Ilmar Tomusk “Matemaatiline sõber. Vanatädi Laine”

Sarja “Matemaatiline sõber” kolmandas raamatus on kätte jõudnud suvi. Markus ja tema tulnukast sõber Peeter võiksid rahus vaheaega nautida, kui perekonda ei tabaks ootmatu üllatus. Nimelt helistab Markuse emale koolidirektor, kes soovib tutvuda Peetrit kodukoolis õpetanud vanatädi Lainega.

Mingit vanatädi pole tegelikult olemas, aga direktorile ei saa seda ju öelda. Õnneks pole tulnukate jaoks miski võimatu ja nii asub perekond koos Peetri ja tema vanaisaga kibekiirelt tegutsema. Võrumaa metsa on vaja tekitada majake ja leida sinna sobiv memm vanatädi Lainet kehastama.

Järgnevad pöörased seiklused, saab omajagu nalja ja vahepeal põigatakse ka kosmosesse, et külastada Kuud ja mõnda planeeti.

Lennumasin oli omal kohal. Peetri ajukiip võttis selle juhtimise üle samamoodi, nagu seda oli teinud tema vanaisa.
„Kuidas sa seda oskad?” imestas Markus.
„Lendava taldriku juhtimises pole mitte midagi keerulist,” vastas Peeter. „Maa peal motorolleriga sõitmine on palju keerulisem.”
Poisid istusid toolidele ja olid peagi Peetri koduplaneedil.

Kirsti Läänesaar

Ilmar Tomusk “Matemaatiline sõber. Peaaegu tavaline poiss”

Peeter näeb välja nagu tavaline väike poiss, aga tegelikult on ta hoopis kaugelt planeedilt pärit ülitark ajukiip ülitugevas kõrgtehnoloogiliselt valmistatud kehas.

Sarja “Matemaatiline sõber” teises osas läheb Peeter kooli, oma sõbra Markuse klassi. Peetri jaoks on elu Maal uus ja tundmatu, nii et ka koolis on tal õppimist ja imestamist küllaga. Aga kuna ta suudab vajalikke teadmisi otse inernetist alla laadida, siis hämmastab ta kõiki oma imepäraste oskustega. Näiteks mängib ta muusikatunnis klaveril kuulsate heliloojate keerulisi teoseid, kuigi pole varem klaverit näinudki. Õpetajad ei jõua ära imestada, kui tark ja andekas on Peeter, kes neile teadaolevalt oli seni Võrumaal vanatädi Laine juures koduõppel.

Peeter on ka väga tugev, ta võib kasvõi betoonist ehitusploki õhku tõsta, kui tahab. Seda tuleb tal muidugi teiste eest varjata, sest nii tugevaid 7-aastaseid poisse ei ole ju olemas. Kui aga Peeter satub nägema, kuidas suured poisid lumesõjas pisikest Merikest kiusavad, astub ta jugelt vahele. Seal kulub tema suur jõud vägagi marjaks ära, et tülinorijad paika panna.

Peetril on ainult üks väike mure: nimelt tema keha ei kasva niimoodi nagu inimestel. Et järgmisel aastal klassikaaslastega ühte kasvu olla, tuleb ette võtta üks pikem reis…

Kirsti Läänesaar

Ilmar Tomusk “Matemaatiline sõber. Ajukiip”

Markus on tubli ja nutikas esimese klassi poiss. Ta oskab suurepäraselt lugeda, kirjutada ja meisterdada. Ainult üks asi ei taha tal kuidagi välja tulla: Markus on hädas matemaatikaga. Tema pea lihtsalt ei jaga numbreid, tee mis tahad. Nii ei jää isal muud üle, kui osta pojale vanakraamipoest kalkulaator. Vanakraamipoe müüja on veider ja salapärane vanamees, kes tundub Markusest teadvat rohkem, kui ta teadma peaks. Ning peagi selgub, et kalkulaatori näol pole samuti tegemist mingi hariliku arvutusmasinaga, vaid selles peitub midagi päris rabavat…

„ÄRA LÜLITA MIND VÄLJA,” palus masin. „SEE KULUTAB PATAREISID.”
Tähed liikusid väikesel ekraanil nagu reklaamtekst kaubanduskeskuse ukse kohal.
„Kes sa oled?” küsis Markus sosinal, et vanemad mingil juhul ei kuuleks. Nad oleksid kindlasti väga õnnetud, kui saaksid teada, et nende poeg, kes ei oska isegi arvutada, on tagatipuks hakanud peaaegu neljakümne aasta vanuse kalkulaatoriga juttu ajama.

Ilmar Tomuski uue, algklassilastele mõeldud sarja põnev, humoorikas ja kaasahaarav esimene osa jätab lugeja kannatamatult järge ootama.

Kirsti Läänesaar

Ädu Neemre

Katja Reider “Reis planeedile Kool”

Matsil on ees suur seiklus – Mats läheb kooli! Aga kas ta on selleks valmis? Ta saab mõned päevad enne kooli viis saladuslikku kirja, milles igas üks ülesanne kapten Kosmolt. Esmalt tuleb leida varustus, siis õige tee galaktikasse. Kolmas ülesanne on juba keerulisem – kosmoses hakkama saamine…

“Maavälised olendid …” itsitab Mats. “Ta peab kindlasti minu tulevasi klassikaaslasi silmas. Aga neid näen ma ju alles kahe päeva pärast!”
“Sa võiksid proovida mänguväljakul mõne lapsega sõbraks saada,” paneb ema ette.
“Oh ei …” ohkab Mats. Kapten Kosmo treeningprogramm on muutunud veidi pingeliseks.

