William Wenton “Kaoseparalüsaator”

William Wenton on sukeldumas järjekordsesse peadpööritavasse seiklusse. Libateate Keskuses hakkavad toimuma kummalised muutused. Vanad vahibotid vahetatakse välja uute psübottide vastu, keskus saab uue turvaülema, kes ei ärata Williamis esialgu mingit usaldust. Keskuse ülem Blenda Zeynomore laseb vahistada Williami vanaisa ja Benjamini. Pisut hiljem võetakse kinni ka William, kellelt nõutakse Koodipüramiidi üleandmist Blendale. Kõige hirmuäratavam on aga see, et Abraham Talley on tagasi ja jahib samuti Koodipüramiidi. Algab jaht ja põgenemine. Mitu korda on William ja Iscia allaandmise ääre peal. Kuid nagu korralikus põnevikus enamasti, tuleb pääsemine viimasel silmapilgul. Meie loos saab selliseks päästeingliks ei tea kust väljailmunud vanaisa hologramm nimega Albert, kes oskab Williami viimasel minutil pahade käest ära päästa. Nõnda saab William hingamisruumi, et talle pandud ülesanded täita. Nimelt tuleb tal Koodipüramiid toimetada Kaoseparalüsaatorisse, mis oletatavasti asub Londoni Toweri Soolatorni aluses sügavas keldris. On üsna imeasi, et William ja Iscia sinna tee leiavad ja väga hirmutav, mille nad sealt eest leiavad. Williamil tuleb teha kiiresti eriti raske valik- keegi tuleb ohvriks tuua!!
Loe ja hoia Williamile kogu aeg pöialt, tal on seda väga vaja!

Tegemist on norra kirjaniku Bobbie Peersi William Wentoni sarja viimase tõlkega. Eesti keeles on olemas eelmised raamatud ilmumise järjekorras: 1. Lüriidiumivaras. 2. Krüptoportaal. 3. Orbulaatoriagent. 4. Maailmalõpugeneraator.

Ädu Neemre

Kristi Piiper “Meie uues kodus kummitab”

Mina olen Säde, kuueaastane. Ma ei saa aru, miks meile lapsehoidja võeti. Mina olen juba täiesti tark ja minu vend Siim on ammu seitsmene. Ta läheb sügisel kooli, mina lasteaia viimasesse rühma.
Ja meile võetakse suveks lapsehoidja?

Säde ja Siim otsustavad teha kõik, et hoidjatädi Elga neile kauaks ei jääks. Lastel on päris palju mõtteid ja ideid, kuidas hoidja ära hirmutada. Poes käies peidavad nad tädi taskutesse asju ja loodavad, et politsei Elsa varguse pärast arreteerib. Muuseumis otsustavad Säde ja Siim ära kaduda, et hoidjatädi vanematelt pahandada saaks, kuna ta lapsed ära kaotas. Lõpuks korraldatakse kummitusõhtu.

See on muhe lugu õest-vennast, kellel fantaasiast puudu ei tule. Koos suurepärase illustraatori Sirly Oderi piltidega on raamatut tõeliselt mõnus lugeda.

Tiina Lutter

Laura Merirand “Rasmus ja Flip”

Rasmus on poiss, kes on juba ammu unistanud oma koerast ning nüüd ta suur soov täitubki. Ta saab endale kutsika, kelle tõunimetus on Cavalier King Charles spanjel ning kellele Rasmus paneb nimeks Flip.
Raamatus vahelduvad poisi mõtted kutsika omadega. Kirjeldatakse, kuidas harjub koer uue koduga ning millised üllatused ootavad ees noort koerapidajat.
Juttu tuleb Rasmuse ja Flipi uutest tutvustest tänavatel, loomaarsti juures käigust, esimesest koertekooli tunnist ja paljust muust. Igav neil kahel sõbral juba ei hakka!
See lugu sobib hästi kõigile loomasõpradele, aga igal juhul võiksid selle raamatu läbi lugeda kõik need lapsed, kes plaanivad endale koera võtta. Tegu on elutruu raamatuga, mis annab aimu, mis ootab ees last, kes koeraomanikuks saab.
Lisaks toredale sisule on kunstnik Kadri Ilves joonistanud raamatule mõnusad pastelsed pildid.

