Kadri Lepp “Valge pall”

Kaarel ärkab hommikul üles ja teab täpselt, milline vaade vanaisa maja aknast avaneb: muru, aiavärav, järv. Vanaisa juures on kõik alati samamoodi olnud. Aga võta näpust, seekord tabab poissi üllatus: järve äärde on oma müügileti üles pannud õhupallimüüja ja kõigi teiste pallide kohal, kõige kõrgemal hõljub imeilus lumivalge õhupall…

Paraku on nii, et kui midagi väga-väga tahta, siis on alati oht sellest ka ilma jääda. “Valge pall” on julgustav ja lohutav lugu sellest, kuidas lahti lasta ja leppida, kui midagi väga head ja ilusat on pöördumatult käest libisenud, ja kuidas täiskasvanu saab last sealjuures aidata. Kaarlile on selles olukorras toeks tema elukogenud vanaisa.

Ta vaatas vanaisale otsa. Ning äkki tundus talle, et vanaisa oli hoopis teist nägu. Ta polnud üldse oma tavalise näoga. Tema ilme oli korraga nagu kaval ja nagu kurb ja natuke nagu rõõmus ka. Ja Kaarlil tõmbus äkki kõhus õõnsaks, sest ta sai aru, et nüüd kohe-kohe räägibki vanaisa talle mingi suure saladuse.

Kirsti Läänesaar