“Mis kasu on raamatust,” mõtles Alice, “kui selles pole pilte ega vestlusi?” Lewis Carroll

Posts tagged ‘surm’

Heidi Raba “Rebasemäe kamp teeb ajalugu”

Kuidas teha ajalugu? See on väga lihtne. Tuleb teha midagi mida igapäev ei tee. Näiteks saata kosmosesse Tähelaev või tõestada legendi mille järgi Rebasemägi oma nime sai. Kõike seda ja palju muutki on aga kambas teha palju parem kui üksinda. Niisiis saigi loodud Rebasemäe kindlate reeglitega:
– mitte ühtegi tüdrukut ei võeta kampa;
– üksteise eest ei ole saladusi;
– sõpra ei jäeta hädas üksi.

Esimene reegel aga muutus kiirelt kehtetuks.

Elli muigas kavalalt. “Ise teate. Aga ärge pärast mind süüdistage.” Tema meelest polnud sugugi aus, et teda poiste salajaste tegemiste juurde ei lubata. Oli see siis Elli süü, et ta plikana sündis ja piisavalt vana ei olnud.

Kirjanduskonkursi BestSeller 2017 auhinnatud töö.

Piia Tuule

Advertisements

David Walliams “Hirmus õudne hambaarst”

hambaarstEttevaatust.
See on õudusjutt.
Milles on palju väljamõeldud sõnu.

Alfie on 12.aastane poiss kes elab koos haige isaga. Alfie kardab väga hambaarsti ja juba mitu aastat on kõik hambaarsti kutsed kapi otsa ära peitnud. Linna saabub uus hambaarst. Just hooldamata hammaste pärast saab Alfiest tema esimene patsient.

Samas ka uue hambaarsti saabumisega hakkavad võikad asjad juhtuma. Kui lapsel hammas välja tuleb siis ta paneb selle padja alla uskudes, et hambahaljas on hommikuks selle  dollari vastu vahetanud. Aga hommikul leitakse padja alt surnud konn, veel tuksuv silm, elus ämblik, verine käsi…

“Ta on nõid” mõtles ta.
Doktor Juur ei riietu küll musta ega kanna teravatipulist kübarat, päris luuda tal ju ka pole, aga nõid on ta sellegipoolest.
TAL ON KASS
TA LENDAB ÖÖSITI RINGI
TA ON KURI

See raamat on väga õudne, kaasahaarav ja naljakas.

Piia Tuule

Rose Lagercrantz “Kui ma olin õnnelik”

kuimaolin„Kui ma olin õnnelik” on järg raamatutele „Minu õnnelik elu” ning „Mu süda hõiskab ja naerab”.

Doral on tema viimane koolipäev esimeses klassis.  Tal on esimesena kõik asjad pakitud ja õpetaja palub tal kirjutada teistele lastele jutustus.

Kui ma olin õnnelik, alustas tüdruk.

Kaugemale ta ei jõua, sest klassiruumi uks avaneb ja kantseleitädi Sirpa kutsub õpetaja enda juurd. Varsti kutsutakse ka Dora klassist välja. Selgub, et Dora isa on auto alla jäänud. Kurbadele sündmustele vaatamata saab alustatud jutt lustaka lõpu.

Kibi, kabi, käbi,
raamat on nüüd läbi!

Piia Tuule

Ivar Soopan “Õhulossivanaisa”

ohulossivanaisaVanaisa küsis ükskord Sonjalt, kas ta õhulosse ehitada oskab, aga Sonja ei saanud sellest küsimusest aru.
“Mis õhulosse? Õhust ei saa midagi ehitada,” ütles tüdruk seepeale targalt. “Õhk on ju nagu… Nagu õhk,” ütles ta.
Vanaisa naeratas selle peale kavalalt ja ütles: “Kuidas ei saa! Ikka saab. Mina kogu aeg ehitan.”
“No näita mulle mõnda, mis sa valmis oled teinud,” vastas Sonja ja kortsutas kulmu. “Kus see on?”
……
Vanaisa kükitas Sonja ehitatud liivalossi kõrvale. “Sonjake, õhulossideks nimetatakse unistusi. Neid ei saa näha, aga need võivad kunagi nähtavaks muutuda,” selgitas ta.

