid, kes tema purskkaevus janu kustutavad. Need kaslased on tõeliselt metsikud.

„Kui nad oli veelakkumise lõpetanud, hakkasid nad aias ringi tormama, nagu nad oleksid peast segi. Nad kraapisid küüntega Jänese puid, sõid tema lilli, närisid käibisid ja ajasid oma saba taga.”

Jänes püüab erinevate meetoditega hullumeelseid naabreid rahustada, kuid miski ei aita, vaid muudab nad veel metsikumateks. Lahendus on aga iseenesest lihtne. Tuleb ennast kehtestada ning ka kõige metsikumatest kaslastest saavad armsad kodukiisud.

Selline metsik lugu, mida ilmestavad värvikad illustratsioonid, mis muudavad kogu loo väga kaasahaaravaks. Pole ka imestada, sest raamatu ja piltide autor Ulrika Kestere on elukutselt illustraator, fotograaf ja graafiline disainer.

Klaari Tamm

Heidi Raba “Härra Hopsti”

harrahopstiJoonas on täiesti tavaline 8-aastane poiss, kelle elus hakkab juhtuma täiesti ebatavalisi asju. See algab päeval, mil kõik läheb valesti. Et vigu parandada, tuleb kõvasti pingutada ja isegi mõistatusi lahendada. Aga hea, kui abiks on sõber ja muidugi härra Hopsti!

Meil kõigil on elus päevi kui tundub kohe hommikust peale, et ükski asi lähe nii nagu tarvis. Ühel sellisel õhtul kui kõik oli läinud kolinal allamäge, joonistas Joonas paberile ühe jubeda kolli ja soovis, et perekond ta ometi rahule jätaks. Äkki oli majas vaikus ja perekond kadunud ning Joonase tuppa ilmus lustakas mehike – härra Hopsti, Kogu Universumi Laste Legendaarsete Abimeeste Seltsist.

Selgus, et Joonase perekond on röövitud ja mis kõige hullem, selle koletu teo pani korda Joonase enda joonistatud Jubekoll. Oma pere tagasi saamiseks tuli Joonasel minna koos härra Hopstiga mõista-mõista-maale, õnneks võis ta sinna kaasa võtta ka oma parima sõbra Lenna Mustika.
Perekonna päästmiseks tuli seltskonnal mõista-mõista-maa nimele vastavalt lahendada mitmeid mõistatusi ja läbida pingelisi seiklusi.

Millised olid mõistatused ja seiklused, kas Joonas suudab päästa oma perekonna ja kui jube ikkagi on üks Jubekoll, peate juba ise raamatust lugema, sest muidu jääb vähemalt pool põnevust puudu.

Anu Amor-Narits

Sergei Sedov “Laste Maailma muinaslood”

laste-maailma-muinasloodLugedes Sergei Sedovi raamatut „Laste Maailma muinaslood” tekkis mul silme ette nõukogudeaegne Laste Maailma pood Tallinnas, mis tundus siis lausa väikese võlumaailmana muidu suhteliselt sünges kaubandusvõrgus. Ega sinna väga tihti ei saanud, pigem kord aastas, kui külastasime loomaaeda ja lõbustuparki.

Nüüd on poed küll mänguasjadest pungil, kuid oma 3-aastase lapse pealt nägin, et selle raamatuga suutis autor tekitada uuesti mängude võlumaailma. Maailma, kus salapärane küülik osutub hoopis jäneseks ning Kummipiilust saab Piilupart, Kes Lendas Lühtrini. Selles vahvas poes on kõik võimalik ning seda fantaasialendu on huvitav jälgida ka ette lugeval vanemal.

Klaari Tamm

Timo Parvela “Pate päevaraamat”

KAAS_PATE.inddPate ja tema sõbrad, kes on meile juba varasematest Timo Parvela lasteraamatutest tuttavad tegelased, tegutsevad taas. Siin raamatus on peategelane Pate, kes hakkab blogi pidama. Alguse sai see, kui õpetaja kinkis talle suvevaheajaks vihiku, kuhu ta võiks kirjutada enda suvevaheajast. Sõber Tuukka viskas aga vihiku prügikasti, kuna see on antiik. Ta näitas Patele väga-väga supersalajast netilehekülge, kuhu võid vabalt kirjutada ja keegi ei saa kunagi teada. Poiss sai väga kiiresti teada, et salajast elu netis ei ole olemas.

Postituste materjalist puudu ei tule, kuna saabub külla ema vend – onu Pentti. Esmalt saab ta aru, et külla ei tule mitte onu vaid emu ja lennujaamas tekitab see paraja segaduse:

Mina: Selline jah. Onu on välismaalane. Ta toob kaasa mingeid jube erilisi taimi.
Turvamees: Ah et selline onu.
Mina: Selline. Onuga peab ettevaatlik olema. Ta võib olla ohtlik.
Turvamees: Ah et selline onu.
Mina: Selline. Onu kannab valevuntse ja prille, et teda tollis ära ei tuntaks.
Selle peale ei öelnud turvamees enam, et selline onu. Tal hakkas järsku kiire. …

Piia Tuule

Janusz Korczak “Kuningas Macius Esimene”

kuningasMaciusIPoola kirjanik ja pedagoog Janusz Korczak (1879-1942) on oma lasteraamatu „Kuningas Macius Esimene” kohta öelnud, et see on ebatavaline raamat nendele lastele, kes on valmis minema reisima maailma, kus nad saavad võidelda, seadusi kehtestada, ringi rännata ja neid ümbritsevat tegelikkust muuta, ent samuti veenduda selles, et iga otsus toob endaga kaasa teatud tagajärjed. Kuid maailma muutmine on ilus, vältimatu, ehkki ka ränkraske ja tänamatu ülesanne.

Epp Nõges

Sildipilv