“Mis kasu on raamatust,” mõtles Alice, “kui selles pole pilte ega vestlusi?” Lewis Carroll

Posts tagged ‘lemmikloom’

Maria Rebane “Kui siilil nohu oli”

Häid loomalugude raamatuid on palju. Üks unustusehõlma vajunud, kuid südamlik, vahva, aga ka kohati nukker loomalugude kogumik on Maria Rebase “Kui siilil nohu oli”. Jutukogumik sisaldab seitset lugu. Jutt “Kui siilil nohu oli” räägib nohusse jäänud ja aevastavast siilist, kes inimeste hoole alla satub, kuid hiljem siiski oma kodupaika parki tagasi jõuab. Loo “Mursi” peategelaseks on ookeanilaevalt paati hüpanud ning maismaale sattunud üleannetu ahv, kelle elu ühest seiklusest teise kukerpallitades kulgeb ning kes kortermajas elades korraliku segaduse suudab tekitada. Jutt “Ints” räägib ühest suurest ja sõbralikust, viimaks kodu leidnud hulkurkassist, kes linde ei püüdnud, kuid ometi kurja käe läbi otsa sai. “Tagametsa sarvik” on lugu tontmustast kodukitsest nimega Tiina, kel metsatalus üsna vaba põli on ning keda korra koguni kuradiks peetakse. Kahest hülgejahile läinud ja ajujääl hätta sattunud noormehest räägib lugu “Jääl”. Kogumiku nukraim jutt on “Kalur Jass ja Kasukakrae”. Kasukakraeks kutsutakse üht hülgepoega, kes tuisus eksinuna vana kaluri hoolealuseks saab. “Tuletõrje vabatahtlik Morgu” on lugu tuletõrjuja Rutsi koerast, kes alati kõige esimesena pritsikuuri juurde jõuab. Korra suudab vapper Morgu isegi väikese lapse päästa.

Maria Rebane on autori pseudonüüm. Teise pseudonüümina on ta kasutanud nime Marie Rebane. Lisaks loomalugude kogumikule on autorilt ilmunud jutustused “Maret”, “Jäise ratsu turjal” ja “Ebatavaline armastus”.

Laste- ja noorteosakonna praktikant Terje

Laura Merirand “Rasmus ja Flip”

Rasmus on poiss, kes on juba ammu unistanud oma koerast ning nüüd ta suur soov täitubki. Ta saab endale kutsika, kelle tõunimetus on Cavalier King Charles spanjel ning kellele Rasmus paneb nimeks Flip.
Raamatus vahelduvad poisi mõtted kutsika omadega. Kirjeldatakse, kuidas harjub koer uue koduga ning millised üllatused ootavad ees noort koerapidajat.
Juttu tuleb Rasmuse ja Flipi uutest tutvustest tänavatel, loomaarsti juures käigust, esimesest koertekooli tunnist ja paljust muust. Igav neil kahel sõbral juba ei hakka!
See lugu sobib hästi kõigile loomasõpradele, aga igal juhul võiksid selle raamatu läbi lugeda kõik need lapsed, kes plaanivad endale koera võtta. Tegu on elutruu raamatuga, mis annab aimu, mis ootab ees last, kes koeraomanikuks saab.
Lisaks toredale sisule on kunstnik Kadri Ilves joonistanud raamatule mõnusad pastelsed pildid.

Anu Amor-Narits

Ilmar Tomusk “Väike Vunts”

Väike Vunts ei mäletanud, millal tal viimati kõht täis oli. Sellest võis olla möödas päev, kaks või rohkemgi. Varem polnud tema piimakauss kunagi päris tühjaks saanud. Pruukis tal sealt kas või natuke ära limpsida, kui tulid jalad ja kauss valati uuesti täis…

Nii kurvalt algab raamat väikesest kassipojast nimega Väike Vunts. Õnneks on kiisukeses piisavalt julgust, minna õue seiklema.
Maailma uudistava ja hirmunud kassikese haarab oma küüniste vahele kotkas ja viib oma pessa. Kuid selgub, et suurte küünistega lind ei ole sugugi pahatahtlik ja tänu temale lõpeb kiisukese seiklus väga hästi. Mis seal täpselt juhtus, ei tahaks küll ette ära rääkida.
Äärmiselt armsate Catherine Zaripi illustratsioonidega õnneliku lõpuga lugu, mis sobib väga hästi nii unejutuks väiksematele kui ise lugemiseks algajale lugejale.

