“Mis kasu on raamatust,” mõtles Alice, “kui selles pole pilte ega vestlusi?” Lewis Carroll

Posts tagged ‘kool’

Ingo Siegner “Väike lohe Kookospähkel läheb kool”

Tore lugu tuulelohe Kookospähkel Kopsataja esimesse klassi minekust millest kujunevad väga seiklusrohked ja õpetlikud päevad.
Ta saab endale sõbraks õgardlohe Oskari keda kõik kardavad. Kõik ju teavad, et õgardlohed söövad kõiki ja kõike. Kookospähkel näeb Oskaris aga väikest õnnetut lohet kes tahaks ka väga kooli minna, sest seal õpetatakse lugema, arvutama, ujuma ja sealt saab palju sõpru keda tal üldse ei ole.

“Õgardlohe upub otsekohe, kui ta vette läheb,” kinnitab Oskar ja väriseb veel hullemini.
Kookospähkel raputab pead. “Ujumiskätistega ei saa uppuda. Alati jääb vee peale.”
“Oled kindel?” pärib Oskar umbusklikult.
“”Tuulelohe-ausõna-kindel!” vastab Kookospähkel. Ta võtab Oskaril käestkinni ja viib sõbra vee äärde.

„Väike lohe Kookospähkel läheb kooli“ on Ingo Siegneri ülipopulaarse sarja esimene raamat.

Piia Tuule

Advertisements

Louis Sachar “Pahupidikooli isemoodi lood”

pahupidikoolPahupidikool pidi olema ühekorruseline hoone, kus oleks kõrvuti kolmkümmend klassiruumi. Kuid selle asemel ehitati 30-korruseline hoone, igal korrusel üks klassiruum. See on kindlasti üks põhjus, miks selles koolis juhtub kummalisi ja koomilisi asju, eriti kolmekümnendal korrusel.

30. korruse õppetöö toimub Pahupidikoolis isevärki moel. Matetunnis loendadakse juuksekarvu oma peas ning sügelevaid sääsekuppe ravitakse nende kokkuarvutamise teel. Kui keegi korda rikub, siis kirjutab proua Pärl tema nime tahvlile sõna DISTSIPLIIN järele. Teistkordsel keelamisel teeb õpetaja õpilase nime taha linnukese. Kolme hoiatusega õpilane saadetakse poolest päevast koos algklassilastega koju. See on karm karistus – lahkuda koos juntsudega.

30. korrusel kohtate kooli kõige kurjemat ja kardetumat õpetajat proua Mürki, kes muutis tema meelest sõnakuulmatud ja rumalad lapsed õunteks, sest lapsed talle ei meeldinud, aga õunu ta armastas. Nii ta siis istus lõpuks klassis ihuüksi, laual hunnik õunu. Õpilasõunte ühistegevuse tulemusena saab proua Mürgist endast lõpuks õun ja temast saab võtta mitu mõnusat ampsu. Mürgist saab nüüd kooli vaim, kes käib täie mõnuga klassides kummitamas. Proua Pärli arvates võib kaks pluss kaks mõnikord olla lausa nelikümmend kolm. Ettevaatlik tuleb olla ka kokatädi proua Soustiga, kellel õnnestub enamus toite kihva keerata. Laste lemmik on õue korrapidaja Louis.

30. korruse veidrustel ei tulegi lõppu – sest eesti keeles on ilmunud ka järgmised raamatud “Pahupidikool kukub kokku” ja “Pahupidikooli tabab üllatus”. Vaata oma klassis ringi ja mõtle, kas Teie hulka on ka sattunud mõni Pahupidikooli tegelase sarnane õpilane.

Piia Tuule

Ilmar Tomusk “Mauno saladuslik kadumine. Väga kriminaalne lugu”

MaunoHoogne ja humoorikas lugu interneti ajastu kooliõpilastele!

Selle raamatu peategelane Mauno Koslep oli enda arvates vägagi nutikas sell, aga õnnetuseks polnud talle kunagi raamatuid ette loetud ega ka ise polnud ta ühtegi raamatut oma elu jooksul läbi lugenud.

Ühel õhtul märkas ta jalutuskäigu ajal helenduvat muna ja siis hakkasid hargnema veidrad sündmused. Pärast seda levitas Mauno mingit maavälist päritolu viirust, mille tulemusena kadusid raamatukogust kõik lasteraamatud. Enamgi veel, kaduma läksid ka raamatukoguhoidjad, emakeeleõpetaja ja isegi lastekirjanik.

Mis edasi juhtus ja kuhu kõik kadusid, saad teada juba raamatust.

Piia Tuule

Sildipilv