Urmas Nemvalts “Laura, Martin ja metsavana maailm”

Kaksikud Laura ja Martin saavad kooli minnes endale päris oma telefonid. Muidugi on nutimaailm nii põnev ja kaasahaarav, et lapsed ei tahaks uusi mänguasju enam üldse käest panna. Maale vanaema ja vanaisa juurde minnes avastavad nad, et seal on korralik levi ainult metsaservas suure kivi otsas. Just sinna kaksikud oma telefonidega ronivadki, aga mängimisest ei tule sedapuhku midagi välja. Nimelt ilmub laste juurde rohelise habeme ja puujalaga veider tegelane, kes tutvustab end metsavanana ja kutsub neid oma maailma seiklema.

_{“Laura, Martin ja metsavana maailm”, lk 27. Joonistanud Urmas Nemvalts}

Selles raamatus, mille just avasid, on pilte kohe hästi palju. Pildid on väikesed ja üksteise järel reas ning pildid ise jutustavad loo. Teksti on ka – just parasjagu! –, ning see on piltide peal ja tavaliselt jutumullide sees. Kas sa teadsid, et sellist raamatut nimetatakse koomiksiks? Või ongi koomiksid juba sinu suured lemmikud?

Tuntud karikaturisti Urmas Nemvaltsi vahva värviline koomiks „Laura, Martin ja metsavana maailm” on tore lugemine kõigile seiklushimulistele looduse- ja fantaasiasõpradele.

Kirsti Läänesaar

Tia Navi “Kimalane Karla ootab vihma”

Kimalane Karla lendab ringi niidetud muruplatsidel, kus on vaid üksluine rohelus, ei ühtegi õit. Korraga tunneb ta magusat lõhna, mis juhatab ta ühele rõdule, mis on täis lopsakaid värvikirevaid lilli. Karla hakkab sageli kauneid lilli külastama. Ühel kuumal suvepäeval rõdule lennates selgub, et pererahvas on ära sõitnud ning lilled on suures janus.
Rõdule lendab admiralliblikas Argos, kes annab kimalasele head nõu, kuidas lilli aidata võiks.

Regina Lukk-Toompere illustratsioonidega kaunis raamat juhib lastele arusaadaval moel tähelepanu elurikkusele ja loodusele meie ümber.

Kirjanik Tia Navi ise on selle raamatu kohta öelnud: ”Putukate-mutukate ning taimede maailm on põnev, kuid et kogu see rikkus maamunal püsiks, on vaja õppida imepärast loodust meie ümber märkama ja armastama”.

Anu Amor-Narits

Hilli Rand ja Jüri Jõepera “Tunne Eestit. Loomalood ja linnulood meie metsadest”

Kõikjal meie ümber on palju elusloodust – puid ja põõsaid, taimi ja putukaid, linde ja loomi. Eriti külluslikult on seda kõike metsades. Peame oma metsi hoidma ja kaitsma, nad on meile kallid ja väärtuslikud, nad on koduks loendamatutele elusolenditele.

Need sõnad on raamatu “Loomalood ja linnulood meie metsadest” sissejuhatusest.
Seekordne raamat on pisut erinev tavapärastest siin blogis tutvustatavatest, sest raamatukogus ei kuulu see mitte juturaamatute hulka vaid loodusteaduste riiulisse. Samas on jutud nii huvitavad ja ladusad, et need sobivad suurepäraselt tervele perele koos lugemiseks.

Tegevus toimub Eesti metsades, niitudel ja mere ääres ning raamatu on koos kokku pannud kirjanik Hilli Rand ja loodusfotograaf Jüri Jõepera.
Kes selle raamatu läbi on lugenud, saab kindlasti juurde palju huvitavaid teadmisi Eestis elavate levinumate lindude ja loomade kohta. Lisaks kirjaniku muhedale jutule on iga linnu-looma juures kaunid fotod ning fotograafi jutuke sellest, kuidas ta loo tegelasega kohtus. Lisaks on kõikide juttude juures väike Eesti kaart asukohaga, kus pilt on tehtud.

Peale raamatu lugemist tuli vähemalt minul küll kohe suur soov metsa jalutama minna!

Anu Amor-Narits

Rasa Dmuchovskienė “Väike sipelgas Miksmiks”

Olen sipelgas Miksmiks,
küsin aina miks ja miks.
Kogun tarkusi ma jaa,
sellest eal ei väsi ma.
On jalge all mul metsatee
ja nii huvitav on see.

Niimoodi laulab väike sipelgas, kes saab nimeks Miksmiks, sest tal on tohutult küsimusi.
Metsas kohtub ta sisalikuga ja saab teada, et sisalik võib oma saba kaotada ja mis kasvab hiljem tagasi.
Kohtub ämblikuga, kes on küll veidi pahur, aga jagab siiski väikesele uudishimulikule sipelgale tarkusi, kuidas ta ämblikuvõrku koob.
Miksmiks saab teada miks rohutirt öösiti siristab ja miks jaaniusside pepud helendavad.
Miksmiks avastab ka kauni liblika loo – röövikust imeilusa liblikani.

Igal väikesel lugejal on koos sipelgas Miksmiksiga põnev rännata ja putukate elu avastada. Raamatu suureks plussiks on väga põnevad illustratsioonid Gintaras Jociuselt.

