Rasa Dmuchovskienė “Väike sipelgas Miksmiks. Uued seiklused”

Väike uudishimulik sipelgas Miksmiks seikleb jälle. Nüüd kohtub ta uute putukate ja loomadega ning saab nende elust palju huvitavat teada.
Mutt räägib, miks ta maa all elab ja keda ta seal sööb.
Vihmaussiga kohtudes saab Miksmiks teada, kuidas vihmausside toimetused maa all taimedele kasu toovad.
Viinamäeteo maja tekitab Miksmiksis soovi endale ka isiklik kodu ehitada.
Kord kui Miksmiks kohtub tiigi ääres kullesega, saab ta teada, kelleks kulles suureks kasvades saab.
Mesilane aga räägib sipelgale, kuidas ta mett teeb.
Selleski raamatus on väga palju põnevaid seiklusi ja Miksmiksi küsimused aitavad lastel loomade maailmast aru saada. Illustraator Gintaras Jociuse pildid on endiselt lugejale suureks abiks.

Tiina Lutter

Maria Rebane “Kui siilil nohu oli”

Häid loomalugude raamatuid on palju. Üks unustusehõlma vajunud, kuid südamlik, vahva, aga ka kohati nukker loomalugude kogumik on Maria Rebase “Kui siilil nohu oli”. Jutukogumik sisaldab seitset lugu. Jutt “Kui siilil nohu oli” räägib nohusse jäänud ja aevastavast siilist, kes inimeste hoole alla satub, kuid hiljem siiski oma kodupaika parki tagasi jõuab. Loo “Mursi” peategelaseks on ookeanilaevalt paati hüpanud ning maismaale sattunud üleannetu ahv, kelle elu ühest seiklusest teise kukerpallitades kulgeb ning kes kortermajas elades korraliku segaduse suudab tekitada. Jutt “Ints” räägib ühest suurest ja sõbralikust, viimaks kodu leidnud hulkurkassist, kes linde ei püüdnud, kuid ometi kurja käe läbi otsa sai. “Tagametsa sarvik” on lugu tontmustast kodukitsest nimega Tiina, kel metsatalus üsna vaba põli on ning keda korra koguni kuradiks peetakse. Kahest hülgejahile läinud ja ajujääl hätta sattunud noormehest räägib lugu “Jääl”. Kogumiku nukraim jutt on “Kalur Jass ja Kasukakrae”. Kasukakraeks kutsutakse üht hülgepoega, kes tuisus eksinuna vana kaluri hoolealuseks saab. “Tuletõrje vabatahtlik Morgu” on lugu tuletõrjuja Rutsi koerast, kes alati kõige esimesena pritsikuuri juurde jõuab. Korra suudab vapper Morgu isegi väikese lapse päästa.

Maria Rebane on autori pseudonüüm. Teise pseudonüümina on ta kasutanud nime Marie Rebane. Lisaks loomalugude kogumikule on autorilt ilmunud jutustused “Maret”, “Jäise ratsu turjal” ja “Ebatavaline armastus”.

Laste- ja noorteosakonna praktikant Terje

Leelo Tungal, Aleksei Turovski “Kati, Carl ja isevärki farm”

Kati läheb koos isaga suve veetma vanatädi Õie juurde Kaasiku tallu. Nendega sokutatakse kaasa isa tuttava poeg Carl, kelle ärimehest papa loodab, et poeg vabaneb maakoha eraldatuses tänapäeva ühest levinumast nuhtlusest – nutisõltuvusest.

See ei lähe küll niisama lihtsalt, kuna selgub, et ka vanatädile pole arvutimängude maailm päris võõras… Kuid maaelu tegemised, sekeldused Õie-tädi koera Mutiga ja põnevad kohtumised teiste loomadega haaravad lapsed tasapisi kaasa, nii et nutihuvi jääb päris märkamatult tahaplaanile.

Samuti aitab endisest pedagoogist vanatädi Carlil üle saada kogelemisest ja lugemisraskustest ning esialgu ärahellitatud jõmpsikana käituva poisi seest pääseb viimaks välja üks hoopis toredam ja asjalikum tegelane.

Laste tegemistest rääkivad peatükid vahelduvad Kati loodusteadlasest isa kirjatükkidega, mis tutvustavad huvitava nurga alt mitmeid meile tuntud koduloomi.

