Kadri Lepp “Salasõnad”

Mardil kulub koolist koju jõudmiseks alati erakordselt kaua aega, sest koduteel on hirmus palju põnevat uurida ja avastada. Ometi tormab ta täna kodu poole lausa jooksujalu. Mardi parim sõber Siim on talle maalt kirja saatnud, aga see pole mingi tavaline kiri – kirjas on kodeeritud sõnum, mis tõotab põnevust, seiklusi ja hädaohtu! Nüüd tuleb ainult veenda vanemaid Marti kiiresti maale vanaema-vanaisa juurde sõidutama.

Maal selgubki, et vaikses külakeses on toimumas äärmiselt salapärased ja kõhedusttekitavad lood. Mardi sõber pillimees Nurga Jaanus on sattunud haiglasse, tema naabrinaine jäljetult haihtunud ja öösiti sõidavad ümbruskonnas ringi kahtlased võõrad autod. Lisaks on Siimul suur mure: ta on vanaemaga tülli läinud, sest vanaema käitub viimasel ajal täiesti arusaamatult.

Sõbrad asuvad kohe tarmukalt asja uurima ja vahepeal kisuvad seiklused päris kõhedaks… Õnneks saavad jõude ühendades ja üksteisele abiks olles ka kõige keerulisemad koodid viimaks lahti muugitud.

Ühest küljest on tegu kahe poisi kaasahaarava seiklusega, teisalt südamliku looga eluunistustest, tõelisest sõprusest ning armastusest ja hoolivusest perekonnas.

Salapärast ja pisut sügiseselt nukrat meeleolu annavad suurepäraselt edasi Kadri Ilvese kaunid illustratsioonid.

Kirsti Läänesaar

Helena Koch “Kartuli kuningriik”

Võiks ju arvata, et köögiviljadel on igav ja sündmustevaene elu ning nad ise ei oska midagi tahta ega oodata – aga see arusaam on sügavalt ekslik.

Vähemalt tädi Tiia aias, mida valitseb kuningana uhke ja väärikas kartul, on igal aedviljal oma iseloom, rõõmud, mured ja unistused. Lillkapsas tahab üle kõige abielluda, väike redis maailma näha, hernes tunneb end oma kaunas pisut üksikuna ja naljamees sibul on hädas sellega, et teised väldivad teda, kuna ta ajavat kõik nutma. Õnneks leidub igale murele lahendus ja nagu elus ikka, on suurimatel, südamest tulnud unistustel kombeks täide minna.

Eriti tore on see, et köögiviljad ei karda sugugi patta panemist või salatisse sattumist. Vastupidi – nende kõigi tungiv soov on saada ühel ilusal päeval ära söödud!

Raamatu lühikesi lõbusaid jutte on lastel mõnus ise lugeda, aga hästi sobivad need näiteks ka argipäevaõhtuti kiireks unelooks.

Eraldi väljatoomist väärivad Anne Pikkovi vahvad ja humoorikad illustratsioonid, mis annavad igale köögiviljale oma erilise näo ja karakteri.

Kirsti Läänesaar

Heidi Raba “Rebasemäe kamp teeb ajalugu”

Kuidas teha ajalugu? See on väga lihtne. Tuleb teha midagi, mida iga päev ei tee. Näiteks saata kosmosesse Tähelaev või tõestada ära legend, mille järgi Rebasemägi oma nime sai. Kõike seda ja palju muudki on aga kambas teha palju parem kui üksinda. Niisiis saigi loodud Rebasemäe kamp kindlate reeglitega:
– mitte ühtegi tüdrukut  kampa ei võeta;
– üksteise ees ei ole saladusi;
– sõpra ei jäeta hädas üksi.

Esimene reegel muutus aga kiirelt kehtetuks.

Elli muigas kavalalt. “Ise teate. Aga ärge pärast mind süüdistage.” Tema meelest polnud sugugi aus, et teda poiste salajaste tegemiste juurde ei lubata. Oli see siis Elli süü, et ta plikana sündis ja piisavalt vana ei olnud.

Kirjanduskonkursi BestSeller 2017 auhinnatud töö.

Piia Tuule

Heli Künnapas “Karupoeg Lukas tahab saada viiuldajaks”

Unistamine on kõige meeldivam tegevus maailmas. Siis võib lennata kuule või sukelduda mere põhja. Ja mida julgemad on unistused, seda võimatumad nad tunduvad, aga kas ikka on nii? Alati on ka neid, kes naeravad, kahtlevad ja otsustavad, et ei saa, aga…

„Kes seda otsustas?” puuris karuema küsiva pilgu karupoja silmisse. „Kui see on sinu unistus ja sina pole veel teinud midagi, et see unistus täide viia, siis ei ole mitte kellegi õigust ega võimalust otsustada, et sa ei saa hakkama. Proovi üks kord… kaks korda… tuhat üks korda ja kui siis ka välja ei tule, siis hakka mõtlema, et kas see on ikka õige unistus. Aga nii kaua, kuni sa pole kordagi proovinud, ei ole küll põhjust alla anda.”