Anu Amor-Narits

Leelo Tungal, Aleksei Turovski “Kati, Carl ja isevärki farm”

Kati läheb koos isaga suve veetma vanatädi Õie juurde Kaasiku tallu. Nendega sokutatakse kaasa isa tuttava poeg Carl, kelle ärimehest papa loodab, et poeg vabaneb maakoha eraldatuses tänapäeva ühest levinumast nuhtlusest – nutisõltuvusest.

See ei lähe küll niisama lihtsalt, kuna selgub, et ka vanatädile pole arvutimängude maailm päris võõras… Kuid maaelu tegemised, sekeldused Õie-tädi koera Mutiga ja põnevad kohtumised teiste loomadega haaravad lapsed tasapisi kaasa, nii et nutihuvi jääb päris märkamatult tahaplaanile.

Samuti aitab endisest pedagoogist vanatädi Carlil üle saada kogelemisest ja lugemisraskustest ning esialgu ärahellitatud jõmpsikana käituva poisi seest pääseb viimaks välja üks hoopis toredam ja asjalikum tegelane.

Laste tegemistest rääkivad peatükid vahelduvad Kati loodusteadlasest isa kirjatükkidega, mis tutvustavad huvitava nurga alt mitmeid meile tuntud koduloomi.

Raamatut ilmestavad Aleksei Turovski ja Heiki Ernitsa vahvad illustratsioonid.

Kirsti Läänesaar

“Muinaslood ja rahvajutud”

“Valimik põlvest põlve edasi antud vahvaid ja vaimustavaid lugusid”

Kõik te olete kindlasti lugenud mõnda muinasjuttu, kuulnud jutustatavat rahvajuttu. Sellesse raamatusse on kogutud muinasjutud lausa sajandite kaupa. Näiteks saab siit teada, et Punamütsikese muinasjutt oli tuntud juba seitsmeteistkümnendal sajandil. Kaunitari ja koletise lummavat armastuse lugu jutustati kaheksateistkümnendast sajandist, aga Lumivalgekest, Okasroosikest ja Rapuntslit hakkasid vennad Grimmid üles tähendama alles üheksateistkümnendal sajandil.

Iga muinasjutu lõpus on kogutud selle kohta huvitavaid fakte. Näiteks “Hans ja Grete”:
“Hans ja Grete”, mille jutustas vendadele Dortchen Wild, kellest sai hiljem Wilhelm Grimmi abikaasa. Selles versioonis olid laste metsa jätjad mõlemad nende lihased vanemad. Enne avaldamist pehmendasid Grimmid pisut loo metsikust, nii et emast sai võõrasema, kes veenis armastavat isa.

Ma arvan, et kui sa seda raamatut veidi uurid, siis leiad siit kindlasti huvitavaid lugusid, aga saad veidi teada ka muinasjuttude ajaloost.

Tiina Lutter

Reeli Reinaus “Vanalinna detektiivid. Neitsitorni meedium”

Vanalinna detektiivid Rebeka, Gregor ja Lota saavad oma salapäraselt juhendajalt uue ülesande. Neitsitornis toimuvad hüpnotisööri seansid. Salajane Gild ehk Lota, Rebeka ja Gregor peavad välja uurima, kas tegu on petisega või mitte. Detektiivid pole sellise asjaga varem kokku puutunud, olukord teeb neid küll uudishimulikuks aga ajab ka hirmu peale. Hüpnoos on eriline asi ja neile tundub, et nad võivad kaotada mälu ja neile võidakse sisendada hoopis teistsugused mälestused. Kuna ülesanne tuleb täita, otsustavad lapsed üht seanssi külastada. Enne seansile jõudmist saavad nad kokku Neitsitorni kummitusmungaga, kes neid hoiatab. Raske on aga taibata, mille eest täpselt.
Hüpnoosiseanss kulgeb mitte ootuspäraselt – tegemist on kahe naisega, üks noorem ja teine vanem. Ühe nägu pole õieti näha, seda varjab must loor. Kohalolijaid ei mõjutata vaid nad peavad hoopis esitama küsimusi, millele üks meediumidest saab teispoolsusest vastuseid.
Lugu läheb põnevaks, tekkinud rüseluses antakse lastele edasi abipalve, sest üks naistest on röövitud (nii tundub meie detektiividele). Inimkaubandus on tõesti kole aga loo lõpp teeb siiski peadpööritava uperpalli. Kes raamatu lõpuni loeb, saab teada, kes on tegelikult ohver!

