Piret Jaaks “Härra Maru mustikapood”

Tartu lastekirjanduse Lapsepõlve auhinna nominent 2023.

Maru on 6-aastane vägev poiss, kes käib siin maailmas ringi. Vähemalt ise on ta veendunud, sest tema nimi eesti keeles on “vägev” ja jaapani keeles “ring”. Talle meeldib matemaatika ja loodusõpetus. Maru unistuste suvevaheaeg on üksi pimedas toas raamatuid lugeda ja koomikseid joonistada.
Kui vaheaeg hakkas saabuma, sai Maru ebameeldiva üllatuse osaliseks. Isa pidi minema ärireisile Jaapanisse ja ema oli hõivatud, seega saadetakse ta koos vanema õe Britaga laagrisse. See tähendab Marule kisa ja kära, ei mingit rahulikku olemist. Ta oli veendunud, et mingi tavaline laager temasugusele erilisele lapsele ei ole üldse õige koht, aga ema oli teisel arvamusel.

Teisel laagripäeval said lapse ülesande teha kahe päevaga oma äri.
“Reeglid on järgmised,” jätkas Lohehammas. “Esiteks, äri peab olema selline, mis müüb tõelist kaupa, aga mis samal ajal on teiste laste jaoks väga lõbus. Teiseks peab teil olema plaan, kuidas te panete inimesed kaupa ostma ka siis, kui nad seda väga ei soovi. Kas on küsimusi?”

See oli just see, mida Maru oli teha unistanud. Kust nii äkki võtta idee? Unistada ju võib, aga nüüd ja kohe ei tulnud miskit pähe. Idee otsimise käigus jalutas Maru laagrist eemale ja sattus paksu metsa alla, kust leidis palju mustikaid. Koos marjadega tuli ka hiilgav äriidee. Mida kõike mustikast teha saab, saate teada, kui külastate “Härra Maru mustikapoodi”.

Piia Tuule

Maire Forsel “Parem kui kaneelisai”

Kaisa ja Kalle on täiesti tavalised kaksikud täiesti tavalisest perekonnast, kes elavad saarel väikeses Triigi külas. Kõik oli ilus ja hea kuni päevani, mil ema koondati. Isal oli küll töö, aga nad ei saanud enam reisida ja tuli kokku hoida. Alguses oli tore, sest ema oli alati kodus ja soe toit ootas laual. Aga kui juba mõnda aega olid toiduks ainult makaronid, siis enam ei olnud tore.

“Siin külas pole ju ühtegi töökohta,” vastas Kalle.
“Ei ole jah,” ütlesin ma vastu. “Aga me võime ju selle töökoha ise teha!”
“Mismoodi?” ei suutnud Kalle kuidagi oma imestust varjata.
“Lihtsalt! Ega siis töökohad kusagil puu otsas ei kasva, ikka inimesed ise loovad ju neid!” hüüatasin ma optimistlikult.

Niisiis võttis Kaisa ohjad enda kätte ja hakkas emale äriideid pakkuma. Esmalt midagi, mida saab tasuta – kuna just õitses pärnapuu, siis korjati pärnaõisi, et pärast need maha müüa. Peale tegusa päeva lõppu sai Kaisale aga selgeks, et see ei ole just see, millega aasta otsa raha teenida.

Järgmisel hommikul alustati värskete mõtetega ja tulemuseks oli tõdemus – kui juba ettevõtjaks hakata, siis see peab olema asi, mida endale ka teha meeldib. Nii nagu härra Saiale pagariärist meeldivad kaneelisaiad, leidsid Kaisa ja Kalle pere selle, millega neile meeldib tegeleda.

Piia Tuule

Natalie Labarre “Uskumatud ametid, millest sa (tõenäoliselt) iial kuulnud pole”

Kui sa veel päris täpselt ei tea, kelleks suurena saada tahad, siis tasub lugeda seda silmaringi avardavat raamatut, kus tutvustatakse maailma kõige eriskummalisemaid ameteid. Nii võib juhtuda, et loobud arstiks või autojuhiks saamise plaanist ja otsustad tööle asuda hoopis lehmamassöörina, kelle ülesandeks on farmides elavaid veiseid rõõmsate ja heatujulistena hoida, või mänguasjade lõhkujana, kes testib mänguasjade ohutust, või koguni inimeste rongilükkajana, kes metroos tipptunni ajal reisijaid vagunitesse pressib. Kui sa aga sellest raamatust oma unelmate tööd ei leia, siis ära muretse – huvitavaid ameteid tekib maailmas pidevalt juurde. Niisiis, kelleks tahad saada sina…?