4-aastane Sonja on tihti Haapsalus vanaemal-vanaisal külas. Vanaisaga arutatakse igasuguseid erinevaid maailma asju, räägitakse mõistujuttu – kes on naljahammas, hea nina kalade leidmiseks, õhulossidest(unistustest) jne. Siia mahuvad ka lood, kus isa jutustab Sonjale kaugetest maadest ja loodusnähtustest, mida ta on ajakirjanikuna reisides näinud. Samuti kaks rasket sündmust Sonja elus: ema-isa lahkuminek ja vanaisa surm.

Tiina Lutter

Ulf Stark “Vilista mulle, Johanna”

vilistaRaamat kus on suured soovid…

“Miks küll minul vanaisa pole?” ohkas Berra.
“Seda ma ei tea,” vastan ma. “Aga ma tean igatahes ühte kohta, kust sa võid endale ühe sellise saada.”

Nii algab Berra ja Ulfi sõprus Nilsiga kes elab vanadekodus. Lapsed saavad teada, et nii noored kui vanad rõõmustavad samade asjade üle: saiakeste söömine, tuulelohe lennutamine, kirsiraksus käimine ja vilistamine. Ja kui midagi väga soovida siis see soov täitub.

Ta vilistab jälle “Vilista mulle, Johannat”.  Aga kui Berra proovib samamoodi teha, kostab ainult susin ja visin.
“Pagan, mul ei tule üldse välja,” kaebab ta.
“Küll ta tuleb,” arvab vanaisa. “Peab ainult hoolega harjutama, siis saab kõigega hakkama. Noh, aga mida sa veel oled mõelnud?”

Piia Tuule

Ulf Stark “Väike ja tugev”

vaike-ja-tugevRaamat “VÄIKE JA TUGEV” sisaldab üheksat jutustust, mille peategelaseks on väike poiss nimega Ulf ja tema perekond. Jutud on humoorikad ja südamlikud, samas puudutatakse ka tõsiseid teemasid nagu vanaisa surm ja ema kõhus surnud väike õde.

Kõrvuti kurvemate lugudega võime lugeda näiteks, mis võib juhtuda, kui isa otsustab mängida lastega peitust või ema indiaanlasi või kui suur vend Ulfi juukseid lõigata otsustab.

Ulf Stark on üks silmapaistvamaid rootsi lastekirjanikke. Ta on kirjutanud ligi kolmkümmend raamatut ja neid on tõlgitud kahekümne viide keeled ning talle on omistatud mitmeid rahvusvahelisi auhindu.

Varem on eesti keeles ilmunud Ulf Starkilt “Täitsapoiss”, “Võidumees” ja “Vilista mulle, Johanna”.

Anu Amor-Narits

Hilde Vandermeeren “Operatsioon “Bernie välja!””

operatsioonBernieCath elab koos emaga hubases ridamajas. Nende kahe jaoks on seal ruumi just parasjagu. Rohkem sinna kedagi ei mahu. Ta armastab piraate ja roosa-lilleline värk ei ole tema jaoks. Veel armastab ta limonaadi ja soolapulkasid.

Lugu sellest, kuidas ühe väikese tüdruku plaane muudab ootamatu tegelane tema elus. Cath arvab, et Isabelle Delaure on 12-aastane väga inetu tüdruk ja esimese kohtumise eelõhtul joonistab temast pildi.

“Tõeline Isabelle ei kanna printsessikleiti, parukat ega prille. Tal pole ka suuri labajalgu. Tegelikult pole tal üldse isabellelabajalgu.”… lk 25

Raamatus on ka omajagu põnevust.

Järsku kuulen ma trepil müra. Keegi tuleb alla, sulgkergete sammudega. Ja emme see olla ei saa.

“Murdvaras!” röögatan telefoni. Ma ei kuule, mida emme ütleb, aga midagi ta seal hüüab. Toru väriseb mu käes. Mu süda taob ja käed higistavad. Köögiuks läheb lahti. … lk 31

Piia Tuule

Sildipilv