Heidi Raba “Sander Säinas ja lendav siga”

Sander Säinas on 10-aastane leiutaja, kes ei seltsi eriti hästi teiste lastega, vaid nokitseb meelsamini oma leiutiste kallal. Sellele saabub lõpp, kui Sander saab endale kasuisa Rudolfi ja kasuvenna Voldemari. Ühiselt kolivad nad suveks maale Rudolfi sõbra maja valvama ajaks, kui sõber on reisil.

Raamat jutustab lastest, kellel on põnevad hobid: Sander leiutab, Voldemar küpsetab, naabri-Iiris ehitab onni ja remondib võrri, ning sellest, kuidas saab ühiselt suuri tegusid korda saata – nii võidelda kiusajate vastu kui otsida kadunud asju. Veel on naabritel siga Sohvi, kes kõik seiklused kaasa teeb.

Silmad uhkusest ja elevusest säramas, juhtis Sander Ruigamit ning nende peade kohal kõrgust võttev siga suundus heki taga asuva maja poole. Isegi Sohvi sai aru, et midagi tähtsat on sündimas. Nina taeva poole, vaatas ta Ruigamile järele, suu lahti ja silmis tumm igatsus, justkui ihaldaks temagi liigikaaslase kombel pilvedesse tuhiseda.

Piia Tuule

Katarina Mazetti “Nõod Karlssonid: koletised ja pimedus”

Julia, Kimmu, George ja Alex on nõod ning veedavad sügisvaheaja oma tädi Frida juures, kes elab üksinda Rootsi saarestikus ühel pisikesel saarel. Lapsed loodavad veeta mõnusa nädala kamina ees lesides, lugedes, mängides ning Alexi kokakunsti nautides, aga päris nii ei lähe…

Ja äkitselt surus end vastu akent veel üks nägu. Õigemini paistis see olevat ilma peata keha, veider valge kübar pimedas tühjuses.

Aknale koputati. Kõik karjatasid. Kassiniru ajas end turri.

Frida tõstis kurjalt häält ja sööstis uuesti ukse poole. Möödaminnes haaras ta kaasa vihmavarju, see oli ainus relv, mis talle kätte sattus. George järgnes talle, ahjuharki tugevalt käes hoides.

“Koletised ja pimedus” on Katarina Mazetti menuka nõbude Karlssonite sarja neljas raamat. Lugege ka esimesi raamatuid “Kummitused ja spioonid”, “Metslased ja vombatid” ja “Viikingid ja vampiirid”.

Piia Tuule

Timo Parvela “Ella ja rokkstaar”

Jätkuvad Ella ja tema sõprade seiklused, kes on nüüd teist klassi lõpetamas. Pate aga kuidagi ei saa korrutustabelit selgeks ja ei lõpeta klassi. Ja ühistuesimees ähvardab õpetaja kodust välja tõsta. Nimelt on õpetajal kodus kaks koera, kes uluvad nagu koiotid. Lahendused leitakse mõlemale murele.

Pate otsustab hakata rokkstaariks, sest ta arvab, et kuulsused ei pea teadma korrutustabelit.

Õpetajale otsustatakse kinkida laev, kuhu ta saab pere ja koertega kolida. Keset merd ei häiri ju koerte ulgumine kedagi. Ainult et kust saada raha laeva jaoks…

“Ema käest,” ütles Tiina.
“Taaraautomaadist,” teadis Hannes.
“Kõrva tagant,” ütles Pate.
“Kas sina saad kõrva tagant raha?” imestas Hanna.
“Saan jah. Ja ükskord tõmbas isa mul koguni ninast mündi välja,” meenutas Pate.

Nii teevad sõbrad läbi raske tee kuulsuseni: pangas käik, plaadifirma külastus, ajaleheartiklid, telesaated, kontserdid…

Piia Tuule

Reet Kudu “Elu algab kümneselt”

Väike raamat, aga suur sisu.

Jaanus on 9-aastane poiss, kelle vanemad töötavad välismaal. Ta elab vanaisa, õe ja kahe vennaga. Jaanus unistab, et saaks juba 10-aastaseks. Sinna on ainult 190 päeva. Seni on ta aga väike poiss, keda narrivad naabripoisid, kellele veel ei kingita jalgratast nagu tema vanemale vennale, kes peab õde passima ja kõige selle juures veel vanaisale sibulasuppi keetma. See viimane on kõige meeldivam tegevus, sest Jaanusele meeldib köögis askeldada ja kohe nii, et tema magustoit “Tulepill” võitis telesaates eripreemia. Aga see kõik peab lõppema, kui ta saab kümme. Tema kohustused võtab üle noorem vend, nii nagu tema pidi võtma, kui vanem vend sai 10-aastaseks. Näiteks püsimatu noorema õe valvamise…

Jälle parv kinni sidumata. Ukerdab keset järvelaiku. Näe, keegi veel mingi veidra kompsu parvele unustanud. Ohkan raskelt ja pikalt. Mis mul teiste kompsudega asja, mul vaja Pirtsu-Pilli otsida, et noorem õde enne vanataadi tulekut kindlas kohas oleks.
Keeran välisukse lukku, astun paar sammu mäest alla ja tardun. 
Komps?
Parvel?!
Sööstan uuesti trepile. See mügarik kesk vett? Kas tal pole mitte ümber midagi mummulist nagu minu õekese kleit?

Kuid see 190 päeva ei möödu kergelt ja kas see oodatud vabadus oli see, mida Jaanus ootas?

Piia Tuule