Kirsti Läänesaar

Imbi Leevand “Okkakese lood. Ametid”

Siil Okkake teeb koos metsarahvaga tutvust erinevate ametitega. Kass Miisu on massöör, karu Kaarel teeb teadust ja Okkake ise on Metsakooli direktor. Okkakese arvamus direktori ametist on järgmine:

Mis viga on olla kooli direktor, võrreldes matemaatika või vene keele õpetajaga. Lips ette ja kabinetti istuma! Et seal kabinetis istudes igav ei hakkaks, otsustas Okkake võtta kaasa juturaamatu.
/…/
Sööklas kõrbes puder põhja… direktor, aita! Keegi pani nätsu õpetaja kännule… direktor, aita! Võimlasse tellitud uued matid ei jõudnud õigeks ajaks kohale… direktor, aita!

Nii möödub terve päev ning Okkake ei jõudnudki raamatut lugeda.

Iga ametit tutvustava loo lõpus on selle ameti esindaja kommentaar, mida see amet tema jaoks tähendab.

Piia Tuule

Galia Lami Dozo “Kui ma suureks saan, hakkan…”

Kaks raamatut väikeste tabavate jutukestega, kus kirjeldatakse 24 erinevat ametit.

Kui ma suureks saan, hakkan leiutajaks, sest mulle meeldib leiutada igasuguseid imelikke masinaid! Ma töötan laboratooriumis ja teen katseid. Ma leiutan sellise roboti, mis teeb ära kõik su kodused ülesanded, ning sellised riided, mis teevad su nähtamatuks, ning sellised kingad, mis lennutavad su kosmosesse.

Piia Tuule

Margit Saluste “Kõik tööd on head”

Hea lasteraamat on lühikeste lausetega ja selge, samas põnev nii lapsele kui ka ettelugevale vanemale. Kindlasti ka ilusate piltidega. Kõike seda on Margit Saluste raamat “Kõik tööd on head”. Lisaks annab see toreda ülevaate elukutsetest, alates pagarist ja lõpetades printsi ning printsessiga. Kõik lood on omavahel paaris, moodustades naljakaid ja põnevaid seiku erinevate ametide töödest ning tegemistest.

Näiteks raamatukoguhoidja Riina ja lasteaiaõpetaja Liina (raamatus lk 52-53).

Raamatukoguhoidja Riina töötab raamatukogus. Tema tööks on lugejatele raamatute tutvustamine ja nende väljalaenutamine. Riina loeb ka lastele raamatuid ette. Ta loodab, et lastest tulevad suured raamatuhuvilised. Vahel korraldab ta kohtumisi kirjanikega. Raamatukoguhoidja Riina ja lasteaiaõpetaja Liina on kooliaegsed sõbrannad.

„Tule lastega raamatukokku, tutvustan teile toredaid raamatuid,” teeb Riina Liinale ettepaneku. „Võib-olla saavad neist tulevikus luuletajad ja kirjanikud.” „Tõepoolest! Ja raamatukogu riiulid täituvad nende kirjutatud raamatutega,” on lasteaiaõpetaja Liina rõõmuga nõus. „Mõni neist luuletab juba praegu päris hästi,” lausub ta muiates.

Klaari Tamm

Kerttu Soans “Mari ja Jüri kümme ametit”

10 muhedat lugu, mis jutustavad erinevatest ametitest ja iseloomujoontest, mis on abiks nende ametite omamisel.

Järgmisel päeval on Piial eesti keele tunnis vaja kirjutada kirjand vabal teemal. Piia paneb oma kirjandi pealkirjaks “LAHKE PILETIKONTROLÖR MARI”.
Õpetaja vaatab seda ja kiidab Piiat, et see on nii raske sõna nagu “piletikontrolör” õigesti kirjutanud. Piia naeratab endamisi ega ütle õpetaja kiituse peale midagi. Ta teab, et palju tähtsam kui õigesti kirjutatud “piletikontrolör” on tema kirjandi pealkirjas sõna “lahke”.

Piia Tuule

Tiina Saar “Eduard ja Pihla hakkavad töövarjudeks”

Kelleks soovid saada Sina?

Pihla oli suvel vanaema ja vanaisa juures maal. Ühel päeval tekkis tal huvi ametite vastu ning vanaisal tuli mõte hakata töövarjudeks.

“Ega neil varjusid kaasas olegi,” muheles vanaise naerda, “nad on ise nagu varjud, vaatavad kõrvalt ja ehk proovivad ise ka ametit. Kust sa muidu selgust saad. Ega praegune aeg ole nagu vanasti, nüüd tuleb uusi ameteid nagu seeni pärast vihma, kes neist muidu sotti saaks,” arutles vanaisa ja jäi siis ühtäkki oma lapsele otsa vaatama.

Nii muutus Pihla suvi veel põnevamaks. Käidi vaatamas ja abistamas erinevate ametite pidajaid. Näiteks hotellipidajana saad suhelda erinevast rahvusest inimestega, juuksur peab oskama kuulata ja saladusi hoida, hambaarst oskab hammaste järgi öelda, kes krigistab ööseti hambaid või kus hamba all põletik, kloun on eraelus hoopis teine inimene jne.

Igast ametist joonistas Pihla pildi ja suve lõpus soovis ta saada raamatujoonistajaks.

Piia Tuule