“Mis kasu on raamatust,” mõtles Alice, “kui selles pole pilte ega vestlusi?” Lewis Carroll

Posts tagged ‘hoolimine’

Tomi Kontio “Koer nimega Kass kohtab kassi”

Koer nimega Kass ja tema inimene – kodutu mees nimega Nugis – on juba mõnda aega koos olnud. Nad on üksteisele toeks ja seltsiks ja elu on ilus. Ühel päeval aga saabub laevaga üle mere must kass, kellel on seljataga suured seiklused ja kes on kandnud mitmeid erinevaid nimesid. Nüüd otsib ta maailmas kohta, kuhu viimaks paigale jääda. Aga isegi kui koerte ja kasside igipõline vaen kõrvale jätta, siis kas kolmas ikka mahub veel kahele lisaks?

“Me pole enam paarisrakend, vaid kolmene kamp,” ütleb Nugis ja tõstab Koera oma õlgadele. „Kahekesti kaunikene, kolme seltsis segasemgi.”
Vaatan Koera ja Nugist. Suure tokerja habeme kõrval on väike musta kassi pea. Kas mul on mu parima sõbra südames veel piisavalt palju ruumi?

Tegemist on südamliku looga sõprusest, hoolimisest ja armastusest, mis sellest sugugi ei vähene, kui neid teistega jagada. Selle raamatu puhul on eriti hästi aru saada, et autor Tomi Kontio on tegelikult luuletaja:

“Jätaksin meelsasti mõnelgi rajal kõndimata, kui keegi ütleks mulle: siin on rada, mida kutsutakse sõpruseks, siin on välu, mida kutsutakse armastuseks, siin on vari, mida kutsutakse kaitseks.”
Kass vaatab mind oma tarkade silmadega, milles helgib hilisõhtu kuma ja vaikne igatsus.

See on kirjanik Tomi Kontio ja illustraator Elina Warsta koera-sarja teine raamat. Esimene raamat on “Koer nimega Kass”.

Kirsti Läänesaar

Sally Harris “Topelt-Felix”

11-aastase Felixi elu määravad ära kõikvõimalikud reeglid. Asjade tegemiseks on õige ja vale viis ning Felix seisab hea selle eest, et kõik saaks tehtud õigesti. Kui hommikul on koolis ette nähtud õigekirja harjutamine, siis ei luba Felix mingil juhul asendusõpetajal loodusteaduslikke katseid teha, kui on aeg minna raamatukokku, siis on mõeldamatu, et Felix läheks selle asemel hoopis kontserti kuulama. Raamatukogu on muuseas tema lemmikkoht, sest seal valitseb alati vaikus ja kord. Ka raamatukoguhoidja preili Claudette rõõmustab, kui poiss tuleb talle appi riiuleid korrastama ja raamatuid tagasi panema, sest keegi ei ole nii põhjalik ja täpne kui Felix.

Lisaks jäikadele reeglitele on Felixi kinnisideeks paarisarvud. Paarisarvud on tema kujutluses head, paaritud arvud halvad. Ta ei suuda vastu panna tungile tervitada inimesi kaks korda järjest või võtta trepist üles minnes kaks astet korraga – kui ta seda ei tee, võib juhtuda midagi tõeliselt halba. Kui Felixil ei lasta tema arvukatest ja teiste jaoks arusaamatutest reeglitest kinni pidada, vallandub poisi sisemuses tõeline katastroof ja ta ei ole võimeline oma käitumist kontrollima. Seetõttu on kaaslastel, pereliikmetel ja õpetajatel Felixiga üsna keeruline läbi saada. Kõige rohkem kannatab tohutu sisemise pinge all loomulikult Felix ise.

Ühel päeval lähevad asjad koolis nii käest ära, et direktor paneb Felixi fakti ette: ta kas hakkab käima nõustaja juures või peab kooli vahetama. Felix ei suhtu sellesse mõttesse esialgu just ülearu entusiastlikult, aga tuleb välja, et kooli nõustaja Hugo on tegelikult väga tore. Hugo näitab Felixile, kes on see „kiusaja”, kes tema kallal näägutab ja talle lõputuid reegleid peale surub, ning aitab sellele tegelasele ka vastu astuda.

