Juhan Jaik “Hunt”

Ra-rat-tat-taa–ta-rat-tat-taa rütmilis-riimiline pikk lasteluuletus tahab alul pisut sisseelamist, aga üsna varsti hakkavad nii rütm kui riim täitsa mõnusalt tööle ja sisu muutub järjest pöörasemaks. Hunt, kes külas sigu-lambaid-veiseid jne murdmas käib, saab sõbraks karjapoiss Jussiga, ja…  edaspidi on juttu nii taimetoidust kui jalgrattasõidust, sehkendamistest-rehkendamistest rääkimata, nii et lausa lust on lugeda.

Raamat ilmus esmalt 1942. aastal ja hiljuti 2022. aastal Eduard Järve illustratsioonidega ning see hundi-luuletus on sees ka 2007. aastal imunud Juhan Jaigi lasteluule kogumikus “Hunt”, mille pildid joonistas Triin Raavel.

Tiina Sulg

Maarja Kangro “Ulguv rula”

Selle raamatu luuletustes on peidus nii vanasõnu kui kõnekäände, sõnamänge ning tänapäevaseid rõõme ja murekohti.  

Valge vares ja must lammas

Valge vares nägi musta lammast,
ütles: “Küll sa oled ilus must!”
Lammas vastas: “Oh sind, naljahammast,
mõtlesin blondeerida end just!”
 …

Miks vares ja lammas ei olnud oma värviga rahul ja millise lahenduseni nad jõudsid? Lisaks luuletusi hülgest, kes ei tahtnud metsa minna, sellest, mida teeb viha, kuidas tähistada nuhi sünnipäeva ja paljust muust.

Piia Tuule

Indrek Koff “Kuhu lapsed said?”

Tartu lastekirjanduse Lapsepõlve auhinna nominent 2022

Luuleline lugu sellest, kuidas ühest linnast sai kurb linn.

sest üleeile läksid lapsed ära …
Nad linnas elada 
ei tahtnud enam hästi,
sest liiga palju neid
siin keelati ja kästi.

Kõik siin maailmas peab olema tasakaalus, nii looduses kui inimeste seas. Kui looduses võtta näiteks ära kõik puud, siis kaovad ka linnulaul ja loomade hääled, sest neil ei ole enam kohta, kus olla. Nii ka juhtus, et kui kõik lapsed linnast lahkusid, siis saabus vaikus. Ei kostunud enam ei laste naeru ega täiskasvanute hõikeid, mis kutsuvad lapsi koju.

 Nii elada on väga kurb ja hakati ühiselt mõtlema, kuidas saada lapsi linna tagasi. Kes ja kuidas kutsus ja kas lapsed ka tagasi tulid, on küsimused, mille vastused on peidus raamatus.

Piia Tuule

Tõeliselt tänuväärne ja kvaliteetne panus lasteluulesse, mida võib erinevates seltskondades korduvalt valjusti ette lugeda  ja ettelugejanagi jätkuvalt samade kohtade peale naeru pugistada. Raamat on helge ja tempokas ning täis värvikaid tegelaskujusid.

Tartu lastekirjanduse Lapsepõlve auhinna žürii

Aidi Vallik “Kust said? Luulelood loomadest”

Miks hunti hüütakse hallivatimeheks, kust siil oma okkad sai, kes on metsa sanitar või kes uudishimulik ja väle?
Neile ja paljudele teistele küsimustele on Aidi Vallik püüdnud luulevormis vastata. Kas kõik just nii oli, jääb igaühe enda otsustada, aga igas loos on oma tõetera peidus.

Siis ühekorra maanteed nägi:
seal oli mehi terve vägi,
kui värske asfalt maha sai,
triip keskele veel valge, lai – 
ja mägral turgatas idee!

Piia Tuule