Astrid Lindgren “Soolavarese lood. Väike loom Pellele”

Kes ei ole veel tuttav Tjorveni ja Pootsmaniga, siis need on just õiged lood alustamiseks. Need on jutud Soolavarese saarestiku elust ja olust Rootsis.

Tjorvenil on koer nimega Pootsman, aga Pellel ei ole ühtegi lemmiklooma. Ühel päeval annab onu Melker neile ühe krooni, et nad saaksid endale pulgajäätist osta, kui lähevad Janssoni talust piima tooma. Ju on see seikluste päev, sest kui nad kohale jõuavad, siis selgub, et Jansson peab kiirelt mõned lehmad naabersaarele viima.

Paadis oli kitsas. Pellel oli üks lehm peaaegu näos, aga see oli ainult tore. Ta patsutas looma niisket koonu ja lehm lakkus oma kareda keelega ta sõrmi. Siis Pelle naeratas ja nägi siiralt rahulolev välja.

“Ma tahaksin endale lehma,” ütles ta.

Saarele jõudes on lastel tund vaba aega, enne kui tagasiteele asutakse. Ühe tunniga aga võib palju juhtuda. Kelle lapsed ostsid jäätise jaoks antud ühe krooni eest ja millistesse seiklustesse veel satuti, on raamatus peidus.

Piia Tuule

Katrin Väljataga “Ümarmudil otsib kodu”

“Ümarmudil otsib kodu” on mitmetahuline ja kaunis raamat, mis on ilmunud Eesti Meremuuseumi 85. sünnipäevaks. Anu Kalmu illustratsioonidega raamat valiti ka Eesti 2020. aasta kaunimate raamatute hulka.

Mustas meres sündinud ümarmudil imetakse koos veega laevakere raskuseks ning nii satub ta võõrasse Läänemerre. Läänemeres ringi seigeldes kohtub ta paljude siinsete asukatega ja kuigi elu-olu uues meres on ümarmudilale võõras ja isegi hirmutav, kohtub ta paljude sõbralike tegelastega. Peale põnevaid seiklusi jõuab ümarmudil ka lõpuks oma sugulaste juurde, keda Läänemeres juba omajagu elab.

Raamatu leheküljed on mõtteliselt kaheks jagatud – lehe ülemisel poolel on ümarmudila seiklus ja alumine pool annab teaduslikku infot Läänemere asukatest, võõrliikidest, ökosüsteemist, toiduahelast ja muust teemaga seonduvast.

Lastele arusaadavalt ja erapooletult on raamatus selgitatud, mis on võõrliik. Raamatut lugedes tekib võõrliikide suhtes pigem kaastunne kui pahameel, sest süü looduse tasakaalu rikkumisel ja liikide võõrasse asupaika sattumisel on tegelikult valdavalt ju inimesel.

Raamatu lõppsõna annab lugejale mõtteainet, mis tema saaks teha looduse heaks.

Ükski elusolend pole hea ega halb. Kui tahame enda loodusele aega ja jõudu kohaneda muutustega, siis saab igaüks midagi ära teha. Me saame hoida õhu ja vee puhtama lihtsate asjadega: ei viska prahti loodusesse, ei osta toitu äraviskamiseks, sorteerime prügi, toast lahkudes kustutame lambi, ei soovi kingituseks igal aastal uut (nuti)telefoni…

Anu Amor-Narits