“Mis kasu on raamatust,” mõtles Alice, “kui selles pole pilte ega vestlusi?” Lewis Carroll

Posts tagged ‘kass’

Maria Rebane “Kui siilil nohu oli”

Häid loomalugude raamatuid on palju. Üks unustusehõlma vajunud, kuid südamlik, vahva, aga ka kohati nukker loomalugude kogumik on Maria Rebase “Kui siilil nohu oli”. Jutukogumik sisaldab seitset lugu. Jutt “Kui siilil nohu oli” räägib nohusse jäänud ja aevastavast siilist, kes inimeste hoole alla satub, kuid hiljem siiski oma kodupaika parki tagasi jõuab. Loo “Mursi” peategelaseks on ookeanilaevalt paati hüpanud ning maismaale sattunud üleannetu ahv, kelle elu ühest seiklusest teise kukerpallitades kulgeb ning kes kortermajas elades korraliku segaduse suudab tekitada. Jutt “Ints” räägib ühest suurest ja sõbralikust, viimaks kodu leidnud hulkurkassist, kes linde ei püüdnud, kuid ometi kurja käe läbi otsa sai. “Tagametsa sarvik” on lugu tontmustast kodukitsest nimega Tiina, kel metsatalus üsna vaba põli on ning keda korra koguni kuradiks peetakse. Kahest hülgejahile läinud ja ajujääl hätta sattunud noormehest räägib lugu “Jääl”. Kogumiku nukraim jutt on “Kalur Jass ja Kasukakrae”. Kasukakraeks kutsutakse üht hülgepoega, kes tuisus eksinuna vana kaluri hoolealuseks saab. “Tuletõrje vabatahtlik Morgu” on lugu tuletõrjuja Rutsi koerast, kes alati kõige esimesena pritsikuuri juurde jõuab. Korra suudab vapper Morgu isegi väikese lapse päästa.

Maria Rebane on autori pseudonüüm. Teise pseudonüümina on ta kasutanud nime Marie Rebane. Lisaks loomalugude kogumikule on autorilt ilmunud jutustused “Maret”, “Jäise ratsu turjal” ja “Ebatavaline armastus”.

Laste- ja noorteosakonna praktikant Terje

Aleksei Turovski “Kassipoeg Võilill”

Mia ees oli beežikas-roheline kassipoeg, väikeste erkroheliste võilillelehtedega saba ja kõrvade asemel. Niipea kui päikesevalgus langes “asjakese” peale, hakkas ta muutuma ja varsti sai temast üpris lopsakas võilillepuhm kollase kassipojanäoga ja hõbedaste vuntsidega, kes nurrus õnnelikult …

Nii kohtub kassiema Mia oma seitsmenda pojukese Võilillega. Võilill on ütlemata terane ja hakkamist täis kiisu. Tänu Võilillele ja tema sõpradele vabastatakse maailm ülimalt õelast tegelasest Kirrudi Ladrakust. Kirrudi Ladraku tahtis nõiduda kõik maailma loomad inimesteks, et need siis ehitaksid talle õnneliku lapsepõlvemaa, millest pahalane omal ajal ilma jäi.
Aleksei Turovski on selles raamatus loonud kassiema ja oma poegade mõnusa maailma, kust sina väike lugeja saad teada, kuidas kass Mia oma perele kodu valib, lapsed ilmale toob ja neid õpetab ning seda kõike autorile omase faktilise täpsusega.

Tiina Lutter

Ilmar Tomusk “Väike Vunts”

Väike Vunts ei mäletanud, millal tal viimati kõht täis oli. Sellest võis olla möödas päev, kaks või rohkemgi. Varem polnud tema piimakauss kunagi päris tühjaks saanud. Pruukis tal sealt kas või natuke ära limpsida, kui tulid jalad ja kauss valati uuesti täis…

Nii kurvalt algab raamat väikesest kassipojast nimega Väike Vunts. Õnneks on kiisukeses piisavalt julgust, minna õue seiklema.
Maailma uudistava ja hirmunud kassikese haarab oma küüniste vahele kotkas ja viib oma pessa. Kuid selgub, et suurte küünistega lind ei ole sugugi pahatahtlik ja tänu temale lõpeb kiisukese seiklus väga hästi. Mis seal täpselt juhtus, ei tahaks küll ette ära rääkida.
Äärmiselt armsate Catherine Zaripi illustratsioonidega õnneliku lõpuga lugu, mis sobib väga hästi nii unejutuks väiksematele kui ise lugemiseks algajale lugejale.

