Kadri Kiho “Endel ja Kati”

Endel ja Kati on töökaaslased. Endel on erakordselt pikka kasvu bussijuht, kes armastab bussiga sõites kanda meresiniseid karvaseid susse. Kati on bussi armatuurlaua sees elav meeldiv naishääl, kes ilmeksimatult kõik peatuste nimed õiges järjekorras ette loeb. Ühel päeval aga on Katil hääl ära – küllap sai eelmisel päeval külma. Mis siis nüüd teha? Endel võib küll olla vägilasekasvu mees, aga võõraste inimeste ees rääkida ei meeldi talle üldse…

“Hea küll, siin liini alguses pole asi ju üldse nii hull,” katsus Endel end rahustada. “Reisijaid on tavaliselt vähe, needki poolenisti tuttavad. Aga kesklinnas…” Endel ei tahtnud mõeldagi.
Seal, kus liiklus kõige tihedam ja bussis kõige rohkem inimesi, peab ta selgelt ja veatult ütlema Ertshertsog Ernsti plats.
Ainuüksi selle peatuse nimele mõeldes tardus Endel hirmust.
Kuidas Kati küll seda suudab?

“Endel ja Kati” on armas ja vaimukas raamat, kust saab teada palju veidraid ja naljakaid bussipeatuste nimesid ning leiab kinnitust sellistele vanarahva tarkustele nagu “sõpra tuntakse hädas” ja “julge pealehakkamine on pool võitu”.

Kirsti Läänesaar

Maire Forsel “Parem kui kaneelisai”

Kaisa ja Kalle on täiesti tavalised kaksikud täiesti tavalisest perekonnast, kes elavad saarel väikeses Triigi külas. Kõik oli ilus ja hea kuni päevani, mil ema koondati. Isal oli küll töö, aga nad ei saanud enam reisida ja tuli kokku hoida. Alguses oli tore, sest ema oli alati kodus ja soe toit ootas laual. Aga kui juba mõnda aega olid toiduks ainult makaronid, siis enam ei olnud tore.

“Siin külas pole ju ühtegi töökohta,” vastas Kalle.
“Ei ole jah,” ütlesin ma vastu. “Aga me võime ju selle töökoha ise teha!”
“Mismoodi?” ei suutnud Kalle kuidagi oma imestust varjata.
“Lihtsalt! Ega siis töökohad kusagil puu otsas ei kasva, ikka inimesed ise loovad ju neid!” hüüatasin ma optimistlikult.

Niisiis võttis Kaisa ohjad enda kätte ja hakkas emale äriideid pakkuma. Esmalt midagi, mida saab tasuta – kuna just õitses pärnapuu, siis korjati pärnaõisi, et pärast need maha müüa. Peale tegusa päeva lõppu sai Kaisale aga selgeks, et see ei ole just see, millega aasta otsa raha teenida.

Järgmisel hommikul alustati värskete mõtetega ja tulemuseks oli tõdemus – kui juba ettevõtjaks hakata, siis see peab olema asi, mida endale ka teha meeldib. Nii nagu härra Saiale pagariärist meeldivad kaneelisaiad, leidsid Kaisa ja Kalle pere selle, millega neile meeldib tegeleda.

Piia Tuule