“Mis kasu on raamatust,” mõtles Alice, “kui selles pole pilte ega vestlusi?” Lewis Carroll

Posts tagged ‘siil’

Ilmar Tomusk “Vapper siil”

Selle raamatu näol on väiksematele lastele mõeldud pildiraamatute riiul saanud taas väärika lisa. Tegu on lihtsa looga siiliperest. Siili-isa tahab oma lapsed kooli saata, kuid kohal, kus vanasti oli jalgrada, laiub nüüd tiheda liiklusega asfalttee. Kool asub teisel pool ohtlikku maanteed, kuid õnneks leidub inimesi, kes märkavad ka endast pisemaid. Nii ehitatakse autotee alla tunnel, kust loomad teisele poole pääsevad ning nii saavad siililapsed ikkagi koolis käima hakata.

Catherine Zaripi soojades toonides illustratsioonid on suurepärased nagu alati ja aitavad toredat juttu veel paremini lasteni viia.

Anu Amor-Narits

Maria Rebane “Kui siilil nohu oli”

Häid loomalugude raamatuid on palju. Üks unustusehõlma vajunud, kuid südamlik, vahva, aga ka kohati nukker loomalugude kogumik on Maria Rebase “Kui siilil nohu oli”. Jutukogumik sisaldab seitset lugu. Jutt “Kui siilil nohu oli” räägib nohusse jäänud ja aevastavast siilist, kes inimeste hoole alla satub, kuid hiljem siiski oma kodupaika parki tagasi jõuab. Loo “Mursi” peategelaseks on ookeanilaevalt paati hüpanud ning maismaale sattunud üleannetu ahv, kelle elu ühest seiklusest teise kukerpallitades kulgeb ning kes kortermajas elades korraliku segaduse suudab tekitada. Jutt “Ints” räägib ühest suurest ja sõbralikust, viimaks kodu leidnud hulkurkassist, kes linde ei püüdnud, kuid ometi kurja käe läbi otsa sai. “Tagametsa sarvik” on lugu tontmustast kodukitsest nimega Tiina, kel metsatalus üsna vaba põli on ning keda korra koguni kuradiks peetakse. Kahest hülgejahile läinud ja ajujääl hätta sattunud noormehest räägib lugu “Jääl”. Kogumiku nukraim jutt on “Kalur Jass ja Kasukakrae”. Kasukakraeks kutsutakse üht hülgepoega, kes tuisus eksinuna vana kaluri hoolealuseks saab. “Tuletõrje vabatahtlik Morgu” on lugu tuletõrjuja Rutsi koerast, kes alati kõige esimesena pritsikuuri juurde jõuab. Korra suudab vapper Morgu isegi väikese lapse päästa.

Maria Rebane on autori pseudonüüm. Teise pseudonüümina on ta kasutanud nime Marie Rebane. Lisaks loomalugude kogumikule on autorilt ilmunud jutustused “Maret”, “Jäise ratsu turjal” ja “Ebatavaline armastus”.

Laste- ja noorteosakonna praktikant Terje

Maia Kutšerskaja “Mina olen siil”

Okkad aitavad meil tassida eluks tarvilikku kraami. Kui miskit tarvis, torka aina oga otsa. Ainult mitte punaseid õunu ja seeni nagu pildi peal – ei! Torkame oga otsa sammalt ja rohtu, kui pesa ehitame, aga sügisõuntes veeretame ennast vahel selgapidi sees! Nende mahl ajab puugid ära.

Lühidalt võiks selle raamatu kohta öelda, et jutustus siili eluringist. Väike siilitirts jutustab koos ema ja vendadega seigeldes kes ta on, kui pikk, keda sööb, kuna magab, kes vaenlan ja kes sõber. Raamatus on palju huvitavaid fakte selle asjaliku, nunnu ja väga julge looma kohta.

“Mina olen siil” on teine raamat Kirjastus Pegasuse sarjast Laste loomaraamat. Esimene oli Olga Volkova raamat “Mina olen rebane”. Selles on peategelane rebane.

Piia Tuule

Sildipilv