Tomi Kontio “Koer nimega Kass kohtab kassi”

Koer nimega Kass ja tema inimene – kodutu mees nimega Nugis – on juba mõnda aega koos olnud. Nad on üksteisele toeks ja seltsiks ja elu on ilus. Ühel päeval aga saabub laevaga üle mere must kass, kellel on seljataga suured seiklused ja kes on kandnud mitmeid erinevaid nimesid. Nüüd otsib ta maailmas kohta, kuhu viimaks paigale jääda. Aga isegi kui koerte ja kasside igipõline vaen kõrvale jätta, siis kas kolmas ikka mahub veel kahele lisaks?

“Me pole enam paarisrakend, vaid kolmene kamp,” ütleb Nugis ja tõstab Koera oma õlgadele. „Kahekesti kaunikene, kolme seltsis segasemgi.”
Vaatan Koera ja Nugist. Suure tokerja habeme kõrval on väike musta kassi pea. Kas mul on mu parima sõbra südames veel piisavalt palju ruumi?

Tegemist on südamliku looga sõprusest, hoolimisest ja armastusest, mis sellest sugugi ei vähene, kui neid teistega jagada. Selle raamatu puhul on eriti hästi aru saada, et autor Tomi Kontio on tegelikult luuletaja:

“Jätaksin meelsasti mõnelgi rajal kõndimata, kui keegi ütleks mulle: siin on rada, mida kutsutakse sõpruseks, siin on välu, mida kutsutakse armastuseks, siin on vari, mida kutsutakse kaitseks.”
Kass vaatab mind oma tarkade silmadega, milles helgib hilisõhtu kuma ja vaikne igatsus.

See on kirjanik Tomi Kontio ja illustraator Elina Warsta koera-sarja teine raamat. Esimene raamat on “Koer nimega Kass”.

Kirsti Läänesaar

Aidi Vallik “Pints ja Tutsik”

Lugemine neile, kes soovivad lemmiklooma võtta! Rohkem on küll juttu sellest, mis ootab ees värsket koeraomanikku, aga ka sellest, kes võib kaasa tulla kassiga.

Raamat räägib kass Pintsust, kes sündis kirikus, aga ta oli siiski ilma hoolivast kodust, ning koer Tutsikust, kes tõsteti ühel külmal talvepäeval lihtsalt poe parklas autost välja. Nad jõudsid Maikellukeste hoolivasse perre ja siis läks lahti loomaomaniku igapäevane elu.
Esmalt alati tuleb tänavalt leitud loom viia loomaarsti juurde, et teada saada kas ta ei ole haige.

Arst uuris Pintsu tähelepanelikult ja kaua. Vaatas talle kõrva, suhu ja silma. Vaatas isegi kurku. Siblis Pintsu karvades ja uuris kassipoja kaela, käppi ja saba. Vaatas ka kõhu alla.
“Tore terve kassipoiss!” ütles ta siis emale. “Ainult et mõned kirbud on tal vist kallal.”

Ja kindlasti peab looma õpetama, eriti suuri koeri. Koeral on tähtis teada, kes on karja juht ja kus on tema koht seal karjas.

Just Maikellukese isa on Tutsiku jaoks tema karja juht, tark ning võimas pealik. Isa järel tulevad tähtsuse järjekorras ema Maikelluke, kass Pints, Mait ja alles kõige lõpuks Mari. Sest Mari on kõige väiksem.

Piia Tuule

Tomi Kontio “Koer nimega Kass”

Öeldakse, et nimi võib mõjutada iseloomu ja isegi saatust. Ilmselt just seda loodab koeraema, kui ta paneb oma pojale nimeks Kass. Sest kassid on iseseisvad ja seda omadust läheb koerakutsikal edaspidi hädasti tarvis. Tema isa oli nimelt seikleja, kes lahkus juba enne poja sündi, ja nüüd on ka emal aeg minna.

Ema ütles, et kassid on iseseisvad, aga ma ei tundnud end iseseisvana, ainult üksildasena. Ma olin maailma kõige üksildasem koer. Koer, kelle nimi on Kass.

