Reeli Reinaus “Suusi ja kadunud uni”

Magama minna ajal, kui teised veel tegutsevad täie hooga, ei ole üldse kerge. Nii oli ka Suusil mure, et uni ei tule. Ema, isa ja vend hakkasid soovitama, mis une silma tooks. Esmalt soovitatakse lambaid lugeda, aga kuna neil lambaid ei olnud, siis see ei õnnestunud.

“Sa võid ju lehmi ka lugeda,” vastas Siimon. “Või rebaseid või jõehobusid või isegi madusid.”
Suusi väristas end. Mõte, et ta peaks olema pimedas toas ja lugema madusid, ei meeldinud talle mitte üks raas.

Nii arutleti, keda siis võiks lugeda ja miks näiteks nende kaks kassi ja lohed loendamiseks ei sobinud. Siis hakkasid isa ja ema meenutama, kuidas neid magama saadeti. Ja kuidas vanavanemaid õhtuti magama saadeti teadmisega, et kui ilusasti magama ei jää, siis tuleb kotionu või vanapagan. Ühise vestluse käigus hiilis märkamatult ligi Une-Mati…

Piia Tuule

Eva Roos “Kust tulevad unenäod?”

Mari aitab Marta-tädil päranduseks saadud kummuti sisu korrastada, kui leiab sõrmuse. See ei ole tavaline sõrmus, vaid väega ehe. Selle sõrmuse kandja “iga küsimus saab vastuse”. Kuid seda ei saa sõrmest ära võtta, kui vähemalt ühele küsimusele puudub vastus.

“Millisele küsimusele sa eile vastust ei saanud?” tahtis mehike teada. Mari mõtles. Ta kordas endamisi üle kõik oma küsimused ja sõrmuselt saadud vastused.
“Lõpuks ma küsisin, kust tulevad unenäod,” ütles tüdruk ning tundis oma küsimuse pärast piinlikkust.
/… /
“Võibolla inimeste maailmas polnudki sellele küsimusele vastust? Või arvas sõrmus, et see on liiga pikk jutt ja parem on, kui sa ise näed. Igatahes paistab, et sa ei saa enne tagasi, kui oled teada saanud, kust tulevad unenäod.”

Nii algab Mari seiklusterohke teekond tillukese Kellaga Võluri, Sõbra-Siimu, kass Juuliku ja mereröövlite kapteni Krabadani seltsis. Rännates saab Mari teada nii mõndagi huvitavat. Näiteks kuidas pakkida kohvrit nii, et kõik vajalik ära mahuks, kui palju on liiga palju vahukoort ja lõpuks ka seda, kust siis ikkagi tulevad unenäod.

Piia Tuule