Raamatut ilmestavad Aleksei Turovski ja Heiki Ernitsa vahvad illustratsioonid.

Kirsti Läänesaar

Mihhail Stalnuhhin “Hambuline portfell ehk loomaaialood”

Elu loomaaias – just sellest siin raamatus juttu on.

Koos kahe sõbraga – kassipoja ja kutsikaga – jalutame läbi loomaaiast ja saame teada, milliseid põnevaid loomi loomaaias näha saab, kuidas seal käituda tuleb ja mida teha ei tohi. Kuidas üldse loomad satuvad loomaaeda ja kuidas igapäevane elu seal käib. ja Näiteks, valutavad ka lõvil vahel hambad. Aga selleks, et lõvi hambaid ravida saaks, tuleb teda uinutipüssist tulistada. Samuti näeme väga eriskummalisi loomi, keda meie looduses ja kodus ei kohta.

„Appikene!” kohmetus kassipoeg. „Miks nad oma jänesed siin nii suureks söödavad?”
Kutsikas pöördus ja nägi, et sõber on surunud oma nina läbi puurivõre kellegi teise nina vastu, kelle suure pea peal tolknesid pikad lohvakad kõrvad. Siis märkas ta looma heleda kõhu all mustavöödilisi jalgu.

Mihhail Stalnuhhini loomalugude sarjas on nüüdseks ilmunud juba kuus raamatut. Pildid on raamatutesse joonistanud Anna Ring.

Piia Tuule

Epp Petrone, Heiki Ernits “Kiire hiir”

Algul võib tunduda, et tegu on kauni pildiraamatuga, sest mind ennast võlusid esmalt Heiki Ernitsa pildid. Ühele õigele Lotte fännile on boonuseks ka sellest raamatust Lottega seonduva leidmine.

Siiski pole tegu üksnes toreda pildiraamatuga, vaid nutikalt ülesehitatud suurtähtraamatuga, kus on võimalik tajuda nii häälikute pikkusi kui ka sõnakordusi. Kõik need erisused tulid välja siis, kui eelkooliealine, kes alles teeb oma esimesi samme lugemisel, püüab neid lihtsaid ja selgeid sõnu kokku häälida.

KAS KASS MAGAB?
EI, KASS EI MAGA!

Ma pole küll pedagoog ning ei oska seetõttu hinnata raamatu väärtust sellest seisukohast. Ometi nähes oma lapse õhinat ja soovi raamatut ise lugeda, olen tänulik, et selline sari nagu „Mina loen!” on kirjastuse Petrone Print poolt loodud. Nii tore on jagada lapse vaimustust, et ma tõesti saangi hakkama ja suudan ise raamatut lugeda.

Samas sarjas on ka ilmunud teine raamat – Epp Petrone „Paharet ja unistaja”. Seal on Remo Savisaare lummavad loodusfotod rebasekutsikatest.

Klaari Tamm

Irmgard Lucht “Looduse aastaring. Linnud, heinamaad ja metsad”

Kaunite ja tõetruude piltidega raamat on tõeline maiuspala noorele ja ka pisut vanemale loodusesõbrale. Erinevaid looduseteemalisi raamatuid ilmub lastele palju ja vahel on raske valikut teha. “Looduse aastaring” kuulub kindlasti selles valikus parimate hulka.

Raamat on jagatud kolmeks teemaks: linnud, heinamaad ja metsad.
Kõigi peatükkide alguses räägitakse teemadest üldisemalt ning edasi vaadeldakse teemasid kuude kaupa läbi terve aastaringi. Samuti saab kõikides peatükkides piltidelt otsida taime- ja loomaliike, abiks peatükkide lõpus toodud skeemid ja liiginimekirjad. Tutvustatakse erinevaid liike ja kooslusi ning lisaks sellele näitab autor, milline on looduse ringkäik ning kuidas looduses on kõik omavahel seotud.

Raamat on originaalis ilmunud Saksamaal, kuid teos on hästi toimetatud. Kui mõne liigi puhul on asjad Eesti looduses asjad teisiti, on see sulgudes ära märgitud.

Anu Amor-Narits

Aidi Vallik “Kust said? Luulelood loomadest”

Miks hunti hüütakse hallivatimeheks, kust siil oma okkad sai, kes on metsa sanitar või kes uudishimulik ja väle?
Neile ja paljudele teistele küsimustele on Aidi Vallik püüdnud luulevormis vastata. Kas kõik just nii oli, jääb igaühe enda otsustada, aga igas loos on oma tõetera peidus.