Piia Tuule

Timo Parvela “Pate jalgpalliraamat”

On tulemas jalgpalliturniir. Pate on kindel, et ta osaleb koos oma meeskonnaga. Kahjuks ei valita teda, vaid kaksikuid. Ta ei jää käed rüpes istuma, vaid hakkab moodustama oma meeskonda – ja see saab olema parim. Pate saadab pudelikirjad jalgpallitähtedele nagu Messi, Ronaldo, Zlatan ja teised.

Tulemuseks on aga hoopis eriline meeskond: kolmejalgne koer Totti, üheksakümneaastane naabrimees Eino, pargis pudeleid korjav Kake, suur ja aeglane Erkki, kes vihkab jalgpalli, alati Batmani kostüümi kandev Samppa ning kogukas ja nätsu näriv Kerttu. Igal meeskonnaliikmel on oma unistus, mille tõttu ta on nõus mängus osalema. Patel tuleb veel leida osamaksuks nõutav raha. Ja siis algab turniir.

Kohtunik: Viige see koer väljakult minema.
Mina: Mida? See on meie väravavaht.
Kohtunik: Ärge mängige lolli või teid diskvalifitseeritakse.
Samal hetkel tõusis Kake tribüünilt ja astus väärikal sammul kohtuniku juurde. Ta nägi oma hallis ülikonnas päris stiilne välja.
Kake: Kas te võiksite mulle näidata reeglites seda kohta, mis keelab kolmejalgsetel koertel mängus osaleda?

Millise seisuga mäng lõppes ja mis pudelikirjadest sai, saad teada raamatust.

Piia Tuule

Timo Parvela “Ella ja rokkstaar”

Jätkuvad Ella ja tema sõprade seiklused, kes on nüüd teist klassi lõpetamas. Pate aga kuidagi ei saa korrutustabelit selgeks ja ei lõpeta klassi. Ja ühistuesimees ähvardab õpetaja kodust välja tõsta. Nimelt on õpetajal kodus kaks koera, kes uluvad nagu koiotid. Lahendused leitakse mõlemale murele.

Pate otsustab hakata rokkstaariks, sest ta arvab, et kuulsused ei pea teadma korrutustabelit.

Õpetajale otsustatakse kinkida laev, kuhu ta saab pere ja koertega kolida. Keset merd ei häiri ju koerte ulgumine kedagi. Ainult et kust saada raha laeva jaoks…

“Ema käest,” ütles Tiina.
“Taaraautomaadist,” teadis Hannes.
“Kõrva tagant,” ütles Pate.
“Kas sina saad kõrva tagant raha?” imestas Hanna.
“Saan jah. Ja ükskord tõmbas isa mul koguni ninast mündi välja,” meenutas Pate.

Nii teevad sõbrad läbi raske tee kuulsuseni: pangas käik, plaadifirma külastus, ajaleheartiklid, telesaated, kontserdid…

Piia Tuule

Maris Sööt “Isaga kahekesi. Vanemate ja laste kooslugemise raamat”

Tartu lastekirjanduse Lapsepõlve auhinna nominent 2015

Nagu Kairi Looga raamatus “Peeter, sõpradele Peetrike”, on siingi esiplaanil isakuju, aga antud juhul pole sel suurt vahet – seda raamatut oleks lapsevanematel, olgu emadel või isadel, lapsega tore koos vaadata, lugeda ja edasi arendada. „Vanemate ja laste kooslugemise raamatuna” pole tegu (üksnes) vahendiga, millega laps üksi oma tuppa või lugemisnurka suunata. Selle asemel saab raamatust inspireeriv sild vanema ja lapse vahel. “Isaga kahekesi” innustab lapsega rääkima, joonistama ja mängima, sest ehkki lugu, mida täht-tähelt ette lugeda, on napp, leidub siin palju, mille üle mõtteid vahetada.

Esiletõstmist väärib Söödi tähelepanu emakeele ammendamatule rikkusele.

Mõnus mängulisus ja fantaasiarikkus on jooned, millega “Isaga kahekesi” kindlalt Lapsepõlve auhinna kandidaadiks kvalifitseerub.

žürii esimees Anti Saar

 

Isadepäeva paiku ilmus raamat, kus tegelasteks isa ja Mammu, kes koos unistavad.

Isa: Mammu, kas unistame natuke? Mida sa sünnipäevaks kõige rohkem tahaksid? See võib olla ka midagi niisugust, mida päriselt olemas pole.
Mammu: Oi, tea! Ma tahaksin sellist fotokaamerat, mis oleks nagu suured prillid.

Ja siis nad unistavad, mida kõike selle kaameraga tore pildistada oleks. Mammu mõte lendab kiiresti huvitavaid radu pidi, ta tahaks pildistada jalgu ja sabasid ja kõrvu ja ninasid ja muidki asju ning tal on oma valikutele väga fantaasiarikkad põhjendused.

Unistused muutuvad raamatus sõna-, mõtte- ja pildimänguks. Seda raamatut peaks uurima-lugema kindlasti koos isa või ema või terve perega või sõpradega, sest teistega koos on unistamine eriti tore tegevus. Õigupoolest tuleks veel raamatu kõrvale võtta appi ka lisalehed ja pliiatsid, et raamatus olevad mängud päriselt õnnestuksid ja lõbusad oleksid.

Anu Amor-Narits