Anu Amor-Narits

Astrid Reinla “Teofrastus”

Kui Teofrastus Bombastus Filippus Aureolus neljapäeva hommikul üles ärkas, ei teadnud ta veel sugugi, et tal on nii keeruline nimi. Teofrastus oli nimelt kass ja elas Peedu jaamas.

Paljud emad-isad on üles kasvanud selle hallitriibulise kassi koduotsingutele kaasa elades, sest esmatrükis ilmus raamat juba aastal 1985. Siiski on raamatu teemad populaarsed ka tänapäeval. Lihtsalt vahepeal on muutunud riigikord. Seetõttu on seda raamatut kindlasti põnev lugeda ka lastel, kes ei ole näinud aegu, kui suurte paneelmajade vahel hulkus palju koduta kasse, kes otsisid varju katkiste akendega keldrites ja kõhupoolist prügikastides. Oli ka siis heatahtlikke inimesi, kes pakkusid toitu ja peavarju, kuid oli ka palju neid, kes ei osanud muud teha, kui sõimata või isegi peksta neid õnnetuid hulkureid. Seega oli peremehe olemasolu nõukogude ajal lemmikloomale lausa eluliselt tähtis, sest puudusid teised mõistlikud võimalused (korralikud varjupaigad, asenduskodud jmt).

Raamatu jätkuvat populaarsust tõestab asjaolu, et möödunud aastal ilmus kirjastusel Tänapäev orginaalillustratsioonidega (Lea Malin ) uustrükk ning väärtkinodes (Tartus Elektriteatris) linastub filmi alusel tehtud samanimeline animafilm.

Klaari Tamm

Margit Sarapik “Tudu”

Kas Sul on kodus armas lemmikloom või plaanid endale võtta?

Kui selleks lemmikuks osutub merisiga, tasub lugeda väikese Tudu püüdlustest leida sõpra ja avastada maailma väljaspool koduseinu. Raamat ei too küll konkreetseid õpetusi lemmiku pidamisel, kuid annab aimu merisea iseloomust ja eelistustest.

„Süüa Tudu muidugi armastas. Elli tõstis talle igal hommikul salve suure peotäie heina, mida oli nii mõnus ajaviiteks krõmpsutada. Kui aga tüdruku käsi puutus vastu krabisevat krõbinakotti, pistis väike merisiga suurest õnnest ruigama. Neid mõnusaid kuivatatuid porganditükikesi ja kõrvitsaseemneid armastas ta hullupööra.

Niisamuti ootas ta alati, et tüdruk tooks talle pärast kooli aiast peotäie värsket rohtu või võtaks külmkapist salatilehekesi ning lõikaks mahlaseid kurgiviile. Kuuldes trepil tõttavaid samme, ei suutnud Tudu end kunagi tagasi hoida ja pistis alati suurest ootusärevusest väljuhäälselt piiksuma”.

Mis saab aga siis, kui peremees tüdineb oma lemmikust, tulevad uued huvid või kolib üldse teise riiki? Kas loomakese võib jätta nagu tarbetu prügi maha? Kas loomale piisab ainult sellest, kui talle antakse regulaarselt süüa, kuid jäetakse ilma tähelepanust ja seltskonnast?

Kõigest sellest kõneleb käesolev lemmikuraamat, kus lühidalt, suurte kirjatähtedega ja arusaadavalt on kirjeldatud merisea käitumist, sõpruseotsinguid ja seiklusi. Raamat sobib nii eelkooliealisele loomasõbrale unejutuks kui ka algklassiõpilasele esimeseks tutvumiseks lemmikloomadega raamatumaailma kaudu.

Klaari Tamm

Heidi Raba “Sander Säinas ja lendav siga”

sandersainasSander Säinas on 10-aastane leiutaja kes ei seltsi eriti hästi teiste lastega vaid nokitseb meelsamini oma leiutiste kallal. Sellele saabub lõpp kui Sander saab endale kasuisa Rudolfi ja kasuvenna Voldemari. Ühiselt kolivad nad suveks maale Rudolfi sõbra maja valvama kui sõber reisil.

Raamat jutustab lastest kellel on põnevad hobid: Sander leiutab, Voldemar küpsetab, naabri Iiris ehitab onni ja remondib võrri, ning kuidas saab ühiselt suuri tegusid korda saata – nii võidelda kiusajate vastu kui otsida kadunud asju. Ja veel on naabritel siga Sohvi kes kõik seiklused kaasa teeb.