Koer nimega Kass rändab maalt linna ja temast saab nukker hulkuv linnakoer. Kuni ühel päeval kohtab ta kedagi endasugust: räpast ja habetunud meest nimega Nugis.

Mees tõusis püsti. Ta oli pikk nagu korsten. Ta hall habe ulatus peaaegu nabani ja oli sassis nagu nõialuud.
“Nüüd on see läbi,” ütles Nugis habeme värinal.
“Mis on läbi?” küsisin.
“Üksildus.”

Soome autori Tomi Kontio raamat räägib lihtsa, aga sügavmõttelise loo kahe eluheidiku sõprusest. Me kõik tahame tunda end armastatuna – ja maailm võib paista hoopis teistsuguse, parema ja ilusama paigana, kui meie kõrval on keegi, kes annab meile julgust usaldada elu ja teisi meie ümber.

Ilusad ja omanäolised pildid on raamatule joonistanud tunnustatud Soome illustraator Elina Warsta.

Kirsti Läänesaar

Colas Gutman “Kirbu-Krants”

Kirbu-Krants sündis prügikastis, ta meenutab viledaks kulunud uksematti ja nagu nimigi ütleb – on paksult kirpe täis. Kirbu-Krantsi parim sõber on Kilu-Kiisu, kass, kes ühe ammuse õnnetuse tõttu on lapik nagu kala. Üldiselt ei ole sõprade elul prügikastis väga viga, aga kui Kirbu-Krants saab teada, et kõigil koertel on peremehed, otsustab ta eneselegi ühe hankida. See ei lähe aga niisama lihtsalt, sest kes tahaks endale koera, kes on niisama rumal kui kole? Lisaks tegutsevad linnas kahtlased tüübid, kellel on hulkuvate loomadega omad hämarad plaanid…

„Mis sa ajad, kes see meid röövida tahab?”
„Meie!” vastavad kolm lõbusat pätti.
„Ja sinule, vana kärnas koer, on meil varuks eriline üllatus. Su lõhn pakub ühele kliendile huvi. Me vääname su välja nagu põrandalapi ja teeme sinust koeramahla!”
„Täpsemalt öeldes parfüümi ja paneme sellele nimeks Chien de Paris,” lisab üks pättidest.
„Kas kuuled, Kilu-Kiisu, ma saan kuulsaks!”

“Kirbu-Krants” on nunnude piltidega vahva raamat nooremale lugejale. On seiklusi, saab nalja ja muidugi täiesti võimatu oleks mitte kiinduda raamatu peategelasse, pisut tobusse, aga suure südamega koeranässi. Kuidas Kirbu-Krantsi elu edasi läheb ja milliseid põnevaid asju temaga veel juhtub, saab lugeda sarja järgmistest osadest.

Kirsti Läänesaar

Leelo Tungal “Pulli koera päevik”

Sellel raamatul on oma saamislugu. Nimelt avati Tallinnas Maarjamäe lossis näitus “Koopast kaissu. Inimese ja koera lugu”, mis algab 11 000 aasta vanusest kihvast, mille kaotas esimene teadaolev Eesti koer Pulli külas. Näituse koostajad tegid Leelo Tunglale ettepaneku kirjutada raamat, mis seda väljapanekut täiendaks.
Nii sündiski vahva ja hariv raamat koertest nii Eestis kui mujal maailmas, mis sobib väga hästi lugemiseks ka juhul kui näitust vaatama minna ei ole õnnestunud.

Raamatu peategelane on varjupaika toodud kutsikas Polla, kes leiab uue kodu ajakirjanik Marioni juures. Lugu räägib Polla elust ja ühtlasi saab teada palju huvitavaid fakte koerte ja koertega seonduva kohta.

Näiteks kutsikale marutaudi vastu süsti tegev loomaarst räägib põhjalikult, mis haigus see on ning kes ja millal töötas esmakordselt välja vaktsiini selle tõve vastu.

