Bárður Oskarsson “Lapik küülik”

Ühel päeval, kui rott koos koeraga tänaval jalutasid, oli teel täiesti lapik küülik. Sõbrad hakkasid muret tundma, et peab ju midagi tegema. Nii jätta ju ei tohi, sest keegi võib ta ära süüa, ja sõbrad hakkasid tegutsema …

“Ole kõrvadega ettevaatlik!” ütles koer, ise samal ajal lapikuid jalgu ettevaatlikult tee küljest lahti tõmmates. Küülik oli nii õhuke, et koer kartis, et ta läheb katki.
Õhtuks jõudsid nad koera majani.
Öösel panid nad oma plaani paika.

Mis siis teha, kui jalutuskäigul näed kedagi liikumatult maas lamamas? Palun ära jää ükskõikseks, vaid kutsu täiskasvanud appi. Nemad oskavad edasi tegutseda, et abi oleks õige. Kuidas koer ja rott toimisid ning kas see oli kõige parem idee, jääb lugeja avastada …

Piia Tuule

Kristiina Kass “Kuninganna Karoliina prillid”

Kuninganna Karoliina nägemine ei ole just kiita, aga prillidest ei taha ta mitte midagi kuulda. Nimelt kardab ta, et need muudavad ta koledaks. Nii juhtubki teinekord, et ta peseb hambaid näokreemiga ja määrib näole hambapastat, paneb koogi sisse suhkru asemel soola ja annab head-ööd-musi mitte kuningale, vaid hoopis hobusele. Kui kuninganna ühe jalutuskäigu ajal peaaegu suurde auku kukub, otsustab kuningas, et on aeg midagi ette võtta…

Vahva lugu Tuulike Kivestu-Rotella imetoredate piltidega pakub toredat avastamist ja muhedat nalja ning päris kindlasti saab igaüks peale selle raamatu lugemist aru, kui head ja vajalikud asjad ikkagi on prillid.

Kirsti Läänesaar

Ilmar Tomusk “Isa preemia”

Laura tahaks õhtul isaga juttu rääkida, aga isal pole aega. Tal on pooleli põnev mäng nutitelefonis. Emal ei ole ka aega, emal on vaja nõud ära pesta ja siis tuleb juba magama minna. Hommikul on isal jälle telefon näpus ja siis tormavad vanemad tööle. Nii jäävadki Laura tähtsad küsimused vastuseta. Ühel päeval aga ununeb isal telefon töö juurde…

Laura istus isa kõrvale, võttis oma võileiva ning küsis: “Issi, mida sa täna tööl teed?”
Isa ampsas võileiba, pühkis sõrmed salvrätikusse ning asus ekraani toksima. Tema sõrmed liikusid kiirelt nagu klaverimängijal.
“Issi!” kordas tüdruk nõudlikult.
“Oota natuke,” vastas isa, “las ma lõpetan selle ära.”

Lihtne ja samas mõtlemapanev lugu tänapäeva needusest – nutisõltuvusest – nii väikesele lugejale kui ka tema vanemale. Pange korraks telefon käest ja veetke hoopis üks tore õhtu raamatu seltsis!

Kirsti Läänesaar