Tia Navi “Kimalane Karla ootab vihma”

Kimalane Karla lendab ringi niidetud muruplatsidel, kus on vaid üksluine rohelus, ei ühtegi õit. Korraga tunneb ta magusat lõhna, mis juhatab ta ühele rõdule, mis on täis lopsakaid värvikirevaid lilli. Karla hakkab sageli kauneid lilli külastama. Ühel kuumal suvepäeval rõdule lennates selgub, et pererahvas on ära sõitnud ning lilled on suures janus.
Rõdule lendab admiralliblikas Argos, kes annab kimalasele head nõu, kuidas lilli aidata võiks.

Regina Lukk-Toompere illustratsioonidega kaunis raamat juhib lastele arusaadaval moel tähelepanu elurikkusele ja loodusele meie ümber.

Kirjanik Tia Navi ise on selle raamatu kohta öelnud: ”Putukate-mutukate ning taimede maailm on põnev, kuid et kogu see rikkus maamunal püsiks, on vaja õppida imepärast loodust meie ümber märkama ja armastama”.

Anu Amor-Narits

Kamille Saabre “Kolme rõõmu päev”

Karikakral elasid kolm naabrit: lahke Liblikas, häbelik Lepatriinu ja tujukas Kärbes.

Nii algab lugu andmisrõõmust ja sõbra aitamisest. Liblikale meeldis väga päikesekiirtes tantsida, kuid ükskord juhtus temaga õnnetus. Ta kukkus veeämbrisse ja tiibade kauni mustri uhus vesi maha. Lepatriinu ja Kärbes otsustasid õnnetut sõpra aidata. Lepatriinu kinkis oma ainsa musta täpi ning Kärbes tiibade pikad jooned, mis päikesepaistes sillerdasid.

Tiina Lutter

Rasa Dmuchovskienė “Väike sipelgas Miksmiks. Uued seiklused”

Väike uudishimulik sipelgas Miksmiks seikleb jälle. Nüüd kohtub ta uute putukate ja loomadega ning saab nende elust palju huvitavat teada.
Mutt räägib, miks ta maa all elab ja keda ta seal sööb.
Vihmaussiga kohtudes saab Miksmiks teada, kuidas vihmausside toimetused maa all taimedele kasu toovad.
Viinamäeteo maja tekitab Miksmiksis soovi endale ka isiklik kodu ehitada.
Kord kui Miksmiks kohtub tiigi ääres kullesega, saab ta teada, kelleks kulles suureks kasvades saab.
Mesilane aga räägib sipelgale, kuidas ta mett teeb.
Selleski raamatus on väga palju põnevaid seiklusi ja Miksmiksi küsimused aitavad lastel loomade maailmast aru saada. Illustraator Gintaras Jociuse pildid on endiselt lugejale suureks abiks.

Tiina Lutter

Rasa Dmuchovskienė “Väike sipelgas Miksmiks”

Olen sipelgas Miksmiks,
küsin aina miks ja miks.
Kogun tarkusi ma jaa,
sellest eal ei väsi ma.
On jalge all mul metsatee
ja nii huvitav on see.

Niimoodi laulab väike sipelgas, kes saab nimeks Miksmiks, sest tal on tohutult küsimusi.
Metsas kohtub ta sisalikuga ja saab teada, et sisalik võib oma saba kaotada ja mis kasvab hiljem tagasi.
Kohtub ämblikuga, kes on küll veidi pahur, aga jagab siiski väikesele uudishimulikule sipelgale tarkusi, kuidas ta ämblikuvõrku koob.
Miksmiks saab teada miks rohutirt öösiti siristab ja miks jaaniusside pepud helendavad.
Miksmiks avastab ka kauni liblika loo – röövikust imeilusa liblikani.

Igal väikesel lugejal on koos sipelgas Miksmiksiga põnev rännata ja putukate elu avastada. Raamatu suureks plussiks on väga põnevad illustratsioonid Gintaras Jociuselt.

Tiina Lutter

Kristel Vilbaste “Sipelgahapu. Looduse lood ja pärimused”

Kuidas on kõik asjad alguse saanud? Miks üks asi näeb välja nii ja mitte teisiti? Miks helikopter on nii kiili sarnane? Miks lennukid on nii linnu moodi?

Neid ja paljusid teisi küsimusi kuuleb lapsevanem tihti. Raamat on abiks, kui tuleb vastata loodust puudutavatele küsimustele: kuidas üks või teine lind välja näeb, millised legendid on seotud taimedega, milliseid hääli teevad loomad.

Kes peitis sarved samblasse?
Just septembrist novembrini hakkab isapõdra pealagi sügelema ja ta püüab, maksku mis maksab, oma sarvekrooni vastu puid maha nühkida. Seda on tal kergem teha just noore võsaga kohtades.

Uuri sinagi, mis metsas toimub nii raamatust kui metsakino vahendusel.

