Gert Kiiler “Kass, kes ei osanud nurruda”

Raamatu nimiloos on juttu kiisukesest nimega Orav. Tal oli suur mure – ta ei osanud nurruda. Kõik kassid, keda ta tundis, oskasid nurruda. Nad proovisid teda õpetada, aga mida ei tulnud oli nurr. Nii hakkasid teised kassid Oravast kaugemale hoidma. Kassike läks siis otsima kedagi teist, kes oskaks teha nurruvat häält. Kõigi õpetus oli ikka, et nurr peaks tulema sinu enda seest. Peab olema ainult õige tunne, aga kuidas seda tunnet ära tunda? Otsimise käigus kohtus ta väikese Mariaga ja neist said sõprad. Koos leidsid nad ka otsitud nurru.

Raamatus on kaheksa lühijuttu igapäevastest asjadest. Kas 10-sendine on lihtsalt üks väike münt või on temal ka omad unistused? Aasta on ju lihtsalt aasta, aga mis oli enne ja mis saab aastast, kui tuleb uus aasta? Alati tuleb julgeda, proovida ja õppida. Ei tohi jääda norutama vaatamata kas oled laps, loom või hoopis lumememm 🙂

Piia Tuule

Viivika Remmel “Tänutäht”

Ühe vana-vana tammepuu otsas elas öökull nimega Otto. Otto rääkis vähe, kuid seda rohkem ta nägi ja kuulis.
Kui Otto rääkis, siis kõik kuulasid, sest tal olid alati nutikad ideed ja ta oskas teisi aidata.

Otto sõbrad otsisid erinevaid tähti. Nii juhatas Otto jänese kirjatähtedeni, karu taevatähtedeni, kilpkonna meretähtedeni ja siili supertähe juurde.

Aeg läks ja Otto mõtles tihti oma sõpradele ja sellele, kuidas neil läheb ning ühel õhtul tulidki vanad sõbrad talle külla.

Selgus, et kõik öökulli sõbrad leidsid tänu Otto juhendamisele endale õige sihi eluteel ja tänuks selle eest kinkisid sõbrad Ottole erilise valge Tänutähe.

Raamat paneb mõtlema sellele, et ka näiliselt väike heategu võib aidata palju.

Raamatu autor Viivika Remmel ise ütles selle jutu kohta: “Loodan, et lugu toidab palju väikeseid heategusid, sest teisi aidates aitame ka iseennast”.

Kellele kingiksid sina valge Tänutähe?

Anu Amor-Narits

Ilmar Tomusk “Vapper siil”

Selle raamatu näol on väiksematele lastele mõeldud pildiraamatute riiul saanud taas väärika lisa. Tegu on lihtsa looga siiliperest. Siili-isa tahab oma lapsed kooli saata, kuid kohal, kus vanasti oli jalgrada, laiub nüüd tiheda liiklusega asfalttee. Kool asub teisel pool ohtlikku maanteed, kuid õnneks leidub inimesi, kes märkavad ka endast pisemaid. Nii ehitatakse autotee alla tunnel, kust loomad teisele poole pääsevad ning nii saavad siililapsed ikkagi koolis käima hakata.

Catherine Zaripi soojades toonides illustratsioonid on suurepärased nagu alati ja aitavad toredat juttu veel paremini lasteni viia.

Anu Amor-Narits

Benji Davies „Tormivaal” ja „Tormivaal talvel”

Raamat „Tormivaal” räägib väikesest poisist Noist, kes elab koos isa ja kuue kassiga mere ääres. Isa läheb iga päev merele kala püüdma ja Noi tunneb end pisut üksikuna. Ühel päeval päästab ta rannale uhutud vaalapoja ja alguse saab soe sõprus. Aga vaalad elavad siiski meres ja nii peab Noi sõbraga hüvasti jätma…

Raamatu teises osas „Tormivaal talvel” kohtab Noi oma sõpra taas. Kätte on jõudnud talv ja meri on jäätumas. On juba õhtu, aga Noi isa ei ole merelt tagasi tulnud. Poiss läheb teda otsima, kuid eksib pimedas ära. Ent ükski olukord ei ole lootusetu, kui sul on tõeline sõber! Seekord saab tormivaal koos oma perega Noile abiks olla.

Raamatute kaunid pastelsed pildid hellitavad silma, tänu lihtsale keelele ja trükitähtedes tekstile sobivad nad iseseisvaks lugemiseks algajale lugejale. Näilisest lihtsusest hoolimata peidavad lood Noi ja tormivaala sõprusest endas sügavat, liigutavat sisu.

Kirsti Läänesaar