Tiina Lutter

Amanda Li “Seiklused Muumiorus” Tove Janssoni raamatu ainetel

Muumiorg on kõige imelisem org terves maailmas – vaikne ja rahulik koht, mille keskel on Muumimaja. Muumid ise on aga väga sõbralikud, viisakad ja külalislahked iga kell ja igal aastaajal. Sellepärast on neil palju sõpru ja nad kõik satuvad tihti põnevatesse seiklustesse.
Nii kolib Muumimajja elama Väike My, kes on väga tilluke, aga iseloom on tal suur. Kevad toob endaga kaasa Nuuskmõmmiku ja kohtumise salapärase Urriga. Ja kunagi ei või teada, mis juhtub järgmiseks, kas kohtutakse lohega või hakkavad aias kasvama hatifnatid. Ja kuidas see kõik ning palju muud ühte raamatusse ära mahub, pead ise välja uurima 🙂

Muumioru tegelased on väga vanad. 1948. aastal pani nad paberile soome-rootsi kirjanik Tove Jansson. Eesti keeles ilmusid Muumioru lood esimest korda 1975. Kuid vaatamata sellele, et Muumioru lood on väga ammu kirja pandud, siis kõiki nende tegelasi võid kohata iga päev. Nad näevad lihtsalt välja nagu su pinginaaber, kõrvaltänavas elavad onu ja tädi või isegi sinu enda lähedased.

Piia Tuule

Helen Ahpornsiri “Neli aastaaega”

Raamat “Neli aastaaega” viib meeleolukale retkele läbi looduse aastaringi: kevade, suve, sügise ja talve. Juttu tuleb lindude, loomade, putukate ja taimede elust eri aastaaegadel.

Eriliseks teevad raamatu käsitsi pressitud taimepildid, mis on eranditult valmistatud õitest, lehtedest, seemnetest ja muudest taimeosadest. Kaunid jutud loodusest ja tõetruud pildid moodustavad suurepärase terviku.

Raamat sobib nooremale lugejale iselugemiseks, aga eriti tore oleks kui lapsevanem leiaks aega koos lapsega uurida detailirohkeid illustratsioone.

Anu Amor-Narits

Irmgard Lucht “Looduse aastaring. Linnud, heinamaad ja metsad”

Kaunite ja tõetruude piltidega raamat on tõeline maiuspala noorele ja ka pisut vanemale loodusesõbrale. Erinevaid looduseteemalisi raamatuid ilmub lastele palju ja vahel on raske valikut teha. “Looduse aastaring” kuulub kindlasti selles valikus parimate hulka.

Raamat on jagatud kolmeks teemaks: linnud, heinamaad ja metsad.
Kõigi peatükkide alguses räägitakse teemadest üldisemalt ning edasi vaadeldakse teemasid kuude kaupa läbi terve aastaringi. Samuti saab kõikides peatükkides piltidelt otsida taime- ja loomaliike, abiks peatükkide lõpus toodud skeemid ja liiginimekirjad. Tutvustatakse erinevaid liike ja kooslusi ning lisaks sellele näitab autor, milline on looduse ringkäik ning kuidas looduses on kõik omavahel seotud.

Raamat on originaalis ilmunud Saksamaal, kuid teos on hästi toimetatud. Kui mõne liigi puhul on asjad Eesti looduses asjad teisiti, on see sulgudes ära märgitud.

Anu Amor-Narits

Kristel Vilbaste “Sipelgahapu. Looduse lood ja pärimused”

Kuidas on kõik asjad alguse saanud? Miks üks asi näeb välja nii ja mitte teisiti? Miks helikopter on nii kiili sarnane? Miks lennukid on nii linnu moodi?

Neid ja paljusid teisi küsimusi kuuleb lapsevanem tihti. Raamat on abiks, kui tuleb vastata loodust puudutavatele küsimustele: kuidas üks või teine lind välja näeb, millised legendid on seotud taimedega, milliseid hääli teevad loomad.

Kes peitis sarved samblasse?
Just septembrist novembrini hakkab isapõdra pealagi sügelema ja ta püüab, maksku mis maksab, oma sarvekrooni vastu puid maha nühkida. Seda on tal kergem teha just noore võsaga kohtades.

Uuri sinagi, mis metsas toimub nii raamatust kui metsakino vahendusel.

Piia Tuule

Maia Kutšerskaja “Mina olen siil”

Okkad aitavad meil tassida eluks tarvilikku kraami. Kui miskit tarvis, torka aina oga otsa. Ainult mitte punaseid õunu ja seeni nagu pildi peal – ei! Torkame oga otsa sammalt ja rohtu, kui pesa ehitame, aga sügisõuntes veeretame ennast vahel selgapidi sees! Nende mahl ajab puugid ära.

Lühidalt võiks selle raamatu kohta öelda, et see on jutustus siili eluringist. Väike siilitirts jutustab koos ema ja vendadega seigeldes kes ta on, kui pikk, keda sööb, kuna magab, kes on tema vaenlane ja kes sõber. Raamatus on palju huvitavaid fakte selle asjaliku, nunnu ja väga julge looma kohta.

“Mina olen siil” on teine raamat Kirjastus Pegasuse sarjast Laste loomaraamat. Esimene oli Olga Volkova raamat “Mina olen rebane”.

Piia Tuule

Kärt Hellerma “Pupi ja salakäik”

Metsaäärses talus elavad bernhardiin Pupi ja väike krants Timbu. Pupi on suur ja Timbu on hea haukuja ning neil ei ole kunagi igav. Ühel suvepäeval  avastab Pupi vundamendiveeres kasvava nõgesetuti tagant mõnusa varjulise koha ja otsustab sinna korraliku uru kaevata. Ja mõte, et tunneli teises otsas on kindlasti põnev, innustab teda tegutsema.

Pupi muudkui kaevab ja tunnel üha pikeneb. Maa all on külm ja rõske. Ette jäävad kivid, teravad puuservad ja juurikad. Vist vihmaussid ka, sest mingi libe tegelane vingerdab nina ees.

Üks mullane suvelugu nii talu kui ka metsa loomadest ja lindudest ning sellest, kuidas käib elu talus.

Piia Tuule