Evelina Daciūtė “Õnn on rebane”

Povilas elab koos ema ja isaga suures linnas ühes omamoodi majas: nimelt pargi servas kasvava vana puu sees. Sealt jalutab poiss iga päev pagaripoodi värskete saiakeste järele. Oma teel näeb ja kohtab ta igasugu huvitavaid tegelasi, aga kõigist kõige erilisem on kiikuv rebane. Povilas ootab alati rebasega kohtumist ja vestlemist, mis sellest, et rebase mõistujutust on kohati natuke keeruline aru saada. Ühel päeval aga on Povilase helikopteripiloodist isa saanud ametikõrgendust ja pere peab kolima veel suuremasse linna, veel suurema puu sisse. See on väga tore… või kas ikka on? Kuidas elada edasi ilma rebasest sõbrata?

Järgmisel kohtumisel rääkis Povilas rebasele uudisest.
„No näed, kuidas juhtub: sina kaod, mina jään,” ütles rebane.
„Aga ma ei kao, mind viiakse ära, see pole sama,” pobises Povilas. „Ma ei taha kuhugi sõita, ma tahan siin olla. Sa oled minu kõige parem sõber.”
„Minu isa – kogenud rebane – ütles ikka, et head asjad selguvad vahel mõne aja pärast, isegi kui need alguses ei tundu nii head,” rahustas rebane poissi. „No nagu täidisega saiake: sa ei jõua kohe täidiseni, aga mõne ampsu järel on see väga maitsev ja saiake muutub veel maitsvamaks.”

Oma koheva oranži kasuka ja nutika olemisega on rebased inimesi alati köitnud ja neist on läbi aegade omajagu lugusid loodud. Viimasel ajal on rebased lastekirjanduses jälle väga populaarseks muutunud ja neist kirjutatakse raamatuid nii suurematele kui väiksematele lastele.

Leedu kirjaniku Evelina Daciūtė ja illustraatori Aušra Kiudulaitė koostöös on sündinud armas värviliste piltidega raamat poisi ja rebase sõprusest. Trükitähtedes tekst sobib lugemiseks koolieelikule, detailirikkad pildid uurimiseks ka nooremale lugejale, sügavama mõtte ja tarkusetera leiab sealt igaüks.

Kirsti Läänesaar

Janosch “”Ma teen su terveks,” ütles karu tiigrile”

Üks tähtis teema, mida kunagi lasteraamatutes liiga palju olla ei saa, on sõprus. Saksa kirjaniku ja illustraatori Janoschi lood tiigrist ja karust on originaalis ilmunud juba 1970ndate lõpus ja ka eesti keeles juba mõnda aega olemas, aga mõjuvad jätkuvalt toredate ja kaasaegsetena. Eks see olegi hea lastekirjanduse üks tunnustest, et lood kõnetavad lapsi mitmete ja mitmete põlvkondade vältel.
Kuna tegu on tõeliselt mõnusate lugudega, tahakski seekord koos tutvustada kõiki eesti keeles avaldatud Janoschi raamatuid, kus karu ja tiiger koos tegutsevad.

“”Ma teen su terveks,” ütles karu tiigrile” räägib sellest, kuidas ühel päeval jäi väike tiiger väga haigeks. Kohe nii haigeks, et ei jaksanud enam kõndida ega seista ja kukkus pikali. Õnneks kiirustas talle kohe appi sõber väike karu ja kui on nii abivalmis sõber, saavad mõistagi kõik haigused seljatatud.
“Aga järgmisel aastal,” ütles väike karu, “jään haigeks mina ja sina teed mu terveks, eks ole?”
“Muidugi,” vastas väike tiiger, “otse loomulikult.”
Ja siis jäid nad magama.
Ning magasid hommikuni välja.

“Oo, kui kaunis on Panama” leiavad sõbrad kasti, mis lõhnab imeliselt banaanide järele ja kannab silti Panama. Väike karu ja väike tiiger otsustavad, et Panama on nende unistuste maa ja lähevad rännakule Panamasse. Kuhu nad lõpuks jõuavad ja milline paik on kauneim maailmas?

“Kiri tiigrile” tunneb väike tiiger ennast kodus kurva ja üksildasena kui tema sõber väike karu kalale läheb. Et tiiger ennast paremini tunneks, saadab karu väiksele tiigrile kirja. Et teated ikka õigel ajal kohale jõuaksid leiutavad väike tiiger ja väike karu selles raamatus maaposti, lennuposti ja telefoni.

 

“Lähme aaret otsima”
Ühel päeval otsustavad väike tiiger ja väike karu, et suurim õnn maailmas on rikkus ning nad lähevad aaret otsima. Otsivad maa alt ja mere tagant ja kohtavad oma teel paljusid erinevaid tegelasi. Koju tagasi jõudes on neil õnnest tekkinud hoopis teine arusaam.

“Tiiger ja karu linnaliikluses”
Ühel päeval otsustavad väike tiiger ja väike karu linna minna. Selgub, et linnas liikumine polegi lihtne ning nad saavad selgeks paljud uued reeglid: kuidas käituda kõnniteel ja ülekäigurajal, miks ei tohi kõrvaklappidega tee ääres käia, miks peab autos kinnitama turvavöö jne. Kokkuvõttes on tegu humoorika-õpetliku raamatuga liiklusest, kust ei puudu ka väikesed õnnetused, mis hästi lõppevad.

Anu Amor-Narits