Timo Parvela “Pate jalgpalliraamat”

On tulemas jalgpalliturniir. Pate on kindel, et ta osaleb koos oma meeskonnaga. Kahjuks ei valita teda, vaid kaksikuid. Ta ei jää käed rüpes istuma, vaid hakkab moodustama oma meeskonda – ja see saab olema parim. Pate saadab pudelikirjad jalgpallitähtedele nagu Messi, Ronaldo, Zlatan ja teised.

Tulemuseks on aga hoopis eriline meeskond: kolmejalgne koer Totti, üheksakümneaastane naabrimees Eino, pargis pudeleid korjav Kake, suur ja aeglane Erkki, kes vihkab jalgpalli, alati Batmani kostüümi kandev Samppa ning kogukas ja nätsu näriv Kerttu. Igal meeskonnaliikmel on oma unistus, mille tõttu ta on nõus mängus osalema. Patel tuleb veel leida osamaksuks nõutav raha. Ja siis algab turniir.

Kohtunik: Viige see koer väljakult minema.
Mina: Mida? See on meie väravavaht.
Kohtunik: Ärge mängige lolli või teid diskvalifitseeritakse.
Samal hetkel tõusis Kake tribüünilt ja astus väärikal sammul kohtuniku juurde. Ta nägi oma hallis ülikonnas päris stiilne välja.
Kake: Kas te võiksite mulle näidata reeglites seda kohta, mis keelab kolmejalgsetel koertel mängus osaleda?

Millise seisuga mäng lõppes ja mis pudelikirjadest sai, saad teada raamatust.

Piia Tuule

Priit Põhjala “Mu vanaisa on murdvaras”

Selle loo peategelane on lahe poiss Karl Priidu, kes armastab väga lagritsakomme ning oma lühikest ema ja pikka isa ning teisi lahedaid sugulasi ja tuttavaid, kellest raamatus juttu tuleb.

Pealkirja järgi võiks arvata, et tegu on hetkel ka lastekirjanduses populaarse žanri – krimilooga, kuid nii see pole. Karli vanaisa on hoopis näitleja, kelle mängitud murdvarga roll poisile väiksena nii suurt muljet avaldas, et ta vanaisa mõnda aega murdvargaks pidas.
Nagu ühel tavalisel poisil ikka, tuleb Karlil pähe igasugu mõtteid, mis teistele nii head ei tundugi ja juhtub äpardusi, milliseid ühel tegusal väikesel inimesel ikka ette tuleb. Ei saa salata, et ka täiskasvanute puhul on selles raamatus tegu päris värvikate karakteritega.

Tegu on helge ja rõõmsa raamatuga, mis teeb tuju heaks nii suurel kui väiksel lugejal. Lisaväärtust annab ka see, et lahedaid raamatuid poistele ei ilmu üleliia palju.

Anu Amor-Narits

Reeli Reinaus “Kuidas mu isa endale uue naise sai”

Tartu lastekirjanduse Lapsepõlve auhinna laureaat 2017

Kaunikesti naljakas näkiliste välimääraja lastele. Aastate eest lesestunud isa proovib suhteid luua väga erineva iseloomuga naistega, eriti sümpaatne, et otsingutes on igati abiks tema teismeline tütar ja iga uut valikut katsetatakse loomulikult ka tema peal. Eks ta ole kurb raamat ka, sest seal on hulga naisi, kes on nii suure kiiksuga, et vaevalt nemad endale kunagi mehe leiavad. Aga küllap nad leiavad, kui neil jätkub sama palju kannatlikkust ja häid abilisi nagu selle raamatu tublil meeskangelasel.

žürii esimees Contra

 

Raamatu peategelane on 12-aastane tüdruk Kaisa, kes elab koos isa Steni ja retriiver Frediga. Kaisa ema suri siis, kui tüdruk oli alles väike. Nende elu kulges rahulikult kuni isal tekkis tunne, et ta võiks uuesti abielluda. Kuna Kaisa soovib, et isa oleks õnnelik, on ta isa abiellumise mõttega päri. Jäänud on ainult üks probleem – kust leida abiellumiseks sobivat naist. Selgub, et kuigi naisi on maailmas palju, on õige üles leidmine väga keeruline ning pealtnäha toredatel naistel võib küljes olla igasugu omapäraseid veidrusi. Vanasõna „Kes otsib see leiab” ei pea siin küll täiel määral paika. Isa otsib hoolega ja leiab ka, aga sobiva naisega kohtub ta alles siis kui on suurema otsimise lõpetanud ja hakkab juba vaikselt lootust kaotama.

Tegu on mõnusalt humoorika raamatuga, kus kõige naljakamad seigad juhtuvad siis kui isa mõne järjekordse naisekandidaadi koju külla kutsub, et teda Kaisale tutvustada.
„Kuidas mu isa endale uue naise sai” on raamat, mille täpset sihtgruppi on raske hinnata ning seekordse raamatu puhul see plussiks kuna lõbusaid raamatuid kirjutatakse oluliselt vähem kui tõsiseid-kurbi. Katsed lugejate peal on näidanud, et itsitama ajab see lugu nii terase algklassilapse kui rõõmsa vanainimese.

Igati õigustatult on „Kuidas mu isa endale uue naise sai” Eesti Lastekirjanduse Keskuse, ajakirja Täheke ja kirjastuse Tänapäev 2015. aasta lastejutuvõistluse „Minu esimene raamat” võidutöö.

Anu Amor-Narits