Silmad uhkusest ja elevusest säramas, juhtis Sander Ruigamit ning nende peade kohal kõrgust võttev siga suundus heki taga asuva maja poole. Isegi Sohvi sai aru, et midagi tähtsat on sündimas. Nina taeva poole, vaatas ta Ruigamile järele, suu lahti ja silmis tumm igatsus, justkui ihaldaks temagi liigikaaslase kombel pilvedesse tuhiseda.

Piia Tuule

Marit Nicolaysen “Sven ja rott suvelaagris”

svenSven läheb esimest korda puhkama üksi. Muidu on ta ikka ema ja isaga käinud. Ja veel sellisesse hirmutavasse kohta nagu seda on laager. Viimasel minutil pistab Sven põue on rotti Halvorseni mõtlemata mis see kõik kaasa toob.

Pöörasin end ringi ja ronisin, pea ees, magamiskotti. Kobasin kõik kohad läbi. Kuid Halvorseni polnud. Kõigest seitse kuiva  kakajunni, mis andsid tunnistust sellest, et ta oli seal olnud. Kuid kus ta siis ise oli?

“Sven ja rott suvelaagris” kuulub raamatusarja A-Vitamiin, mis on mõeldud põnevaks lugemiseks 8-aastastele ja vanematele lastele.

Piia Tuule

Edward van de Vendel “Koer nimega Sam”

koernimegasamRealistlikke loomalugusid ei avaldata just tihti. Nüüd on eesti lugejateni jõudnud Hollandi lastekirjaniku Edward von Vendeli lugu väikese poisi ja suure karvase koera sõprusest.

Raamat põhineb tõestisündinud lool. Kui kirjanik oli külas oma venna perel Kanadas, ilmus nende juurde suur valge 10-aastane koer, kes enam ära ei läinudki.
Raamatu peategelane poiss nimega Kix paneb nende õuele ilmunud salapärase koera nimeks Sam. Sam veedabki kõige parema meelega oma päevi Kixi seltsis pai norides. Kixi kõige suurem hirm on, et ühel päeval ilmub välja koera omanik, kes looma tagasi tahab. Ühel hirmsal ööl peab Kix tõestama, kui väga ta seda koera armastab…Sam

Pildil kirjanik koos loo prototüübiga.

Anu Amor-Narits

Kätlin Vainola “Sonja ja kass”

sonjajakassSonja on väike tüdruk, kes elab koos emaga. Sonjal on isa ka, aga isa ei ela koos nendega. Nende korter on isa ja ta tšello jaoks liiga väike. Või midagi sellist.

Ühel päeval tuleb Sonjale isa külla ja toob tüdrukule kassipoja. Mõlemad vanemad on päri, et Sonjal just sellist sõpra tarvis on.

Selgub, et kasside mängud erinevad veidi laste omadest ja ega pahandused ja seiklusedki tulemata jää…

Anu Amor-Narits

Hilde Vandermeeren “Operatsioon “Bernie välja!””

operatsioonBernieCath elab koos emaga hubases ridamajas. Nende kahe jaoks on seal ruumi just parasjagu. Rohkem sinna kedagi ei mahu. Ta armastab piraate ja roosa-lilleline värk ei ole tema jaoks. Veel armastab ta limonaadi ja soolapulkasid.

Lugu sellest, kuidas ühe väikese tüdruku plaane muudab ootamatu tegelane tema elus. Cath arvab, et Isabelle Delaure on 12-aastane väga inetu tüdruk ja esimese kohtumise eelõhtul joonistab temast pildi.

“Tõeline Isabelle ei kanna printsessikleiti, parukat ega prille. Tal pole ka suuri labajalgu. Tegelikult pole tal üldse isabellelabajalgu.”… lk 25

Raamatus on ka omajagu põnevust.

Järsku kuulen ma trepil müra. Keegi tuleb alla, sulgkergete sammudega. Ja emme see olla ei saa.

“Murdvaras!” röögatan telefoni. Ma ei kuule, mida emme ütleb, aga midagi ta seal hüüab. Toru väriseb mu käes. Mu süda taob ja käed higistavad. Köögiuks läheb lahti. … lk 31

Piia Tuule

Sildipilv