Olulist rolli mängib Felixi muutumises ka Charlie – uus tüdruk, kellest saab tema pinginaaber. Charlie on mitmes mõttes Felixi vastand, ta riietub omapäraselt, loeb tundides koomikseid ja ei hooli eriti reeglitest. Esialgu ärritab see poissi, aga Charlie oma avatud olekuga suudab tema kaitsemüürist läbi tungida ja neist saavad sõbrad. Aga ka Charlie´l on üks hästi hoitud saladus, mure, millega omakorda saab ehk hoopis Felix teda aidata.

Vaimse tervise teemad on järjest enam aktuaalsed ka laste seas. See lihtsalt ja köitvalt kirja pandud lugu aitab noorel lugejal mõista, mis võib tegelikult toimuda arusaamatult käituva kaaslase sisemuses ja kuidas talle toeks olla. Samuti julgustab see abi otsima, probleemidele lahendusi leidma ja elust rõõmu tundma.

Kirsti Läänesaar

Kristi Kangilaski “Suur rüütel”

On imetlusväärne oskus anda väheste sõnadega edasi suur ja sisukas lugu ning sellega on Kristi Kangilaski hästi hakkama saanud ka oma varasemate raamatutega.

“Suur rüütel” on rõõmsa värvivalikuga pildiraamat eelkõige just väikestele poistele.

Valdava osa poiste suureks kasvamise juurde kuuluvad kangelaste mängud, nii on selle raamatu peategelasel “rüütlite ja lohede periood”. Väikese poisi isa läheb pikale reisile ning sel ajal saab poisist rüütel, kes kaitseb oma puust mõõgaga kuningannat (ehk siis oma ema) lohede ja teeröövlite eest. See on kaunis lugu perekonnaks olemisest ning ühte- ja üksteisehoidmisest.

Raamat võitis 2019. aasta Põlvepikuraamatu konkursil II koha.

Anu Amor-Narits

Michael Engler “Meie kahekesi kuulume kokku” ja “Meie kahekesi jääme sõpradeks”

Raamatute tegelaste siili ja jänese vahel on suur sõprus, mida raamatus kaunilt kirjeldatakse.
Nende sõprus oli soe nagu kuum kakao, magus nagu mesi ja suur nagu sinine taevas nende kohal.

Raamat „Meie kahekesi kuulume kokku” jutustab sellest, kuidas jänesest ja siilist said parimad sõbrad. Sügise saabudes ütles ühel päeval siil, et ta peab jänesest lahkuma ning jänes jäi pettunult üksi. Vareselt sai jänes teada, et siilid magavad talveund ning nutikas jänes mõtles välja lahenduse, kuidas järgmisel talvel mitte nii suurt üksindust tunda.

Raamatus „Meie kahekesi jääme alati sõpradeks” võtavad siil ja jänes enda mängudesse ka orava ning mängu käigus kaovad jänes ja orav ning siil on kurb, pahane ja üksik. Järgmisel hommikul selgub aga, et tegelikult ei jätnud jänes siili maha vaid sattus hoopis hätta.

Need kaks toredat ja lihtsat pildiraamatut sõprusest sobivad nii lasteaialastega koos vaatamiseks-lugemiseks kui ka algajale lugejale ise pusimiseks. Lood annavad suurepärase võimaluse arutleda sõpruse ja sõprade teemadel. Raamatute illustratsioonid on hea värvivalikuga, ilusad ja väikeste vimkadega.

Anu Amor-Narits

Ulrika Kestere “Metsikud naabrid”

See pole klassikaline muinasjutt, kuid vahel meeldivad lastele just sellised, esmapilgul absurdsetena tunduvad jutud enam kui lihtsalt armsad lastelood.

Jutt räägib Jänesest, kes ostab endale suvemaja, sest ei taha aastaringselt pimedas urus elada. Maja on kaunis, kuid häda on selles, et aeda on naabriteks kolinud metsikud kassid, kes tema purskkaevus janu kustutavad. Need kaslased on tõeliselt metsikud.

„Kui nad oli veelakkumise lõpetanud, hakkasid nad aias ringi tormama, nagu nad oleksid peast segi. Nad kraapisid küüntega Jänese puid, sõid tema lilli, närisid käibisid ja ajasid oma saba taga.”