Piia Tuule

Kairi Look “Piia Präänik kolib sisse”

Piia Präänik kolib isa, ema ja kass Nuustikuga hubasesse puumajja Papli puiesteel. Tema uusaastasoov on lihtne: leida uues kodus palju sõpru. Ja Piia ei pea pettuma! Maja number 5 on lahedatest tegelastest pungil – alates ülakorruse pontsakast bernhardiinist ja riidekapis redutavast koist ning lõpetades Kanadast pärit Jackiga, kes armastab kohutavalt karusid. Ja siis on Piial ju veel maailma parim onu Rasmus, kes armastab punki ja pungi.

Hoolikatele „Tähekese” lugejatele on paljud lood juba tuttavad varasemast ajast, aga ühte raamatusse kokku panduna, koos Ulla Saare lahedate piltidega on see üks ütlemata mõnus tervik.

Need on jutud Piia pere elust, kus vahel tehakse argiseid asju, aga mõnikord lähevad lood pisut pööraseks. Näiteks igal sügisel korraldatakse perele ja sõpradele Suur Lehtedesse Hüppamise Võistlus. Köögiakna alla kuhjatakse suur lehehunnik ning kõige ägedama hüppe tegija saab auhinnaks õunakoogi ja puust nikerdatud känguru.
Kord läheb kaduma kass Nuustik ja kuhu mujale võiks üks kass kaduda, kui lennata naabrite aeda arooniad sööma. Loomadega on seal raamatus üldse selline lugu, et vähemalt Piiaga räägivad nad inimkeeli.

Rohkem ei tahakski juttude sisu ära rääkida, sest siis lugedes üllatus suurem. Igatahes on tegu raamatuga, mida tasuks lugeda terve perega, sest omad naljad leiavad sealt üles nii suured kui väikesed lugejad.

Anu Amor-Narits

Timo Maran “Kodukakk, päevakoer ja teised”

Kes poetas õuemurule ilusa kirju sule? Kas mutt on kõige tugevam loom? Miks kärnkonn silmi pilgutab?

Raamatu tegelased on kaks tavalist last Elo ja Tõnn, kellel on palju tuttavaid mitte ainult inimeste, vaid ka loomade hulgas. Igasse päeva jätkub uusi küsimusi ja mõistatusi ning iga hommik toob uued tuttavad lapsi ümbritsevast loodusest.

Põnev lugemine väikestele loodusesõpradele, kus tuleb juttu nii lindudest, loomadest kui putukatest, kes elutsevad Eesti looduses.

Anu Amor-Narits

Andres Aarik “Ats läheb uitama”

Ats on 6-aastane poiss, kes on suveks tulnud külla vanaemale ja vanaisale. Raamatus on ühe põneva päeva lugu hetkest, mil Ats ärgates asub jälgima porikärbest, kes nagu helikopter lae all ringi põristab. Siis teeb Ats ühe põneva rännaku vanaisa talu maadel koos koera Rekuga.

Ühtäkki rabas Reku istukile ja hakkas hammastega enda külge purema ning end paaniliselt käpaga sügama. Kirbud, arvas Ats. Ja kirp see oligi, kes Rekut just kõige magusama une ajal oli näksanud mispeale koerakesel uni nagu peoga pühitud oli.

Seikluse käigus näeb ta palju linde ja loomi, saab teada erinevatest vanarahva kommetest ja tarkustest, sööb maasikaid ja kuulab põnevaid metsahääli. Päeva lõpuks jutustab vanaema Atsile põneva unejutu sellest, kuidas siil endale okkad sai.

Piia Tuule

Kairi Look “Lennujaama lutikad ei anna alla!”

Peategelane lutikas Ludvig elab perega lennujaama pagasiruumis laiska ja lõbusat elu. Ühel heal päeval ilmub pagasiruumi salapärane pakk, kus sees keegi uriseb. Kastist leiavad lutikad taksikutsikas Robi, kes kiiresti lutikatega sõbraks saab. Koos hakatakse otsima koera peremeest.

Robi peremees härra Tangens leitaksegi direktori kabinetist, kus selgub, et tegu on puhtuseinspektoriga, kes plaanib lennujaamas viia läbi puhtusekontrolli ja teha putukatõrjet.

Nüüd algab tõeline seiklus, sest allaandmine pole lutikate stiil – aeg on olla kaval ja tegutseda! Kutsutakse kokku lennujaamas elavate sitikate ühendkogu, et leida võimalus ühine kodu päästa.

See on lugu julgusest ja ühekoos tegutsemise jõust ja sõprusest ning nalja saab samuti kuhjaga.

Lusti lisavad raamatule Kaspar Jancise illustratsioonid. Lugu saavutas ajakirja Täheke ja kirjastuse Tänapäev 2014. aasta lastejutuvõistlusel I koha. Kairi Look on varem avaldanud raamatu “Leemuripoeg Ville teeb sääred” ning äsja on temalt ilmud jõuluraamat “Peeter, sõpradele Peetrike”. Rahva Raamatu blogis kirjutab Kari Look oma salajasest hobist – raamatuloomade kogumisest.

http://blogi.rahvaraamat.ee/2014/11/12/kuidas-koguda-raamatuloomi-ehk-lennujaama-lutikad-ei-anna-alla-autori-lemmikraamatud/

Anu Amor-Narits