“Mis kasu on raamatust,” mõtles Alice, “kui selles pole pilte ega vestlusi?” Lewis Carroll

Posts tagged ‘reisimine’

Maris Sööt “Mammu hakkas reisiselliks”

mammuhakkabreisiselliksMõnedele lugejatele on Mammu kindlasti juba tuttav raamatust „Isaga kahekesi”. Vahepeal on Mammu suuremaks kasvanud ja enam ei rända ta unistustes ja sõnamängudes vaid mööda päris maailma erinevates eksootilistes paikades.

Juhtus selline lugu, et Mammu vanavanaisa jättis nende perele uhke päranduse ning toimus mitmeid perekoosolekuid teemal, mida selle ootamatu pärandusega pihta hakata. Seal võeti vastu mitu otsust, millega Mammu eriti rahul oli. Esiteks sai tüdruk endale fotokaamera ja teiseks otsustati igal aastal mõnel põneval reisil käia.

Raamat koosnebki Mammu reisilugudest, mida ilmestavad joonistused ja fotod nendest paikadest. Rännuteed viivad neid Aafrikasse, Indiasse ja Ameerikasse ning nagu ikka reisil, on seal põnevaid seiklusi, saab nalja ning kohtutakse erinevate inimeste ja loomadega. Igati mõnus reisiraamat tervele perele.

Anu Amor-Narits

Advertisements

Janusz Korczak “Kuningas Macius Esimene”

kuningasMaciusIPoola kirjanik ja pedagoog Janusz Korczak (1879-1942) on oma lasteraamatu „Kuningas Macius Esimene” kohta öelnud, et see on ebatavaline raamat nendele lastele, kes on valmis minema reisima maailma, kus nad saavad võidelda, seadusi kehtestada, ringi rännata ja neid ümbritsevat tegelikkust muuta, ent samuti veenduda selles, et iga otsus toob endaga kaasa teatud tagajärjed. Kuid maailma muutmine on ilus, vältimatu, ehkki ka ränkraske ja tänamatu ülesanne.

Epp Nõges

Viiu-Marie Rummo “Maailmarändur nööp”

maailmarandurnoop

Igal suvel sõitis Leo empsu, papsi ja suure õe Loorega Hiiumaa-koju. Sellel suvel ka, kui ta just kuue-aastaseks oli saanud… Leole meeldis hulkuda mööda rohust randa ja uurida kaldale uhutud asju… Lisaks rannauurimisele meeldis Leole hiigelsuur Kukka kivi nende kodu lähedal metsas.

Kukka kivi juures saabki alguse põnev lugu maailmarändur nööbist. Nimelt leidis poiss just selle kivi juurest kulunud klaasnööbi ning rääkis õhtul leiust oma perele.

Tema suureks üllatuseks hakkas isa rääkima lugu, kuidas nööp oli kuulunud ühele jaapanlannale. Edaspidi kuulis Leo igal õhtul isalt, emalt või suurelt õelt Loorelt põnevaid jutte maailmarändur nööbist. Kes oleks võinud arvata, et üks väike nööp on sündinud Aafrikas ja reisinud ringi Austraalias, Ameerikas, Poolas ja veel mujalgi.

Loo teeb iseäranis mõnusaks see, et lugude kõrvale võetakse maakaart ja isa joonistab kõik nööbi poolt läbi käidud maad paberile. Seega saab väike lugeja-kuulaja lisaks hoogsele loole ka uusi teadmisi.

See raamat on suurepärane näide, kuidas põneva raamatu peategelane võib olla kes iganes, kasvõi väike kulunud klaasnööp.

Anu Amor-Narits

Ivar Soopan “Õhulossivanaisa”

ohulossivanaisaVanaisa küsis ükskord Sonjalt, kas ta õhulosse ehitada oskab, aga Sonja ei saanud sellest küsimusest aru.
“Mis õhulosse? Õhust ei saa midagi ehitada,” ütles tüdruk seepeale targalt. “Õhk on ju nagu… Nagu õhk,” ütles ta.
Vanaisa naeratas selle peale kavalalt ja ütles: “Kuidas ei saa! Ikka saab. Mina kogu aeg ehitan.”
“No näita mulle mõnda, mis sa valmis oled teinud,” vastas Sonja ja kortsutas kulmu. “Kus see on?”
……
Vanaisa kükitas Sonja ehitatud liivalossi kõrvale. “Sonjake, õhulossideks nimetatakse unistusi. Neid ei saa näha, aga need võivad kunagi nähtavaks muutuda,” selgitas ta.

4-aastane Sonja on tihti Haapsalus vanaemal-vanaisal külas. Vanaisaga arutatakse igasuguseid erinevaid maailma asju, räägitakse mõistujuttu – kes on naljahammas, hea nina kalade leidmiseks, õhulossidest(unistustest) jne. Siia mahuvad ka lood, kus isa jutustab Sonjale kaugetest maadest ja loodusnähtustest, mida ta on ajakirjanikuna reisides näinud. Samuti kaks rasket sündmust Sonja elus: ema-isa lahkuminek ja vanaisa surm.

Tiina Lutter

Sildipilv