Hilli Rand ja Jüri Jõepera “Tunne Eestit. Loomalood ja linnulood meie metsadest”

Kõikjal meie ümber on palju elusloodust – puid ja põõsaid, taimi ja putukaid, linde ja loomi. Eriti külluslikult on seda kõike metsades. Peame oma metsi hoidma ja kaitsma, nad on meile kallid ja väärtuslikud, nad on koduks loendamatutele elusolenditele.

Need sõnad on raamatu “Loomalood ja linnulood meie metsadest” sissejuhatusest.
Seekordne raamat on pisut erinev tavapärastest siin blogis tutvustatavatest, sest raamatukogus ei kuulu see mitte juturaamatute hulka vaid loodusteaduste riiulisse. Samas on jutud nii huvitavad ja ladusad, et need sobivad suurepäraselt tervele perele koos lugemiseks.

Tegevus toimub Eesti metsades, niitudel ja mere ääres ning raamatu on koos kokku pannud kirjanik Hilli Rand ja loodusfotograaf Jüri Jõepera.
Kes selle raamatu läbi on lugenud, saab kindlasti juurde palju huvitavaid teadmisi Eestis elavate levinumate lindude ja loomade kohta. Lisaks kirjaniku muhedale jutule on iga linnu-looma juures kaunid fotod ning fotograafi jutuke sellest, kuidas ta loo tegelasega kohtus. Lisaks on kõikide juttude juures väike Eesti kaart asukohaga, kus pilt on tehtud.

Peale raamatu lugemist tuli vähemalt minul küll kohe suur soov metsa jalutama minna!

Anu Amor-Narits

Irmgard Lucht “Looduse aastaring. Linnud, heinamaad ja metsad”

Kaunite ja tõetruude piltidega raamat on tõeline maiuspala noorele ja ka pisut vanemale loodusesõbrale. Erinevaid looduseteemalisi raamatuid ilmub lastele palju ja vahel on raske valikut teha. “Looduse aastaring” kuulub kindlasti selles valikus parimate hulka.

Raamat on jagatud kolmeks teemaks: linnud, heinamaad ja metsad.
Kõigi peatükkide alguses räägitakse teemadest üldisemalt ning edasi vaadeldakse teemasid kuude kaupa läbi terve aastaringi. Samuti saab kõikides peatükkides piltidelt otsida taime- ja loomaliike, abiks peatükkide lõpus toodud skeemid ja liiginimekirjad. Tutvustatakse erinevaid liike ja kooslusi ning lisaks sellele näitab autor, milline on looduse ringkäik ning kuidas looduses on kõik omavahel seotud.

Raamat on originaalis ilmunud Saksamaal, kuid teos on hästi toimetatud. Kui mõne liigi puhul on asjad Eesti looduses asjad teisiti, on see sulgudes ära märgitud.

Anu Amor-Narits

Kristel Vilbaste “Sipelgahapu. Looduse lood ja pärimused”

Kuidas on kõik asjad alguse saanud? Miks üks asi näeb välja nii ja mitte teisiti? Miks helikopter on nii kiili sarnane? Miks lennukid on nii linnu moodi?

Neid ja paljusid teisi küsimusi kuuleb lapsevanem tihti. Raamat on abiks, kui tuleb vastata loodust puudutavatele küsimustele: kuidas üks või teine lind välja näeb, millised legendid on seotud taimedega, milliseid hääli teevad loomad.

Kes peitis sarved samblasse?
Just septembrist novembrini hakkab isapõdra pealagi sügelema ja ta püüab, maksku mis maksab, oma sarvekrooni vastu puid maha nühkida. Seda on tal kergem teha just noore võsaga kohtades.

Uuri sinagi, mis metsas toimub nii raamatust kui metsakino vahendusel.

Piia Tuule

Timo Maran “Kodukakk, päevakoer ja teised”

Kes poetas õuemurule ilusa kirju sule? Kas mutt on kõige tugevam loom? Miks kärnkonn silmi pilgutab?

Raamatu tegelased on kaks tavalist last Elo ja Tõnn, kellel on palju tuttavaid mitte ainult inimeste, vaid ka loomade hulgas. Igasse päeva jätkub uusi küsimusi ja mõistatusi ning iga hommik toob uued tuttavad lapsi ümbritsevast loodusest.

Põnev lugemine väikestele loodusesõpradele, kus tuleb juttu nii lindudest, loomadest kui putukatest, kes elutsevad Eesti looduses.

Anu Amor-Narits

Andres Aarik “Ats läheb uitama”

Ats on 6-aastane poiss, kes on suveks tulnud külla vanaemale ja vanaisale. Raamatus on ühe põneva päeva lugu hetkest, mil Ats ärgates asub jälgima porikärbest, kes nagu helikopter lae all ringi põristab. Siis teeb Ats ühe põneva rännaku vanaisa talu maadel koos koera Rekuga.

Ühtäkki rabas Reku istukile ja hakkas hammastega enda külge purema ning end paaniliselt käpaga sügama. Kirbud, arvas Ats. Ja kirp see oligi, kes Rekut just kõige magusama une ajal oli näksanud mispeale koerakesel uni nagu peoga pühitud oli.

Seikluse käigus näeb ta palju linde ja loomi, saab teada erinevatest vanarahva kommetest ja tarkustest, sööb maasikaid ja kuulab põnevaid metsahääli. Päeva lõpuks jutustab vanaema Atsile põneva unejutu sellest, kuidas siil endale okkad sai.

Piia Tuule

Kristel Vilbaste “Metsa rüpes”

Tõuke selle raamatu kirjutamiseks sai autor, kui ta oli kord kohtunik laste loomalugude võistlusel. Sellest ajast hakkas ta kirjutama lastelugusid teemadel, mille kohta ta oma tütred küsimusi esitasid.

Raamatu alapealkirjaks on “Looduslooline lugemik” ning raamat sobibki lihtsalt uudistamiseks, aga ka suurepäraselt lisalugemiseks loodusõpetuse tunnis, et lastes tekitada suuremat huvi meid ümbritseva vastu.

Juttude läbi õpime tundma meie metsas elavaid loomi, linde kui ka siin kasvavaid taimi.

Saame teada, et kaisukarud on päriselt ka olemas, ainult et nad ei taha pugeda kuhugi mujale kui suure karuema kaissu. Põllukanad aga võivad kõva külma eest pagedes suisa Tartu linna ära eksida. Ja tuleb välja, et laste hulgas populaarne Jänku-Juss on saarlane, sest Saaremaal ja Rootsis elavad lisaks meile teada-tuntud hall- ja valgejänesele ka sinise karvakattega jänkud. Rohkem põnevat ei saa siinkohal ära rääkida, et lugejale piisavalt avastamisrõõmu jääks.

Ei saa kiitmata jätta ka illustratsioone ja kujundust, mis raamatu kauniks tervikuks seovad.

Raamatust õhkab suurt armastust looduse vastu ning miks seda raamatut kindlasti uurida tasub, võtab autor ise ühe ilusa lausega kokku:

Seda, mida õpid armastama lapseeas, hoiad kogu elu!

Anu Amor-Narits