“Mis kasu on raamatust,” mõtles Alice, “kui selles pole pilte ega vestlusi?” Lewis Carroll

Posts tagged ‘õudusjutt’

Mats Strandberg “Koletis öös”

Hiilisin majja nii vaikselt kui suutsin ja kadusin otsemat teed oma tuppa. Olin surmani väsinud. Õnneks ei märganud mind keegi ja ma läksin hambaid pesemata magama.
Aga enne veel seisatasin korraks akna all. Vaatasin metsa ja taevast ning pidasin aru, kus kõik need koletised praegu on. Kas mõni neist elas samasuguses majas nagu mina ja teeskles samuti, et ta on täiesti tavaline inimene?

Hirm on osa meie igapäevaelust aga ta ei tohi valitseda meie tegemiste üle. Kõik kardavad midagi – ämblike, pimedat tuba, kolle, olla teistsugune … Kõik me oleme erinevad ja kui kõik erinevused kokku liita siis tuleb ju üks tervik. Meil on vaja õppida sellega elama.

Lugu väikesest poisist nimega Frank. Tal ei ole olnud kunagi tõelisi sõpru. Kõik oma vaba aja meelsamini veedab ta hoopis raamatut lugedes. Aga raamatukogu ei ole ainult paik kust saab raamatuid laenutada vaid sealt võib ka leida tõelisi sõpru.

Piia Tuule

Advertisements

David Walliams “Jube tädi”

jubetadi

Taas üks õudne jutt neile, kes armastavad õudukaid.

Peategelane on 12aastane tüdruk Stella. Ta on Saxby Halli pärija. Sellega aga ei ole nõus tema tädi Alberta. Ta soovib Stella päranduse enda kätte saada ja selle asemele ehitada kakumuuseumi. Tädi aga on kõige jubedam tädi, kes on kunagi elanud. Tema jubeduse näiteks võib tuua tema kahe tuntud muinasjuttude  versioonid.

“Kolm põrsakest”

Suur kuri hunt ähib ja puhib ja puhub kolme põrsakese maja pikali. Seejärel sööb ta terve nädala iga päev hommikuks, lõunaks ja õhtuks seapraadi.

“Väike merinitsi”

Ta upub. Lõpp

Stella on julge tüdruk ja teab, mida tegema peab. Ta saab ootamatu abilise ja koos asuvad nad tegutsema.

Piia Tuule

Rohelise limakolli kättemaks : Eesti lapse uued jubejutud

rohelise_limakolliIlmselgelt armastab suur osa lastest igasugu koledaid ja õudsaid jutte. Suured inimesed vist jälle omakorda kardavad lapsi hirmutada, sest ega neid õudusraamatuid just liiga palju kirjutatud ei ole. Nüüd on lapsed mõnede asjalike täiskasvanute abiga saanud ise teha uue õudsa raamatu, kust ka suured inimesed teada saavad, mis tänapäeva lastele hirmu nahka ajab.

Raamatu on kokku pannud Ilona Martson ning põhiliselt on kasutatud lasteajakirja „Täheke”jubejuttude võistlusele aastatel 2013-2015 saadetud töid, kuid lisatud on ka auhinnakonkurentsist välja jäänud, ent koostaja meelest samuti tähelepanu väärinud jutukesi. Raamat on järjeks 2008. aastal ilmunud kogumikule „Eesti lapse jubejutud”.

Et asi veel hirmsam oleks, on Marion Undusk ja Sirly Oder joonistanud raamatu tarvis verdtarretavad pildid.

Anu Amor-Narits

Katarina Mazetti “Nõod Karlssonid: koletised ja pimedus”

9789949278497(1)Julia, Kimmu, George ja Alex on nõod ning veedavad sügisvaheaja oma tädi Frida, kes elab üksinda Rootsi saarestikus ühel pisikesel saarel, juures. Lapsed loodavad veeta mõnusa nädala kamina ees lesides, lugedes, mängides ning Alexi kokakunsti nautides.

Ja äkitselt surus end vastu akent veel üks nägu. Õigemini paistis see olevat ilma peata keha, veider valge kübar pimedas tühjuses.

Aknale koputati. Kõik karjatasid. Kassiniru ajas end turri.

Frida tõstis kurjalt häält ja sööstis uuesti ukse poole. Möödaminnes haaras ta kaasa vihmavarju, see oli ainus relv, mis talle kätte sattus. George järgnes talle, ahjuharki tugevalt käes hoides.

“Koletised ja pimedus” on Katarina Mazetti menuka nõbude Karlssonite sarja neljas raamat. Lugege ka esimesi raamatuid “Kummitused ja spioonid”, “Metslased ja vombatid” ja “Viikingid ja vampiirid”.

Piia Tuule

David Walliams “Hirmus õudne hambaarst”

hambaarstEttevaatust.
See on õudusjutt.
Milles on palju väljamõeldud sõnu.

Alfie on 12.aastane poiss kes elab koos haige isaga. Alfie kardab väga hambaarsti ja juba mitu aastat on kõik hambaarsti kutsed kapi otsa ära peitnud. Linna saabub uus hambaarst. Just hooldamata hammaste pärast saab Alfiest tema esimene patsient.

Samas ka uue hambaarsti saabumisega hakkavad võikad asjad juhtuma. Kui lapsel hammas välja tuleb siis ta paneb selle padja alla uskudes, et hambahaljas on hommikuks selle  dollari vastu vahetanud. Aga hommikul leitakse padja alt surnud konn, veel tuksuv silm, elus ämblik, verine käsi…

“Ta on nõid” mõtles ta.
Doktor Juur ei riietu küll musta ega kanna teravatipulist kübarat, päris luuda tal ju ka pole, aga nõid on ta sellegipoolest.
TAL ON KASS
TA LENDAB ÖÖSITI RINGI
TA ON KURI

See raamat on väga õudne, kaasahaarav ja naljakas.

Piia Tuule

Martin Widmark “Tondiakadeemia”

tondiakadeemiaTondiagent on isik, kes võitleb tontide ja kummitustega. „Ha-haa!“ naerad sa, „mis lobajutt see on? Tonte ei ole ju olemas. Ja kummitusi usuvad ainult lasteaialapsed!“  Ma saan aru miks sa nii ütled, sest arvasin ise varem samamoodi. Praegu ma enam nõnda ei arva – ma tean, et nad on olemas.

Nõnda algab raamat “Tondiakadeemia”, mille autor on eesti lastele tuttavaks saanud “LasseMaia detektiivibüroo” sarjaga.

Nelly Rapp kutsutakse koos perekonnaga õhtusöögile onu Hannibali juurde. Selgub, et onu kuulub tondiagentide hulka ning Nellyl on lootust saada tondiagendiks, kui ta läbib edukalt õppe Tondiakadeemias.

Nagu pealkiri ütleb, tuleb seekord juttu tontidest, õigemini küll vampiiridest. Raamatu lõpp laseb aimata, et lugu jätkub ning äkki astuvad järgmisel korral mängu mõned muud müstilised olendid.

Igal juhul on tegu põneva õudusjutuga koos paljude toredate piltidega.

Anu Amor-Narits

Sildipilv