“Mis kasu on raamatust,” mõtles Alice, “kui selles pole pilte ega vestlusi?” Lewis Carroll

Posts tagged ‘sõprus’

Michael Engler “Meie kahekesi kuulume kokku” ja “Meie kahekesi jääme sõpradeks”

Raamatute tegelaste siili ja jänese vahel on suur sõprus, mida raamatus kaunilt kirjeldatakse.
Nende sõprus oli soe nagu kuum kakao, magus nagu mesi ja suur nagu sinine taevas nende kohal.

Raamat „Meie kahekesi kuulume kokku” jutustab sellest, kuidas jänesest ja siilist said parimad sõbrad. Sügise saabudes ütles ühel päeval siil, et ta peab jänesest lahkuma ning jänes jäi pettunult üksi. Vareselt sai jänes teada, et siilid magavad talveund ning nutikas jänes mõtles välja lahenduse, kuidas järgmisel talvel mitte nii suurt üksindust tunda.

Raamatus „Meie kahekesi jääme alati sõpradeks” võtavad siil ja jänes enda mängudesse ka orava ning mängu käigus kaovad jänes ja orav ning siil on kurb, pahane ja üksik. Järgmisel hommikul selgub aga, et tegelikult ei jätnud jänes siili maha vaid sattus hoopis hätta.

Need kaks toredat ja lihtsat pildiraamatut sõprusest sobivad nii lasteaialastega koos vaatamiseks-lugemiseks kui ka algajale lugejale ise pusimiseks. Lood annavad suurepärase võimaluse arutleda sõpruse ja sõprade teemadel. Raamatute illustratsioonid on hea värvivalikuga, ilusad ja väikeste vimkadega.

Anu Amor-Narits

Benji Davies „Tormivaal” ja „Tormivaal talvel”

Raamat „Tormivaal” räägib väikesest poisist Noist, kes elab koos isa ja kuue kassiga mere ääres. Isa läheb iga päev merele kala püüdma ja Noi tunneb end pisut üksikuna. Ühel päeval päästab ta rannale uhutud vaalapoja ja alguse saab soe sõprus. Aga vaalad elavad siiski meres ja nii peab Noi sõbraga hüvasti jätma…

Raamatu teises osas „Tormivaal talvel” kohtab Noi oma sõpra taas. Kätte on jõudnud talv ja meri on jäätumas. On juba õhtu, aga Noi isa ei ole merelt tagasi tulnud. Poiss läheb teda otsima, kuid eksib pimedas ära. Ent ükski olukord ei ole lootusetu, kui sul on tõeline sõber! Seekord saab tormivaal koos oma perega Noile abiks olla.

Raamatute kaunid pastelsed pildid hellitavad silma, tänu lihtsale keelele ja trükitähtedes tekstile sobivad nad iseseisvaks lugemiseks algajale lugejale. Näilisest lihtsusest hoolimata peidavad lood Noi ja tormivaala sõprusest endas sügavat, liigutavat sisu.

Kirsti Läänesaar

Tuvalisa Rangström “Elini salatarkused”

Tere! Minu nimi on Elin ja ma olen nõid (päriselt ka).

Tüdruk nimega Elin jagab oma päevaraamatus salajasi teadmisi nõiakunstist ja teraseid tähelepanekuid maailma kohta. Sellest lummava kujundusega raamatust saad näiteks teada, millised on nõidade tähtpäevad, missugustel taimedel on võluvägi, kuidas lausuda loitse, mida kujutab endast sahvrimaagia ja palju muud.

Kuid tegemist pole pelgalt nõiakunsti käsiraamatuga, see on ka lugu sõprusest, kaotustest ja (taas)kohtumistest. Elin kogeb ja õpib aasta jooksul nii mõndagi olulist, tema maagiline maailmataju aitab tal toimuvat mõista ja mõtestada. Kõige suurem õnn on muidugi omada head kaaslast või sõpra, kellega jagada elu nõiduslikke hetki.

Igal pool on uksi. Väravaid, mis viivad teistesse maailmadesse. Minu meelest on ka see raamat üks seesugune värav. Mul on hea meel, et sa julgesid selle avada ja sisse astuda.

