Russell Hoban & Quentin Blake „Kahekümne elevandiga restoran”

See on üks lõputu lugu, mis räägib sellest, et kunagi ei ole hilja alustada uute asjadega. Ja kui on oma kätega tehtud asi, siis sellel on hoopis teine väärtus, kui poest ostetud asjal. Kuid kui see ikka logisema hakkab, siis ei ole mõtet kurvastada, vaid rõõmsalt algusest peale alustada.

Aga algas ta nii:
Ühes väikeses majakeses elasid mees ja naine. Neil oli voodi, laud ja kaks tooli. Voodi oli korralik ja toolid olid tugevad, kuid laud logises.

Loo edenedes panid mees ja naine ajalehte kuulutuse:
“Otsitakse elevante laudadele. Peavad olema kepsakad. Kasuks tuleb tantsu-, toiduvalmistamise ja raamatupidamise kogemus.”

Ja enne kui uuele ringile minna tõdeb mees:
“Sul võib õigus olla,” ütles mees. “Selline see elu kord on. Mõnikord on see ühemehe tsirkus ja teinekord kahekümne elevandiga restoran.”

Piia Tuule