Jänes püüab erinevate meetoditega hullumeelseid naabreid rahustada, kuid miski ei aita, vaid muudab nad veel metsikumateks. Lahendus on aga iseenesest lihtne. Tuleb ennast kehtestada ning ka kõige metsikumatest kaslastest saavad armsad kodukiisud.

Selline metsik lugu, mida ilmestavad värvikad illustratsioonid, mis muudavad kogu loo väga kaasahaaravaks. Pole ka imestada, sest raamatu ja piltide autor Ulrika Kestere on elukutselt illustraator, fotograaf ja graafiline disainer.

Klaari Tamm

Margit Sarapik “Tudu”

Kas Sul on kodus armas lemmikloom või plaanid endale kellegi võtta?

Kui selleks lemmikuks osutub merisiga, tasub lugeda väikese Tudu püüdlustest leida sõpra ja avastada maailma väljaspool koduseinu. Raamat ei too küll konkreetseid õpetusi lemmiku pidamiseks, kuid annab aimu merisea iseloomust ja eelistustest.

„Süüa Tudu muidugi armastas. Elli tõstis talle igal hommikul salve suure peotäie heina, mida oli nii mõnus ajaviiteks krõmpsutada. Kui aga tüdruku käsi puutus vastu krabisevat krõbinakotti, pistis väike merisiga suurest õnnest ruigama. Neid mõnusaid kuivatatuid porganditükikesi ja kõrvitsaseemneid armastas ta hullupööra.

Niisamuti ootas ta alati, et tüdruk tooks talle pärast kooli aiast peotäie värsket rohtu või võtaks külmkapist salatilehekesi ning lõikaks mahlaseid kurgiviile. Kuuldes trepil tõttavaid samme, ei suutnud Tudu end kunagi tagasi hoida ja pistis alati suurest ootusärevusest väljuhäälselt piiksuma”.

Mis saab aga siis, kui peremees tüdineb oma lemmikust, tal tulevad uued huvid või kui ta kolib üldse teise riiki? Kas loomakese võib jätta maha nagu tarbetu prügi? Kas loomale piisab ainult sellest, kui talle antakse regulaarselt süüa, kuid jäetakse ilma tähelepanust ja seltskonnast?

Kõigest sellest kõneleb käesolev lemmikuraamat, kus lühidalt, suurte kirjatähtedega ja arusaadavalt on kirjeldatud merisea käitumist, sõpruseotsinguid ja seiklusi. Raamat sobib nii eelkooliealisele loomasõbrale unejutuks kui ka algklassiõpilasele esimeseks tutvumiseks lemmikloomadega raamatumaailma kaudu.

Klaari Tamm

Timo Parvela “Pate jalgpalliraamat”

patejalgpalliraamatOn tulemas jalgpalliturniir. Pate on kindel, et ta osaleb koos oma meeskonnaga. Kahjuks ei valita teda, vaid kaksikuid. Ta ei jää käed rüpes istuma, vaid hakkab moodustama oma meeskonda – ja see saab olema parim. Pate saadab pudelikirjad jalgpallitähtedele nagu Messi, Ronaldo, Zlatan ja teised.

Tulemuseks on aga hoopis eriline meeskond: kolmejalgne koer Totti, üheksakümneaastane naabrimees Eino, pargis pudeleid korjav Kake, suur ja aeglane Erkki, kes vihkab jalgpalli, alati Batmani kostüümi kandev Samppa ning kogukas ja nätsu näriv Kerttu. Igal meeskonnaliikmel on oma unistus, mille tõttu ta on nõus mängus osalema. Patel tuleb veel leida osamaksuks nõutav raha. Ja siis algab turniir.

Kohtunik: Viige see koer väljakult minema.
Mina: Mida? See on meie väravavaht.
Kohtunik: Ärge mängige lolli või teid diskvalifitseeritakse.
Samal hetkel tõusis Kake tribüünilt ja astus väärikal sammul kohtuniku juurde. Ta nägi oma hallis ülikonnas päris stiilne välja.
Kake: Kas te võiksite mulle näidata reeglites seda kohta, mis keelab kolmejalgsetel koertel mängus osaleda?

Millise seisuga mäng lõppes ja mis pudelikirjadest sai, saad teada raamatust.

Piia Tuule

Sildipilv