Kirsti Läänesaar

Kreetta Onkeli “Poiss, kes kaotas mälu”

Igaühel ei ole unelmate vanemaid. Ja isegi kui oleks, ei viitsiks keegi kogu aeg ainult vanematega olla. Peame üksteisele seltsiks olema. Peame sõpru leidma. Vahel on neid lihtne leida. Vahel ei leia neid kuidagi. Vahel on hea üksi olla. Vahel on üksiolemine talumatu.

12-aastasel Ardol on küll tore pere, aga pole ühtegi tõelist sõpra. Ühel päeval juhtub temaga midagi enneolematut – ta kaotab naeruhoo tagajärjel mälu ja leiab end üksi pargist, oskamata kuskile minna. Ainsaks juhtlõngaks on ema kiri püksitaskus, aga ka sellest ei selgu, kus võiks olla Ardo kodu.
Õnneks viib juhus poisi kokku omavanuse Kimoga, kes kutsub ta enda juurde kaasa. Kimo elab hoopis teistsugustes oludes ja liigub teistsuguses seltskonnas, kui Ardo harjunud on, kuid tragi, avatud ja südamliku poisina tuleb Ardo uutes oludes päris hästi toime. Tõsi küll, mitmel korral pannakse poiste sõprus tõsiselt proovile, sest alati pole lihtne teiste tundeid mõista ja igas olukorras õigesti käituda. Õnneks kõik erimeelsused viimaks siiski lahenevad.
Kohtumine Kimo, tema pere ja tuttavatega avardab tublisti Ardo maailmapilti ja tänu sellele leiab ta ka kõige olulisema siin elus: tõelise sõbra.
Väärt lugemine kõigile, aga eriti võiks kõnetada umbes Ardo-vanuseid poisse.

Kirsti Läänesaar

Linda Schellendorff “Ristikheina ratsatalu. Poniunistus saab tõeks”

Emma koos vend Benni ja nede isa Olafiga kolivad vanaisa Felixi juurde Ristikheina ratsatallu kus tahavad turismitalu pidama hakata.
Juba esimesel õhtul hakkavad seiklused peale – naabritelt on varastatud kaks hobust.
Teisel päeval saabuvad esimesed turistid kes olid oma pojale lubanud sünnipäevaks heinaküünis magada.
Kolmanda päeva hommikuks on nende talu kaks poni kadunud. Selgub küll, et nad pole varastatud vaid tegelikult veel ohtlikumas olukorras, nimelt soos.

See on üks tormiline algus sõprusele laste ja loomade vahel ning nende seiklusi võib juba ka lugeda teises raamatus “Ristikheina ratsatalu. Emma ponipidu”. Raamatu lõpus on viktoriin millest saad nii mõndagi ponide kohta teada. Näiteks kust sa aru saad, et võõras poni on valmis sinuga tuttavaks saama?

Piia Tuule

Nat Amoore “Koolihoovi miljonäri saladused”

Tess on kümneaastane ülimalt ettevõtlik tüdruk, kes tahab iga hinna eest rikkaks saada ja oma eesmärgi nimel ka väsimatult tööd teeb. Suure pere keskmise lapsena on ta elutark ja iseseisev ning saab kõigega hästi hakkama. Mis tal muud üle jääbki, kui ema on pikad päevad tööl, isa hoolitseb beebist väikevenna ja suhkruhaigust põdeva noorema õe eest ning teismelistest vend ja õde tegelevad oma asjadega, mis Tessile huvi ei paku.

Õnneks on Tessil parim sõber Toby, kes on nii eriline, et talle on raamatus pühendatud lausa omaette peatükk. Toby on rahulik ja usaldusväärne poiss, kes tasakaalustab Tessi ja on talle tema suurejooneliste ideede elluviimisel alati toeks. Kuna Tessi mõtted keerlevad peamiselt raha ümber, on suur osa laste tegemistest ärilise iseloomuga. Paraku pole ka kõige leidlikumal kümneaastasel võimalik kuigi suuri summasid teenida, vähemalt mitte täiskasvanutes (põhjendatud) kahtlusi äratamata.

