“Mis kasu on raamatust,” mõtles Alice, “kui selles pole pilte ega vestlusi?” Lewis Carroll

Posts tagged ‘lasteaed’

Kairi Look “Peeter, sõpradele Peetrike”

Tartu lastekirjanduse Lapsepõlve auhinna laureaat 2015

Mõnusalt tervikliku looga krutskilik raamat, mis puhub elu sisse paarile pealtnäha tavalisele lasteaiapäevale. Tegutsevad nii ühiskonnas kui ka lastekirjanduses harvemini ette juhtuvad tegelased nagu üksikisa ja meessoost lasteaiakasvataja, kuid see mõjub loomulikult, mitte programmiliselt. Sümpaatselt ja pealetükkimatult on käsitletud perede majandusliku ebavõrdsuse ja laste omavahelise mõõduvõtmise teemat. Raamat võimaldab mõtiskleda ja vestelda väärtuste ja võimalike valikute teemadel: mis on õige, mis vale, mis on sobiv, mis sobimatu, mis on võimalik, mis võimatu. Raamatus on ka piisavalt põnevust, ettearvamatust ja ruumi edasi mõelda, mis kõik veel juhtuda võib. Väga ilus, et teoses on väärtustatud vana raamatut. Lugejagi võiks siit leida innustust minna vanu väärtuslikke raamatuid või mänguasju raamatukokku või muuseumi vaatama.

“Peeter, sõpradele Peetrike” ühendab endas meeldivalt jooned, mida mänguasjamuuseumi ja raamatukogu egiidi all väljaantav auhind võiks eeldada: südamlikkus, muinasjutulisus, väike vigur ja muie suunurgas.

žürii esimees Anti Saar

Indrek Koff “Koju”

koju

Tartu lastekirjanduse Lapsepõlve auhinna nominent 2015

Raamat on tore nii tekstilt kui tervikult: sündmusterohke lugu edeneb ladusalt ning elavad, värvikirevad pildid tekitavad südames sooja tunde ja panevad silmad särama. Üksi koju minemine on teema, millega kõik lapsed ja lapsevanemad kokku puutuvad. Raamatus on seda käsitletud lahedalt ja helgelt. Õpetlik ja ettevaatustunnet sisendav moment saabub alles raamatu lõpus, ning seegi on edasi antud julgustavalt, ilma epistlita. Indrek Koff ei alahinda ega alaväärista väikesi lugejaid. Tema kaasaelamisvõime oma lastelugude kangelastele on haarav ja ehe.

žürii esimees Anti Saar

 

Raamatu peategelane on Madis. Madis on suur poiss, ta on juba viieaastane. Ta on osav igasugustes asjades – ta oskab ise hambaid pesta, ilma abiratasteta sõita, telekat mängima panna, mänguasju koristada ning paljusid muid suurele poisile vajalikke asju teha.

Ühel päeval selgus, et ta on koguni nii suur poiss, et võib esimest korda üksi lasteaiast koju minna. Ei emal, isal ega suurel õel ja vennal polnud sellel päeval aega Madisel lasteaeda vastu minna. Isa tegi Madisele võtmeonu juures oma võtmed ja ema õpetas poisile juba mitu nädalat, kuidas lasteaiast koju minna.

Siis saabuski see tähtis päev kui Madis üksi koju minema hakkas. Koduteel oli aga nii palju põnevat, et koju mineku peale kulus väga palju rohkem aega kui vanematega minnes. Koju Madis ikka lõpuks jõudis, aga tee peal juhtus enne palju asju.

Raamat, mida tasuks kindlasti lapsel lugeda koos vanematega, sest seal on asju, mille üle koos arutleda. Loo teevad eriti toredaks Marja-Liisa Platsi omapärased illustratsioonid.

Anu Amor-Narits

Sildipilv