Lugeja saab teada, millised on populaarsed koeranimed teistes maades ja kuidas koerad teistes keeltes hauguvad ning mida ikkagi tähendab, et koerad ja nende omanikud pikapeale sarnasteks muutuvad. Samuti saab tuttavaks paljude erinevate koeratõugude välimuse ja iseloomuga.

Kõige tähtsam küsimus Polla jaoks – mis tõule ta kõige rohkem sarnaneb – saab samuti raamatu lõpuks lahenduse, aga see jääb juba lugeja avastada.

Anu Amor-Narits

Kadri Hinrikus “Taks ja Dogi”

Taks ja Dogi on maailma suurimad sõbrad, nii nagu just koerad oskavad olla. Kuid siin raamatus ajavad põnevaid koeraasju ka Krants, Basset, Korgi, Hurt, Haski, Bernhardiin, Labrador ja paljud teised. Igaüks oma iseloomu, väärikuse ja vallatustega.

Nagu sisututvustus ütleb, on see raamat koertest, kes käitumises on mõjutatud oma tõust, kuid vaatamata erinevustele on nad omavahelistes suhetes soojad ja sõbralikud. Ja kui on koos selline tore kamp, saab loomulikult alati ka nalja.

Peetakse ühiseid koosolekuid ja käiakse üksteisel külas, kelgutamas ning koos matkal ja mere ääres. Näiteks selgub, et ainuüksi üksikasjalik treeningute kava koostamine võib nii võhmale võtta, et tasub end selle puhul mõnusa õhtusöögiga kostitada.

On väga rõõmustav, et meil ilmub järjepanu väga hea kujundusega lastekirjandust ning auga on sageli esikaanele kirjaniku nime kõrvale märgitud ka illustraator, seekord siis Elina Sildre. Puna-mustades toonides pildid annavad suurepäraselt edasi lugude sooja ja lustlikku emotsiooni.

See raamat on tõeline maiuspala koerasõpradele ja kes ennast enne selle raamatu lugemist erilisteks koerasõpradeks ei ole pidanud, võivad selle raamatu läbilugemise järel ümber mõelda.

Anu Amor-Narits

Maria Rebane “Kui siilil nohu oli”

Häid loomalugude raamatuid on palju. Üks unustusehõlma vajunud, kuid südamlik, vahva, aga ka kohati nukker loomalugude kogumik on Maria Rebase “Kui siilil nohu oli”. Jutukogumik sisaldab seitset lugu. Jutt “Kui siilil nohu oli” räägib nohusse jäänud ja aevastavast siilist, kes inimeste hoole alla satub, kuid hiljem siiski oma kodupaika parki tagasi jõuab. Loo “Mursi” peategelaseks on ookeanilaevalt paati hüpanud ning maismaale sattunud üleannetu ahv, kelle elu ühest seiklusest teise kukerpallitades kulgeb ning kes kortermajas elades korraliku segaduse suudab tekitada. Jutt “Ints” räägib ühest suurest ja sõbralikust, viimaks kodu leidnud hulkurkassist, kes linde ei püüdnud, kuid ometi kurja käe läbi otsa sai. “Tagametsa sarvik” on lugu tontmustast kodukitsest nimega Tiina, kel metsatalus üsna vaba põli on ning keda korra koguni kuradiks peetakse. Kahest hülgejahile läinud ja ajujääl hätta sattunud noormehest räägib lugu “Jääl”. Kogumiku nukraim jutt on “Kalur Jass ja Kasukakrae”. Kasukakraeks kutsutakse üht hülgepoega, kes tuisus eksinuna vana kaluri hoolealuseks saab. “Tuletõrje vabatahtlik Morgu” on lugu tuletõrjuja Rutsi koerast, kes alati kõige esimesena pritsikuuri juurde jõuab. Korra suudab vapper Morgu isegi väikese lapse päästa.

Maria Rebane on autori pseudonüüm. Teise pseudonüümina on ta kasutanud nime Marie Rebane. Lisaks loomalugude kogumikule on autorilt ilmunud jutustused “Maret”, “Jäise ratsu turjal” ja “Ebatavaline armastus”.