Kuid ühel päeval vastab universum Tessi püüdlustele ja juhtub midagi uskumatut – tüdrukul õnnestub enda valdusesse saada ei rohkem ega vähem kui miljon dollarit. Koos Tobyga asuvad nad viivitamatult plaane tegema, kuidas seda raha kõige paremini kasutada. Toby tahab raha annetada heategevuseks, Tess surub nimekirja oma eelistusi. Rikas olemise juurde kuulub ju ka ometi päikeseprillide kandmine siseruumides ja pulgakommide jagamine andunud fännidele. Kuid loomulikult pole kõik nii roosiline nagu algul tundub…

Ärge lugege edasi lootuses, et ma ratsutan päikeseloojangu poole, kotid sularaha täis. Seda ei juhtu. Selliseid asju pärismaailmas ei juhtu. Elu pole alati nagu kingitus, mille ümber on seotud kena lehv. Aga paar viimast kuud on olnud tõeline… kogemus. Ja millegi kogemine on põhimõtteliselt ainuke asi, mida pole võimalik guugeldada.
Mul on rääkida pöörane lugu. Olen teinud hunnikute viisi vigu, aga olen palju õppinud. Nii et jääge minuga ja ehk õpite teiegi.

Loo vahele on pikitud Tessi varaküpseid õpetussõnu ja tõdemusi, nagu näiteks:

– Googelda! (Tess on googeldamise usku ja sel moel omandanud tõeliselt laia silmaringi.)
– Naudi elu. (Sest kui sa kord täiskasvanuks saad, on nagunii kogu lõbu läbi.)
– Sea eesmärke! (Tess ise võtab seda vägagi tõsiselt.)
– Vaata 80. aastatest pärit filme. (Sest 80. aastatel ei olnud laste jaoks miski võimatu.)

Lisaks on Tess suur retromuusika austaja, kuna vanasti lihtsalt tehti paremat muusikat kui tänapäeval. Raamatus on mainitud paljusid 70.-80. aastate laule, mida soovi korral ka ise kuulata võid. Kui need laulud ja esitajad on sulle tundmatud, siis… muidugi guugelda!

Kirsti Läänesaar

Janosch “”Ma teen su terveks,” ütles karu tiigrile”

Üks tähtis teema, mida kunagi lasteraamatutes liiga palju olla ei saa, on sõprus. Saksa kirjaniku ja illustraatori Janoschi lood tiigrist ja karust on originaalis ilmunud juba 1970ndate lõpus ja ka eesti keeles juba mõnda aega olemas, aga mõjuvad jätkuvalt toredate ja kaasaegsetena. Eks see olegi hea lastekirjanduse üks tunnustest, et lood kõnetavad lapsi mitmete ja mitmete põlvkondade vältel.
Kuna tegu on tõeliselt mõnusate lugudega, tahakski seekord koos tutvustada kõiki eesti keeles avaldatud Janoschi raamatuid, kus karu ja tiiger koos tegutsevad.

“”Ma teen su terveks,” ütles karu tiigrile” räägib sellest, kuidas ühel päeval jäi väike tiiger väga haigeks. Kohe nii haigeks, et ei jaksanud enam kõndida ega seista ja kukkus pikali. Õnneks kiirustas talle kohe appi sõber väike karu ja kui on nii abivalmis sõber, saavad mõistagi kõik haigused seljatatud.
“Aga järgmisel aastal,” ütles väike karu, “jään haigeks mina ja sina teed mu terveks, eks ole?”
“Muidugi,” vastas väike tiiger, “otse loomulikult.”
Ja siis jäid nad magama.
Ning magasid hommikuni välja.

“Oo, kui kaunis on Panama” leiavad sõbrad kasti, mis lõhnab imeliselt banaanide järele ja kannab silti Panama. Väike karu ja väike tiiger otsustavad, et Panama on nende unistuste maa ja lähevad rännakule Panamasse. Kuhu nad lõpuks jõuavad ja milline paik on kauneim maailmas?

“Kiri tiigrile” tunneb väike tiiger ennast kodus kurva ja üksildasena kui tema sõber väike karu kalale läheb. Et tiiger ennast paremini tunneks, saadab karu väiksele tiigrile kirja. Et teated ikka õigel ajal kohale jõuaksid leiutavad väike tiiger ja väike karu selles raamatus maaposti, lennuposti ja telefoni.