Lugege ja kaaluge, mis on tõde ja mis väljamõeldis!

Ädu Neemre

Kertu Sillaste “Kõige ilusam seelik”

Vanal ajal ei saanud paljusid asju poest osta, vaid need tuli kodus valmis teha. Näiteks kui tahtsid endale maailma kõige ilusamat seelikut, pidid ise kanga kuduma, seeliku õmblema ja ära kaunistama. Läänemaal elas kord üks eriti osavate käte ja lennuka kujutlusvõimega Marie-nimeline tüdruk, kes oskas tikkida imelisi lillemustreid. Tema valmistatud punane lilletikandiga seelik sai kodukandis väga kuulsaks ja selliseid rahvariideseelikuid kantakse Lihulas praeguseni.

Kertu Sillaste uhkete värvikirevate illustratsioonidega raamat jutustab lastele lihtsas ja arusaadavas vormis selle endisaegse käsitööömeistri ja tema imepärase loomingu loo.

Kirsti Läänesaar

Margit Saluste “Asja lood on sellised”

See on üks ütlemata põnev raamat. Pilte on nii palju, et juturaamat nagu pole ja samas on juttu nii palju, et pildiraamat ka mitte. Naljaga pooleks sobiks seda nimetada isegi lasteaialaste teatmeteoseks.
Selles raamatus on uurimiseks-lugemiseks 24 perekonna lood – asja lood. Tegu on igapäevaste asjadega, päris asjadega, mis meid kodus ümbritsevad. Tegutsevad siin koos näiteks lambipere ja toolipere, pliiatsipere ja pintslipere, rääkimata söögi- ja köögiriistadest.
Kirjaniku enda värvikirevad illustratsioonid loovad näiliselt igapäevastest asjadest rääkides põnevad maailmad.
Läbi raamatu seiklevad asja-perekondade vahel ringi ka väike rebane ja linnuke. Neid on põnev piltide vahelt otsida-leida ning lisaks sellele teevad nad mõnusaid sõnamänge. Näiteks köögiriistade pere juures lööb rebane kulpi. Raamatupere leheküljel seisab aga rebane suure kapsapeaga ning linnuke küsib, kas rebane luges raamatu kapsaks.
Kokkuvõttes kaunis, õpetlik ja lustlik lugu koos vaatamiseks nii lasteaialastele kui ka kooli esimesele astmele.

Anu Amor-Narits

Jaanus Vaiksoo “King nr 39”

Tartu lastekirjanduse Lapsepõlve auhinna nominent 2020

“King nr 39” (Ärkel) algab päeval, mil 5. klassi poiss Paul Viies magab sisse ja teeb koolist poppi. See juhuslik sündmus toob Pauli ellu uusi värvikaid tuttavaid ja sõpru: salapärase Kingamehe, kes ostab alati ainult ühesugusid nr 39 kingi, kingapoe ilusa müüjanna Jekaterina, muheda üksikisa Arturi ja tema tütre Minna Riinu. Lugu on kaasakiskuvalt ja omanäoliselt kirjutatud, ning Kingamehe müsteerium kruvib põnevust kuni lõpuni välja.

žürii esinaine Eva Roos

Kairi Look “Piia Präänik ja bandiidid”

Tartu lastekirjanduse Lapsepõlve auhinna nominent 2020

“Piia Präänik ja bandiidid” (Tänapäev) on autori teine raamat, mille tegelaseks on Piia Präänik. Seekordsed sündmused Papli tänaval algavad uudisega, et Piiast saab korraga suur õde tervelt kolmele vennale. Põnevust ei tekita mitte ainult kolmikute majja tulemine, ka Piia naabrid lisavad mõistatusi, mida tüdruk oma uue sõbra Villemiga lahendama asub. Toredate piltidega vaimukas ja lõbus raamat nii iselugejale kui ettelugejale.

žürii esinaine Eva Roos

 

Jätkuvad meile juba tuttava Piia Prääniku, tema perekonna ja naabrite tegemised.