Siis ühekorra maanteed nägi:
seal oli mehi terve vägi,
kui värske asfalt maha sai,
triip keskele veel valge, lai – 
ja mägral turgatas idee!

Piia Tuule

Julian Clary “Perekond Julged”

Raamatu pealkiri, „Perekond Julged”, võib jätta mulje, et tegu on järjekordse superkanglaste perekonnaga. Ega tegelikult palju ei eksigi, sest kuidas nimetada hüääne, kes otsustavad hakata inimesteks ja nende kombel elama Inglismaa äärelinnas. Ega see neile esialgu kerge ei ole, sest lisaks kahe käpa peal käimisele ja inglise keeles rääkimisele peavad nad varjama oma saba ja suuri kõrvu ning hüäänidele nii iseloomulikku pidevat kriiskavat naermist. Lõpuks nad siiski kohanevad ning härra ja proua Julgel sünnivad kaksikud, õigemini kutsikad, kes tunnevad end rohkem inimeste kui loomadena.

Kuigi Julgetele meeldib nende uus kodu ja elustiil, siis igatsevad nad taga oma kodumaad ja liigikaaslasi Aafrikas. Kahjuks pole neil siiski võimalik reisida sinna, sest kaksikutel Bettil ja Berdil puuduvad reisidokumendid. Õnneks leitakse võimalus selle igatsuse leevendamiseks – Kentoni loomapargi külastamine, kus elavad mitmed Aafrika loomad, sealhulgas ka hüäänid. Nüüd alles õige seiklus algab!

Raamat kõneleb humoorikas võtmes nö võõras nahas elamisest võõras keskkonnas, erinevatest kohanemisraskustest ja huumori tähtsusest raskedel aegadel.

Mida ütles jõuluvana, kui ta varba aisa vastu ära lõi?
Ai, sa kell!

Klaari Tamm

Ulrika Kestere “Metsikud naabrid”

See pole klassikaline muinasjutt, kuid vahel meeldivad lastele just sellised, esmapilgul absurdsetena tunduvad jutud enam kui lihtsalt armsad lastelood.

Jutt räägib Jänesest, kes ostab endale suvemaja, sest ei taha aastaringselt pimedas urus elada. Maja on kaunis, kuid häda on selles, et aeda on naabriteks kolinud metsikud kassid, kes tema purskkaevus janu kustutavad. Need kaslased on tõeliselt metsikud.

„Kui nad oli veelakkumise lõpetanud, hakkasid nad aias ringi tormama, nagu nad oleksid peast segi. Nad kraapisid küüntega Jänese puid, sõid tema lilli, närisid käibisid ja ajasid oma saba taga.”

Jänes püüab erinevate meetoditega hullumeelseid naabreid rahustada, kuid miski ei aita, vaid muudab nad veel metsikumateks. Lahendus on aga iseenesest lihtne. Tuleb ennast kehtestada ning ka kõige metsikumatest kaslastest saavad armsad kodukiisud.

Selline metsik lugu, mida ilmestavad värvikad illustratsioonid, mis muudavad kogu loo väga kaasahaaravaks. Pole ka imestada, sest raamatu ja piltide autor Ulrika Kestere on elukutselt illustraator, fotograaf ja graafiline disainer.

Klaari Tamm

Kristel Vilbaste “Sipelgahapu. Looduse lood ja pärimused”

Kuidas on kõik asjad alguse saanud? Miks üks asi näeb välja nii ja mitte teisiti? Miks helikopter on nii kiili sarnane? Miks lennukid on nii linnu moodi?

Neid ja paljusid teisi küsimusi kuuleb lapsevanem tihti. Raamat on abiks, kui tuleb vastata loodust puudutavatele küsimustele: kuidas üks või teine lind välja näeb, millised legendid on seotud taimedega, milliseid hääli teevad loomad.

Kes peitis sarved samblasse?
Just septembrist novembrini hakkab isapõdra pealagi sügelema ja ta püüab, maksku mis maksab, oma sarvekrooni vastu puid maha nühkida. Seda on tal kergem teha just noore võsaga kohtades.

Uuri sinagi, mis metsas toimub nii raamatust kui metsakino vahendusel.

Piia Tuule