 

“Lähme aaret otsima
Ühel päeval otsustavad väike tiiger ja väike karu, et suurim õnn maailmas on rikkus ning nad lähevad aaret otsima. Otsivad maa alt ja mere tagant ja kohtavad oma teel paljusid erinevaid tegelasi. Koju tagasi jõudes on neil õnnest tekkinud hoopis teine arusaam.

“Tiiger ja karu linnaliikluses”
Ühel päeval otsustavad väike tiiger ja väike karu linna minna. Selgub, et linnas liikumine polegi lihtne ning nad saavad selgeks paljud uued reeglid: kuidas käituda kõnniteel ja ülekäigurajal, miks ei tohi kõrvaklappidega tee ääres käia, miks peab autos kinnitama turvavöö jne. Kokkuvõttes on tegu humoorika-õpetliku raamatuga liiklusest, kust ei puudu ka väikesed õnnetused, mis hästi lõppevad.

Anu Amor-Narits

Kamille Saabre “Kolme rõõmu päev”

Karikakral elasid kolm naabrit: lahke Liblikas, häbelik Lepatriinu ja tujukas Kärbes.

Nii algab lugu andmisrõõmust ja sõbra aitamisest. Liblikale meeldis väga päikesekiirtes tantsida kuid ükskord juhtus temaga õnnetus. Ta kukkus veeämbrisse ja tiibade kauni mustri uhus vesi maha. Lepatriinu ja Kärbes otsustasid õnnetut sõpra aidata. Lepatriinu kinkis oma ainsa musta täpi ning Kärbes tiibade pikad jooned, mis päikesepaistes sillerdasid.

Tiina Lutter

Dmitri Vassiljevitš Grigorovitš “Kummipoiss”

Loo peategelase, kaheksa-aastase Petja elu on algusest peale olnud õnnetu. Kaotanud varakult isa, tuleb tal koos emaga sagedasti elukohti vahetada ja mitmesuguseid vintsutusi kogeda. Poisi viiendal eluaastal sureb ka tema ema ning orvuks jäänud laps satub peagi tsirkusesse jõhkra akrobaadi Beckeri kasvandikuks. Tema päevad on täis eluohtlikke, väsitavaid treeninguid ja esinemisi, hirmu ning kasvatajapoolset vägivalda. Ainsaks inimeseks, kes poisist hoolib ja talle rõõmsaid hetki pakub, on samas tsirkuses töötav kloun Edwards, kes küll vähese vene keele oskuse tõttu tema jutust hästi aru ei saa. Edwards kingib poisile seltsiliseks kutsika, kellest Petja aga oma kasvataja Beckeri julmuse tõttu ilma jääb. Painduvuse tõttu hakatakse Petjat kutsuma Kummipoisiks. Lapse elu kulgebki muudkui treeningute ja esinemiste rütmis, kuni ühel vastlanädala etendusel juhtub õnnetus…
Jutustuses antakse teravapilguline sissevaade 19. sajandi teise poole olustikku Vene keisririigis.

Laste- ja noorteosakonna praktikant Terje

Amanda Li “Seiklused Muumiorus” Tove Janssoni raamatu ainetel

Muumiorg on kõige imelisem org terves maailmas – vaikne ja rahulik koht, mille keskel on Muumimaja. Muumid ise on aga väga sõbralikud, viisakad ja külalislahked iga kell ja aastaajal. Sellepärast on neil palju sõpru ja nad kõik satuvad tihti põnevatesse seiklustesse.
Nii kolib Muumimajja elama Väike My, kes on väga tilluke aga iseloom on suur. Kevad toob endaga kaasa Nuuskmõmmiku ja kohtumise salapärase Urriga. Ja kunagi ei või teada, mis juhtub järgmiseks, kas kohtutakse lohega või hakkavad aias kasvama hatifnatid. Ja kuidas see kõik ning palju muud ühte raamatusse ära mahub, pead ise välja uurima 🙂
Vaatamata sellele, et Muumioru tegelased on väga ammu kirja pandud siis kõiki tegelasi võid iga päev kohata. Nad näevad lihtsalt välja nagu pinginaaber, kõrval tänavas elavad onu ja tädi või isegi Sinu enda lähedased.
Muumioru tegelased on väga vanad. 1948.a. pani paberile soome-rootsi kirjanik Tone Jansson. Eesti keeles ilmusid Muumioru lood esimest korda 1975.a.

Piia Tuule

Sildipilv