Anu Amor-Narits

Astrid Reinla “Teofrastus”

Kui Teofrastus Bombastus Filippus Aureolus neljapäeva hommikul üles ärkas, ei teadnud ta veel sugugi, et tal on nii keeruline nimi. Teofrastus oli nimelt kass ja elas Peedu jaamas.

Paljud emad-isad on üles kasvanud selle hallitriibulise kassi koduotsingutele kaasa elades, sest esmatrükis ilmus raamat juba aastal 1985. Siiski on raamatu teemad populaarsed ka tänapäeval. Lihtsalt vahepeal on muutunud riigikord. Seetõttu on seda raamatut kindlasti põnev lugeda ka lastel, kes ei ole näinud aegu, kui suurte paneelmajade vahel hulkus palju koduta kasse, kes otsisid varju katkiste akendega keldrites ja kõhupoolist prügikastides. Oli ka siis heatahtlikke inimesi, kes pakkusid toitu ja peavarju, kuid oli ka palju neid, kes ei osanud muud teha, kui sõimata või isegi peksta neid õnnetuid hulkureid. Seega oli peremehe olemasolu nõukogude ajal lemmikloomale lausa eluliselt tähtis, sest puudusid teised mõistlikud võimalused (korralikud varjupaigad, asenduskodud jmt).

Raamatu jätkuvat populaarsust tõestab asjaolu, et möödunud aastal ilmus kirjastusel Tänapäev orginaalillustratsioonidega (Lea Malin ) uustrükk ning väärtkinodes (Tartus Elektriteatris) linastub filmi alusel tehtud samanimeline animafilm.

Klaari Tamm

Mari Teede “Appi, me muutusime kassideks!”

appimemuutumekassideksKujuta ette, kui sulle kasvaksid ühel päeval vurrud ja saba ja sa muutuksid kassiks! Ühtäkki oleks kõik hoopis teisiti. Sa peaksid põgenema naabri koera eest ja nägema vaeva iga toidupala hankimisega. Sa ei pelgaks enam kodutuid ja hakkaksid nägema asju, mida inimesed ei märka … Ühtlasi saaksid sa teada, kui raske on pesta oma kukalt!

Raamatu peategelane Andra on oma kodu lähedal ringi luusimas näinud üht väikest veidrat vanameest. Ühel õhtul kaob ootamatult Andra pere kass Mirri ning kui Andra uuesti kurba vanameest kohtab, nõuab tüdruk seletust, kuhu jäi nende pere armas kiisu. Vanamees annab veidra vihje, et nad võivad Mirri tagasi saada, kui ise mõneks ajaks kassideks muutuvad.
Samal õhtul hakkavad peale seiklused – Andra, tema õde Ave ja kasuisa Ilmar ning ema muutuvadki kassideks. Kassipere läheb seiklema Mustamäele, peamiseks eesmärgiks leida üles Mirri. Selgub, et elu kassina ei ole väga kerge, sest sugugi mitte kõik inimesed ei ole kassisõbralikud ja tänaval elades võib näiteks toidu leidmine olla väga keeruline.
Kõige tähtsam on aga see, et kassidena näevad nad inimesi hoopis teise pilguga ning saavad kinnitust, et inimesed võivad olla sootuks teistsugused kui nad välja lasevad paista.

Rohkem ei tahakski enam loo sisust ette ära rääkida, aga võin lubada, et ees ootab palju põnevaid seiklusi, üks needus ja õnnelik lõpp. Loole on mõnusad pildid joonistanud Kadi Kurema.

Anu Amor-Narits

Kätlin Vainola “Sonja ja kass”

sonjajakassSonja on väike tüdruk, kes elab koos emaga. Sonjal on isa ka, aga isa ei ela koos nendega. Nende korter on isa ja ta tšello jaoks liiga väike. Või midagi sellist.

Ühel päeval tuleb Sonjale isa külla ja toob tüdrukule kassipoja. Mõlemad vanemad on päri, et Sonjal just sellist sõpra tarvis on.

Selgub, et kasside mängud erinevad veidi laste omadest ja ega pahandused ja seiklusedki tulemata jää…

Anu Amor-Narits

Sildipilv