Raamatust saab lugeda, kuidas Matsi iseseisev avastusretk tundmatusse galaktikasse läks. Samas on seal ka lihtsalt seletatud, mis on kosmos – sealgi kehtivad samad reeglid nagu maal. Tuleb olla viisakas, aus ja hooliv, sest iga uue asja heaks stardiks on just need omadused kõige olulisemad. Head reisi 🙂

Piia Tuule

Laura Ertimo “Kus sa oled?”

Uu-uu! Hei, kus sa oled? Mina olen Plumps. Tahaksin avastada maailma koos sinuga, aga enne peame teineteise üles leidma. Hüppasin siia, sest tervet galaktikat vaadates ei ole Päikesesüsteemi näha. Ehk leiame järgmistelt lehekülgedelt juba mõne koha, kus kohtuda.

Tore ümarik tegelane Plumps viib põnnid avastusretkele, mis kulgeb makrokosmosest mikrokosmosesse. Maailmaruumi avarusest rännatakse kaunile sinirohelisele planeedile, kus inimesed sibavad ringi nagu sipelgad, metroorongid kaovad vihmaussidena tunnelitesse ja juhuslikult maandunud liblika jalad kõditavad lapse kätt. Sealt edasi minnakse mikroskoobi all avanevasse pisiolendite maailma ning viimaks jõutakse aatomi sisemusse, mis kummastaval kombel sarnaneb taas suure kosmosega.

Hei, uu-uu, kus me nüüd oleme?
Aatomite sees põrkavad osakesed kokku ja kargavad lahku igas aines oma seaduste järgi, nii sinus kui ka minus.
Aga oota, kas see ongi kosmos?
Kas meie oleme ka seal?

Soome teaduskirjaniku Laura Ertimo ja bioloogist illustraatori Sanna Pelliccioni koostööna valminud raamat aitab tutvustada meie maailma ülesehitust kõige väiksematele teadushuvilistele.

Kirsti Läänesaar

Tuukka Perhoniemi ja Juhani Anttila “Popi ja Pisikaru kosmosereis”

Popi on rõõmsameelne väike seikleja, kes uurib uudishimulikult kõike, mida näeb. Koduhoov on põhjalikult läbi uuritud, kuid ta on raamatust lugenud, et maailm on täis tähti, mida saab öösiti vaadata. Vaatamata sellele, et ta kardab pimedust, võtab ta julguse kokku ja läheb õhtul õue. Seal kohtub ta Pisikaruga, kelle koduks on Tähistaevas. Pisikaru kutsub Popi endale külla ja nii algab põnev tähtede- ja planeetidevaheline reis. Selle reisi käigus saame teada, mis on valgusreostus, millest koosneb galaktika, millised on kuu faasid jne.

Pisikaru planeedijoru

Merkuur Kuuga sarnaneb,
Veenus kirkalt sädeleb.
Maa on koduks inimestel,
Marss on tolmu-punane.
Jupiteril gaasi-triibud,
Saturnil kaldus rõngas.
Uraan on peidus udu sees,
Neptuun planeet, mis kaugeim on.

Kogumikust “Pegasuse ja Pisikaru parimad tähesonaadid ja muud värvikad luuletused”

Pildid on joonistanud Juhani Anttila, tekst Tuukka Perhoniemi.

Piia Tuule

Mauri Kunnas, Tarja Kunnas “Kõigi aegade kosmoseraamat”

Maikuu on aeg kooliekskursioonideks ning mõtle, kui tore oleks minna bussiga ekskursioonile kosmosesse.
Just niimoodi juhtubki aastal 3001 koolilastega, kes võtavad ette reisi Päikese ümber tiirlevatele planeetidele ja mõnedele nende kuudele. Lisaks möödutakse veel Päikesest endast, tema sabatähtedest ehk komeetidest ja asteroidivööst pärast Marssi ning lõpuks külastatakse kääbusplaneeti Pluutot. Sealt juba ligi viie tunniga, valguse kiirusest veidi aeglasemalt liikuva koolibussiga tagasi koduplaneedile Maa.
Päris meeldiv programm? Eriti kui igal kohal on oma võlu – näiteks Jupiteril elab kunstnike kogukond, Päikesel käivad tarakanid päikesetuules lainelaudadega sõitmas ning Marsi on hõivanud mägironijad, sest päikesesüsteemi kõige kõrgem mägi Olympus Mons asub seal. Nii kulgebki kogu reis lõbusalt, kuid samas ka harivalt. Õpetajad on rahul ja lapsed leiavad lõpuks, et parim paik on ikkagi koduplaneet Maa. Seega nenditakse, et tuleb hoida maakera loodust, sest halbades kätes võib maakera muutuda sama viletsaks elupaigaks nagu Veenus või Marss.

Klaari Tamm