Piret Jaaks “Öölaps”

Mida teha, kui kardad pimedust ja sinu öövalvurina töötav emme on jätnud su vanamemme hoolde tema vanasse, pimedasse, krägisevasse majja? Kui ei aita isegi lutsukomm ega kakao? Võib-olla unejutt lohutab pisut – aga veel parem, kui külla tuleb öölaps, kes ei karda mitte midagi, ja viib sind põnevale retkele läbi imelise öö.

Igaks juhuks peidan pea teki alla.
“Ega sa ometi pimedust karda?” küsib öölaps.
“Kardan. Sest pimeduses pole ju midagi,” vastan mina.
“Kuidas ei ole!” hüüatab öölaps.
Ta võtab mul käest kinni: “Tule, otsime üles need, kes pimeduses peidus on!”
“Kas pimeduses on siis keegi peidus?”
“Pimedus ongi üks suur peitusemäng!” teatab öölaps.

Raamat räägib ühest kõige levinumast hirmust – pimedusekartusest, näidates pimedust hoopis uue külje pealt. Ööhämaruses on peidus palju vahvaid ja salapäraseid asju ja olendeid ning nende tundmaõppimine koos kartmatu sõbraga on tõeliselt põnev seiklus.
Imeilusad pildid on raamatusse joonistanud Lumimari.

Kirsti Läänesaar