Evelina Daciūtė “Õnn on rebane”

Povilas elab koos ema ja isaga suures linnas ühes omamoodi majas: nimelt pargi servas kasvava vana puu sees. Sealt jalutab poiss iga päev pagaripoodi värskete saiakeste järele. Oma teel näeb ja kohtab ta igasugu huvitavaid tegelasi, aga kõigist kõige erilisem on kiikuv rebane. Povilas ootab alati rebasega kohtumist ja vestlemist, mis sellest, et rebase mõistujutust on kohati natuke keeruline aru saada. Ühel päeval aga on Povilase helikopteripiloodist isa saanud ametikõrgendust ja pere peab kolima veel suuremasse linna, veel suurema puu sisse. See on väga tore… või kas ikka on? Kuidas elada edasi ilma rebasest sõbrata?

Järgmisel kohtumisel rääkis Povilas rebasele uudisest.
„No näed, kuidas juhtub: sina kaod, mina jään,” ütles rebane.
„Aga ma ei kao, mind viiakse ära, see pole sama,” pobises Povilas. „Ma ei taha kuhugi sõita, ma tahan siin olla. Sa oled minu kõige parem sõber.”
„Minu isa – kogenud rebane – ütles ikka, et head asjad selguvad vahel mõne aja pärast, isegi kui need alguses ei tundu nii head,” rahustas rebane poissi. „No nagu täidisega saiake: sa ei jõua kohe täidiseni, aga mõne ampsu järel on see väga maitsev ja saiake muutub veel maitsvamaks.”

Oma koheva oranži kasuka ja nutika olemisega on rebased inimesi alati köitnud ja neist on läbi aegade omajagu lugusid loodud. Viimasel ajal on rebased lastekirjanduses jälle väga populaarseks muutunud ja neist kirjutatakse raamatuid nii suurematele kui väiksematele lastele.

Leedu kirjaniku Evelina Daciūtė ja illustraatori Aušra Kiudulaitė koostöös on sündinud armas värviliste piltidega raamat poisi ja rebase sõprusest. Trükitähtedes tekst sobib lugemiseks koolieelikule, detailirikkad pildid uurimiseks ka nooremale lugejale, sügavama mõtte ja tarkusetera leiab sealt igaüks.

Kirsti Läänesaar

Inga Talvis “Semu kolib sisse”

Joonas on täiesti tavaline lasteaias käiv kuueaastane poiss täiesti tavalisest perekonnast, kus isa on füüsikaõpetaja ja ema joonistab lasteraamatutele pilte. Täiesti tavaline on, et sellises peres juhtub aeg-ajalt üht-teist ebatavalist. Ühel päeval seisis uksel mängurebane, kohver ühes ja kaisulooma-leping teises käes ning kana kaenlas.

„Tõotan olla ustav ja teha kaasa kõik seiklused. … Ah jaa, ja mingit vastutust ma poisiga kokkukeeratud käkkide eest ei võta… Vanemate kanda jääb ju ainult kohustuste pool. Tellimus tuleb sellelt, kes kaisuka pärissõbraks saab, saate isegi aru!” 

Selgus, et Joonas soovis endale kaisulooma. Ta küll kahtles, et äkki ta on selleks juba liiga vana, aga kaisulooma jaoks ei ole vanus tähtis, sest ta on ju SÕBER ja sõbraga koos ei hakka kunagi igav.

Piia Tuule

Roald Dahl “Vapustav härra Rebane”

“Vapustav härra Rebane” jutustab rebasest, kes hoiab oma perekonda taluperemeeste Koperdise, Uimerdise ja Uba tagakiusamise eest. Talunikud vihkavad kogu hingest härra Rebast ja on nõuks võtnud ta kinni püüda. Seepärast asuvad nad tema urusuu ette valvesse, valmis teda maha laskma…

Üks meestest näitas taskulambiga tuld, ja seal, otse maapinnale joonistuvas valguslaigus, pooleldi koopasuus ja pooleldi sellest väljas, lebas räbaldunud ja verine jäänus… härra Rebase sabast. Uba korjas selle maast üles. “Sabale saime pihta, aga rebasele mitte,“ ühmas ta ning viskas saba minema.”

Siis proovisid teda sealt välja kaevata ja surnuks näljutada, aga kavalal härra Rebasel on teised plaanid…

Millised nutikad mõtted härra Rebase peas liiguvad? Kuidas ta need mõtted ühes oma poegade ja sõpradega ellu viib on kõik raamatus kirjas.

Küsi raamatukogust ka teisi Roald Dahli raamatuid:

• “Matilda”
• “Suur Sõbralik Hiiglane”
• “James ja hiigelvirsik”
• “Charlie ja šokoladivabrik”
• “Tohlamid”
• “Danny, maailma parim”

Piia Tuule