Laste- ja noorteosakonna praktikant Terje

Laura Merirand “Rasmus ja Flip”

Rasmus on poiss, kes on juba ammu unistanud oma koerast ning nüüd ta suur soov täitubki. Ta saab endale kutsika, kelle tõunimetus on Cavalier King Charles spanjel ning kellele Rasmus paneb nimeks Flip.
Raamatus vahelduvad poisi mõtted kutsika omadega. Kirjeldatakse, kuidas harjub koer uue koduga ning millised üllatused ootavad ees noort koerapidajat.
Juttu tuleb Rasmuse ja Flipi uutest tutvustest tänavatel, loomaarsti juures käigust, esimesest koertekooli tunnist ja paljust muust. Igav neil kahel sõbral juba ei hakka!
See lugu sobib hästi kõigile loomasõpradele, aga igal juhul võiksid selle raamatu läbi lugeda kõik need lapsed, kes plaanivad endale koera võtta. Tegu on elutruu raamatuga, mis annab aimu, mis ootab ees last, kes koeraomanikuks saab.
Lisaks toredale sisule on kunstnik Kadri Ilves joonistanud raamatule mõnusad pastelsed pildid.

Anu Amor-Narits

Hugo Vaher “Vääna jäljekütid. Salapärase soki juhtum.”

Nagu eelmistelgi suvedel, lähevad sugulased Martin ja Markus oma peredega suvevaheajaks suvilasse. Vaheaeg kulgeb oma tavapärast rada kuni ühel päeval peale tormi avastavad poisid mere äärest salapärase kummipaadi ja suure hulga… midagi väga väärstuslikku.
Lisaks tunduvad naabrite suvilasse kolinud kolm sportlikku meest enam kui kahtlased ning poisid otsutavad uurida, mis seos on rannast leitul ja nendel hirmuäratvatel uutel naabritel.
Algul lihtsalt põnevana tundunud seiklus muutub lausa hirmuäratavaks.

See on lugu kahest asjalikust sõbrast ja ühest koerast, kes oma uudishimu ja nutikust osavalt kasutades ütlemata julge teoga hakkama saavad.

Hugo Vaherilt on ka varem ilmunud poistele suunatud põnevaid lugusid. Käesoleva raamatu käsikiri pälvis Eesti Lastekirjanduse Keskuse, kirjastuse Tänapäev ja ajakirja Täheke 2016. aasta lastejutuvõistlusel „Minu esimene raamat“ kolmanda koha.

Anu Amor-Narits

Timo Parvela “Pate jalgpalliraamat”

On tulemas jalgpalliturniir. Pate on kindel, et ta osaleb koos oma meeskonnaga. Kahjuks ei valita teda, vaid kaksikuid. Ta ei jää käed rüpes istuma, vaid hakkab moodustama oma meeskonda – ja see saab olema parim. Pate saadab pudelikirjad jalgpallitähtedele nagu Messi, Ronaldo, Zlatan ja teised.

Tulemuseks on aga hoopis eriline meeskond: kolmejalgne koer Totti, üheksakümneaastane naabrimees Eino, pargis pudeleid korjav Kake, suur ja aeglane Erkki, kes vihkab jalgpalli, alati Batmani kostüümi kandev Samppa ning kogukas ja nätsu näriv Kerttu. Igal meeskonnaliikmel on oma unistus, mille tõttu ta on nõus mängus osalema. Patel tuleb veel leida osamaksuks nõutav raha. Ja siis algab turniir.

Kohtunik: Viige see koer väljakult minema.
Mina: Mida? See on meie väravavaht.
Kohtunik: Ärge mängige lolli või teid diskvalifitseeritakse.
Samal hetkel tõusis Kake tribüünilt ja astus väärikal sammul kohtuniku juurde. Ta nägi oma hallis ülikonnas päris stiilne välja.
Kake: Kas te võiksite mulle näidata reeglites seda kohta, mis keelab kolmejalgsetel koertel mängus osaleda?

Millise seisuga mäng lõppes ja mis pudelikirjadest sai, saad teada raamatust.

Piia Tuule