Ilmar Tomusk “Matemaatiline sõber. Uus õpetaja”

Vaablase põhikooli tuleb uus õpetaja Laine Tagapõllu, kes on tegelikult Peetri tulnukast vanaisa ajukiip vanatädi-kujulises ränikiududest kehas. Alguses põhjustab naljaka välimusega vanaldase õpetaja palkamine õpilastes ja vanemates imestust ja isegi pahameelt, aga kui selgub, et pruuni käekotiga tüse tädike mängib klaverit nagu noor jumal, oskab maailma parimate teadlaste tasemel matemaatikat ning tuleb vajadusel toime ka teivashüppe õpetamisega üheksanda klassi kaakidele, ei ole kellelgi rohkem vastuväiteid. Siiski tekitab see kõik omajagu segadust ja mõnel inimesel tekib koguni kahtlus, kas Peeter ja tema vanatädi on ikka päris tavalised inimesed.
Raamat on hoogne, naljakas ja põnev nagu sarja eelmised osadki.

Õpetaja Laine tõstis teiba ja alustas hoojooksu. Vaatamata sellele, et välimuse poolest oli ta justkui korralik hapukapsatünn, lähenes ta üllatavalt kerge sammuga hüppekohale, asetas teiba justkui aegluubis selleks ette nähtud süvendisse, sai teiba korralikult paindesse ja tõusis aeglaselt ning graatsiliselt lati kohale. Siis jäi ta sinna hetkeks püsima, olles ise umbes kaks meetrit latist kõrgemal.
“See on kõige tähtsam hetk,” selgitas ta, ise samal ajal lati kohal püsides. “Siin peate teibast kõvasti kinni hoidma, muidu sajate alla nagu küpsed ploomid.”
Selgitused antud, andis õpetaja jalgadega pisut hoogu ning maandus kergelt justkui udusulg teisel pool latti.

Kirsti Läänesaar

Ilmar Tomusk “Matemaatiline sõber. Marss Marsile”

Sarja neljandas osas lähevad Markus ja tema tulnukast sõber Peeter avastama punast planeeti Marssi. Esialgu plaanivad poisid seal lihtsalt kiiresti ära käia, sest nagunii pole Marsil elu ega midagi põnevat, aga läheb hoopis teisiti. Selgub, et nad pole seal sugugi üksi. Sõprade abi vajab ameeriklaste marsikulgur, neil tuleb võidelda vaenuliku tsivilisatsiooni loodud kurja ja rumala kosmosemasinaga, nad külastavad maa-alust teaduslaborit ja viimaks tekib neil suurejooneline idee surnud planeet jälle ellu äratada.

Sellest põnevast raamatust saab hulganisti teadmisi kosmose, selle uurimise ja eriti muidugi planeet Marsi kohta.

Kirsti Läänesaar

Alan MacDonald “Põrsas Bertie. Kuulsus” ja “Põrsas Bertie. Tulnukad”

Koolipoiss Bertie on paras paharet ja räpakott, kellel on eriline anne ennast kõiksugu jamadesse mässida. Ta on kärsitu ja püsimatu ning mitte just õpetaja Saapa lemmikõpilane. Aga igal juhul pakatab ta ideedest ja tegutsemislustist, nii et igav temaga koos ei hakka.

Raamatus „Põrsas Bertie. Kuulsus” osaleb Bertie telereklaamis, käib koos isaga kalal ja kehastub koos sõpradega Robin Hoodiks. Raamatus „Põrsas Bertie. Tulnukad” vaatleb ta metsas linde, kohtub tulnukatega ja üritab vanemate eest oma kehva koolihinnangut varjata. Loomulikult kaasneb selle kõigega hulk nalja ja sekeldusi.

“Väga hea,” ütles Amy. “Aga meil on vaja poissi, kes oleks kaamera ees ta ise.”
“Ma võin ma ise olla,” ütles Bertie. Ta oli ju kogu aeg ta ise – kuigi see tõi talle harilikult pahandusi kaela.
“Tore,” ütles Amy. Ta märkas Bertie moosiplekilist nägu ja sassis juukseid.
“Sa võid sellesse ossa isegi sobida,” ütles ta. “Sa erined kõigist teistest, keda me oleme täna näinud. Ega sul pole midagi märjaks saamise vastu?“

Lühikesteks peatükkideks jagatud humoorikad ja tempokad lood sobivad algajale lugejale. Samuti on Bertie-raamatutes palju vahvaid pilte, mille autoriks David Roberts. Jääme ootama sarja järgmiseid osi!

Kirsti Läänesaar